3-24-616/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-616

Haldusasi

Xi kaebus Kaitseressursside Ameti 24.05.2023 ettekirjutuse

nr 11-12.1/2023/3851 tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis

Lõiv

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde dokument „Kohtute infosüsteemi andmed“.

2. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 24.05.2023 ettekirjutusega nr

11-12.1/2023/3851 (dtl 73-74) Xit (kaebaja) ilmuma terviseseisundi hindamisele 22.09.2023.

Hindamisele mitte ilmumise korral rakendatakse kaebaja suhtes sunniraha 600 eurot.

2. Kaebaja teavitas 28.09.2023 e-kirjas (dtl 76) vastustajat, et ta ei saanud 22.09.2023

terviseseisundi hindamisele tulla, sest tööandja saatis ta ärireisile. Lisaks kolis kaebaja välis-

maale. Kirjale oli lisatud Y (väidetavalt X OY omanik) 20.09.2023 avaldus (dtl 77), milles

3-24-616

isik kinnitab, et on kaebaja tööandja. Ta teavitas, et kaebaja ei saa arstlikku komisjoni

22.09.2023 tulla, sest kaebaja on 18.09.-01.10.2023 ärireisil ja teda ei saa asendada.

3. Vastustaja vastas 04.10.2023 kirjas (dtl 81) kaebajale, et tööreisil viibimine ei ole

mõjuvaks põhjuseks terviseseisundi hindamisele mitte ilmumiseks. Kaebaja on järjepidevalt

eiranud kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele. 24.05.2023 ettekirjutusega kutsuti

terviseseisundi hindamisele 22.09.2023. Seega anti ettekirjutusega piisavalt aega, et kaebaja

saaks korraldada hindamisele ilmumise. Tööandjal on kohustus anda töötajale vaba aeg

terviseseisundi hindamisel käimiseks (töölepingu seaduse (TLS) § 19 lg 6, § 42; avaliku

teenistuse seaduse (ATS) § 83 lg 8) ning maksta hindamisel osalemise aja eest keskmist

töötasu (TLS § 38, ATS § 64). Arvestades varasemaid mitte ilmumisi ja seda, et kaebaja ei ole

mitte kordagi terviseseisundi hindamisele kohale tulnud, ei arvesta vastustaja kaebaja esitatud

põhjendusega. Kaebajal tuleb tõendada enda alalist viibimist Soomes. Välismaal viibimine ei

vabasta kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele.

4. Vastustaja koostas 04.10.2023 teatise nr 11-18/2023/1539 (dtl 78-79) sunniraha rakenda-

mise kohta summas 600 eurot. Kaebajale anti sunniraha vabatahtlikult tasumiseks aega 10

päeva teate kättesaamisest arvates. Sunniraha tasumata jätmisel edastatakse täitekorraldus

kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks.

5. Vastustaja esitas 16.11.2023 täitmisavalduse (dtl 49) 24.05.2023 ettekirjutuse alusel

sunniraha 600 eurot sissenõudmiseks.

6. Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva teavitas 23.11.2023 teatises (dtl 53-59) kaebajat, et

on algatanud vastustaja 16.11.2023 avalduse alusel täiteasja nr 197/2023/2828 kaebajalt

sunniraha 600 eurot sissenõudmiseks. Kaebajal tuleb tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul

741 eurot või pärast seda tähtaega 846 eurot.

7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 24.05.2023 ettekirjutuse

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus.

Põhjendused:

7.1. Kaebaja viibib alates 27.12.2023 vanglas Venemaal.

7.2. Ettekirjutus ei ole õiguspärane ega põhjendatud. Vastustaja tegevus on pahauskne ega ole

õiglane. Kaebaja ei teadnud arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest, sest ta ei ole kutset

kätte saanud. Kaebaja sai ettekirjutuse 01.02.2024 kohtutäituri kaudu e-kirja teel. Vastustaja

teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei ole talle sinna dokumente saatnud. Vastustaja ei ole

pidanud vajalikuks saata ettekirjutust kaebajale, vaid suunas selle otse kohtutäiturile

täitmiseks. Haldusakt peab olema enne täitmisele saatmist adressaadile kätte toimetatud.

Haldusakt hakkab kehtima kättetoimetamisest. Kaebajalt ei saa nõuda tühise haldusakti

täitmist ja tühise haldusakti täitmata jätmisega ei saa kaasneda õiguslikke tagajärgi.

7.3. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 2 annab vastustajale õiguse valida

kättetoimetamise viiside vahel. Kättetoimetamise viisi valikul on vastustaja seotud

haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga. Kättetoimetamine teate avaldamisega

infosüsteemis on formaalne ega taga efektiivselt isiku teadasaamist talle pandud kohustusest.

Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on

ammendunud. Vastustaja ei teinud katset kaebajale posti teel dokumente kätte toimetada ega

kasutanud võimalust võtta kaebajaga ühendust telefoni teel, et tema tegelikku elukohta välja

selgitada.

7.4. Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole ilma, et ta oleks enne

sunniraha rakendamisest kaebajat teavitanud. Kaebaja teavitamine oli vajalik, et kaebaja oleks

2(7)

3-24-616

saanud vajadusel taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist või esitada oma arvamuse

sunniraha rakendamise proportsionaalsuse kohta. Samuti oleks see andnud kaebajale

võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta. Sunniraha

rakendamisest teavitamise nõue ei ole täidetud sellega, kui ettekirjutus sisaldab sunniraha

hoiatust. Sunniraha rakendamisest teavitamine peab toimuma pärast ettekirjutuse täitmise

tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele) asumist. Sunniraha

rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus.

8. Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

8.1. Ettekirjutus toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte 24.06.20231 (dtl 75). Kaebaja

sai ettekirjutuse kätte, sest saatis 28.09.2023 e-kirja. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta

sai ettekirjutusest teada kohtutäituri kaudu. Samuti teavitati kaebajat sunniraha rakendamise

menetluse alustamisest, mis toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte 04.11.2023 (dtl

80). Kaebajal puudus mõjuv põhjus terviseseisundi hindamisele mitte ilmumiseks. See, et

kaebaja viibib alates 27.12.2023 vanglas, ei ole mõjuv põhjus ettekirjutuse rakendamata

jätmiseks.

8.2. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja

muud dokumendid üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja

saadetakse kaitseväekohustuslase elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3

alusel loetakse sellisel viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel

dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem

kättetoimetamine. KVTS § 15 võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka

juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja

dokument on jõudnud kohta, kus kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui

dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta

tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee vastustaja saadetud dokumentidega. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist

tulenevalt ei pea vastustaja tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja vaidlustab nii vastustaja 24.05.2023 ettekirjutust kui ka rakendatud

sunnivahendit.

10. Kaebaja leiab, et vastustaja 31.05.2023 ettekirjutus on tühine, sest seda ei ole talle kätte

toimetatud.

11. KVTS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i

sätteid, arvestades selle seaduse erisusi.

HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud

haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;

4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused,

kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

Sama paragrahvi lg 1 järgi on tühine haldusakt kehtetu algusest peale.

12. Praegusel juhul ei ole kaebaja tuginenud ühelegi HMS § 63 lg-s 2 toodud alusele, mis

võimaldaks väita, et tegemist on tühise haldusaktiga. Ka kohtule ei ole ükski tühisuse alustest

äratuntav. Haldusakti kätte toimetamata jätmine ei muuda haldusakti tühiseks, vaid mõjutab

1 Vastuses ilmselt ekslikult 22.08.2023.

3(7)

3-24-616

haldusakti kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks

tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima

hakkamist. Seega ei hakka haldusakt enne selle kätte toimetamist kehtima, tegemist on

hõljuvalt kehtetu haldusaktiga, mis muutub kehtivaks kättetoimetamisel. Kuna HMS § 60 lg 1

järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, siis ei too

mittekehtiv haldusakt adressaadile kaasa mingeid kohustusi. See ei tähenda aga, et tegemist

oleks tühise haldusaktiga. Tühine haldusakt, nagu kohus eespool viitas, on kehtetu algusest

peale ega saa kehtivaks muutuda. Seevastu kätte toimetamata haldusakt on kehtetu seni, kuni

see kätte toimetatakse. Kätte toimetatud haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg-d 1

ja 2). Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine. Kohus ei saa

kaebust selles osas rahuldada (HKMS § 41 lg 4).

13. Kaebaja palus ettekirjutuse tühistada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 järgi võib

isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema

õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtule jääb kaebusest arusaamatuks, kuidas

vastustaja ettekirjutus kaebaja õigusi rikub. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et tal on Eesti

kodanikuna2 Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 124 lg 1 järgi kohustus osa võtta riigikaitsest.

Kaebaja on KVTS § 2 p 1 ja lg 2 järgi kaitseväekohustuslane, kes on kohustatud osalema

riigikaitses (KVTS § 2 lg 1). Seni ei ole kaebaja osas tuvastatud kaitseväekohustusest püsivalt

vabastamise alust.

14. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaidlusalune ettekirjutus ei

vastaks viidatud õiguspärasuse eeldustele. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi alusele, mis

annaks põhjust tuvastada haldusakti õigusvastasust. Võimalikud vead haldusakti kättetoimeta-

misel ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, vaid kehtima hakkamist. HKMS § 158 lg 2 teise

lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga.

Haldusakti kättetoimetamine järgneb haldusakti andmisele, seetõttu ei saa olla tegemist

asjaoluga, millega saab juba haldusakti andmisel arvestada. Seega ei muuda vead haldusakti

kättetoimetamisel haldusakti õigusvastaseks ja puudub alus vaidlusalust ettekirjutust

tühistada. Kaebus jääb selles osas rahuldamata.

15. Kaebaja taotles vastustaja kohustamist esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus.

RVastS § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku

võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku

õigusi. Kohustamisnõude rahuldamine oleks põhjendatud juhul, kui vastustaja tegevus

täitemenetluse algatamisel oleks olnud õigusvastane. Praegusel juhul see nii ei ole.

16. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit,

kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg

1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus,

mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

17. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja pani 24.05.2023 ettekirjutusega kaebajale

kohustuse ilmuda 22.09.2023 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid kaebaja jättis

talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud terviseseisundi hindamisele. Kaebaja

põhjendas 28.09.2023 vastustajale saadetud e-kirjas terviseseisundi hindamisele mitte

ilmumist välislähetuses viibimisega. Kohus nõustub vastustaja 04.10.2023 kirjas toodud

seisukohaga, et välislähetuses viibimine ei ole mõjuv põhjus terviseseisundi hindamisele

ilmumata jätmiseks. Esiteks ei ole kaebaja tõendanud, et ta ka tegelikult viibis 22.09.2023

2 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Kohtute infosüsteemi andmed“.

4(7)

3-24-616

välislähetuses. Kaebaja tuttava Y kiri seda ei tõenda. Kohtul puudub võimalus kontrollida, kes

see isik on ja milline on tema suhe kaebajaga (kas tegelikult on ka tegemist kaebaja

tööandjaga). Kaebaja ei ole tõendanud töösuhte olemasolu ja seda, et väidetavat välislähetust

ei saanud lükata muule ajale, arvestades asjaoluga, et kaebajale oli terviseseisundi hindamisele

ilmumine juba varakult teada ja seega võimalus sellega arvestada. Samuti ei ole mõjuvaks

põhjuseks välismaale elama kolimine. Kaebajal säilivad oma kodanikukohustused ka

välisriigis elamise ajal.

18. Kaebaja põhjendas kaebuses ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole

ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele

ilmumise kohustusest. Kohus leiab, et tegemist on teadliku valeväite esitamisega kaebuses.

Kaebaja oli terviseseisundi hindamisele ilmumise ettekirjutusest teadlik juba enne

terviseseisundi hindamise aega, sest kaebaja väidetav tööandja kirjutas juba 20.09.2023

avalduse, milles põhjendas kaebaja võimatust terviseseisundi hindamisele ilmuda. Ka kaebaja

28.09.2023 kiri vastustajale kinnitab, et kaebaja teadis ettekirjutusest varem, mitte ei saanud

sellest teada alles kohtutäituri vahendusel. HKMS § 28 lg 2 sätestab, et kohus ei luba

menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada

ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist

pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise

menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat

võib kohus trahvida. Kohus hoiatab, et käsitleb teadliku valeväite esitamist pahatahtliku kohtu

eksitamise katsena. Selline käitumine võib edaspidi tuua kaasa trahvi määramise kaebajale või

tema esindajale.

19. KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud

otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti

teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

Sama paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte

toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil.

Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud

dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest

arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane taotleda dokumentide kättetoimetamist

muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks

vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödu-

misel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kätte-

toimetamine.

20. Vastustaja esitatud tõendist (dtl 75) nähtub, et 24.05.2023 ettekirjutus tehti kaebajale

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu teatavaks samal päeval, seega tuleb

ettekirjutus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 24.06.2023 (KVTS § 15 lg-d 1 ja 3). Vastustaja

on järginud ettekirjutuse kättetoimetamisel KVTS § 15 lg-s 1 ette nähtud korda ja ettekirjutus

tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul

ettekirjutusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe isikukood@eesti.ee aadressile

saadetud e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti

aadressile, mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja

millal on kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal

kasutada kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse

kohustusest kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (KVTS § 2 lg 3) olema teadlik

põhiseaduslikust kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa

5(7)

3-24-616

kaitseväeteenistusest. Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi

saadetavad dokumendid, sh kutse terviseseisundi ilmumisele. KVTS § 15 lg-st 2 nähtuvalt on

teised HMS-is ette nähtud kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei

pea kasutama ja vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita. Ebaõige on

kaebaja seisukoht, et vastustajal oli kõrgendatud kohustus veenduda, et teised

kättetoimetamise võimalused on ammendunud. KVTS sellist kohustust vastustajale ette ei näe.

Tegemist on eriseadusega HMS-i suhtes, seega tuleb kättetoimetamise erisätete olemasolu

korral lähtuda erisätetest, mitte HMS-i kättetoimetamise üldsätetest.

21. Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 24.06.2023, siis oli tal võimalik

22.09.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda. Kaebaja oma kohustust ei täitnud. Järelikult

esines vastustajal alus rakendada tema suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist

välistavad asjaolud (ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).

22. ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja

-määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis

isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.

23. Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust (600 eurot) vaidlustanud ja ka kohtu

hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Ettekirjutusest

nähtuvalt kutsuti kaebajat terviseseisundi hindamisele ka 14.04.2023, kuid kaebaja jättis selle

kohustuse täitmata. Vastustaja 04.10.2023 kirjast nähtub, et kaebaja on korduvalt jätnud

terviseseisundi hindamisele ilmumata. 24.05.2023 ettekirjutus oli vähemalt teine sellekohane

kutse, mille kaebaja täitmata jättis. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust

riigikaitse seisukohalt, kaebajale PS § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset

kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha

proportsionaalseks. KVTS § 226 lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes

rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.

24. ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on

mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 24.05.2023 ette-

kirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5),

järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada.

Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 24.06.2023 ja

terviseseisundi hindamine toimus 22.09.2023) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik

talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks

võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.

25. Kaebuse põhjendused selle kohta, et enne ettekirjutuse alusel sunniraha sissenõudmist

tuleb kaebajat teavitada sunniraha rakendamisest ja anda talle võimalus sunniraha

vabatahtlikult tasuda, on õiged, kuid ei põhjenda kuidagi kaebust. Vastustaja on teavitanud

kaebajat täitekorraldusest (dtl 78-79) ehk sunniraha sissenõudmise alustamisest. Kaebajale

anti võimalus tasuda sunniraha vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates.

Teatis toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 04.11.2023 (dtl 45). Seega oli

kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni 14.11.2023 ja vältida sellega

täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise

tähtaja jooksul ega taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda

16.11.2023 täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse

alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.

26. Kaebaja viibib alates 27.12.2023 vanglas. Seda asjaolu arvestades loobus vastustaja

21.02.2024 koostatud terviseseisundi hindamisele ilmumise kutsest kuni kriminaalmenetluse

lõpetamiseni (dtl 9). Vastustaja algatas täitemenetluse 16.11.2023, st enne kaebaja vangis-

6(7)

3-24-616

tamist. Kaebaja vangistamine ei muuda tema poolt varem täitmata jäänud kohustust

vabandatavaks ega anna alust juba varem alustatud täitemenetluse lõpetamiseks. Ilmselgelt

uusi kutseid kaebajale vanglas viibimise ajal saata ei ole mõtet ega ole mõtet alustada ka uusi

täitemenetlusi sunniraha sissenõudmiseks. Kuid juba alustatud täitemenetluse jätkamine ei ole

õigusvastane. Sunnivahendi rakendamine ei ole kaotanud oma eesmärki, sest vanglast

vabanemisel jätkub tõenäoliselt kaebaja kohustus osa võtta kaitseväeteenistusest ja sellega

seotud kohustusest ilmuda eelnevalt terviseseisundi hindamisele.

27. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi

rakendamine oli õiguspärane. Kuna täitemenetluse alustamine oli põhjendatud, tuleb kaebus

nõudes kohustada vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus jätta rahuldamata.

28. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

29. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente

ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)