3-24-3187/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3187

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Sven Enok

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X

OÜ (registrikood xxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X OÜ ette-

maksukontol (viitenumber xxxxxxx) olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele

õigustele kuni 5301,63 euro täitumiseni.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte X OÜ-le.

3. Kohus asendab avaldatavas määruses nii füüsiliste kui juriidiliste isikute nimed (ja

muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avalda

määruse kirjeldavat osa.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene

3-24-3187

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus pöörata

sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud

korras (MKS § 130 lg 1 p 3), mis hõlmab ka maksuhalduri hallatava ettemaksukonto

arestimist (Riigikohtu 18.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-28-13, p 13).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik

pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust,

kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad

tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. MTA 20.11.2024 taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on X deklareerinud maksustamis-

perioodi juuni 2024 KMD-l Y arvete alusel kokku sisendkäibemaksu 5301,63 eurot ning

enammakset / tagastusnõuet 4992,09 eurot. Maksuhaldur viib 14.08.2024 teate1 alusel läbi X

mai ja juuni 2024 KMD-de esitamisel tekkinud tagastusnõuete õigsuse kontrolli. MTA on

kogunud maksumenetluses teavet, mis annab alust arvata, et X on deklareerinud juuni 2024

KMD-l alusetult sisendkäibemaksu summas 5301,63 eurot, kajastades raamatupidamises

reaalselt mittetoimunud tehinguid Y-iga, mille eesmärgiks oli tekitada alusetu käibemaksu

tagastusnõue X-le. Maksuhaldur on kajastanud kontrolli käigus kogutud teabe 20.11.2024

taotluses kohtule2. Kohtu hinnangul puudub MTA esitatud teabe pinnalt alus asuda

seisukohale, et kavandatava maksuotsuse tegemine oleks ilmselgelt õigusvastane. Esitatud

teabest nähtuvalt on maksuhalduri kahtlustel alust. Nagu eelnevalt mainitud, ei kontrolli

kohus seejuures praeguses menetluses üksikasjalikult seda, kas maksuhalduri poolt

eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane.

Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldus, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille

eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine.

1 MTA 20.11.2024 taotluse lisa 9

2 MTA 20.11.2024 taotluse p 2, käesoleva määruse p 1 alap 1

2(4)

3-24-3187

6. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus,

et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA on

selgitanud, et maksuotsust ei jõuta X maksumenetluses teha enne, kui lõpeb seadusest (MKS

§ 106 lg 2 ja KMS § 34 lg 2) tulenev tagastusnõude õigsuse kontrollimise (tagastusnõude

tuvastamise) tähtaeg. Maksuhaldur on seega sunnitud X poolt deklareeritud, tõenäoliselt

alusetu tagastusnõude vabastama äriühingu ettemaksukontole 27.11.2024, s.o enne võimaliku

maksuotsuse väljastamist.

Kohtu hinnangul on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine

võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA poolt taotluses esile toodud asjaolud

viitavad sellele, et X on teadlikult deklareerinud valeandmeid, mille tulemusena on alusetult

deklareeritud sisendkäibemaksu summas 5301,63 eurot ning esitatud alusetult tagastusnõue

summas 4992,09 eurot. Teadliku maksude väärarvestuse korral saab pidada põhjendatuks

järeldust, et X ei soovi vastavat maksukohustust tasuda ka tagantjärele maksumenetluse

lõppemise järgselt. Seega saab pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et maksu-

kohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema

sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks.

7. MTA taotleb kohtult luba täitmist tagava toiminguga X ettemaksukonto3 arestimist

5301,63 euro ulatuses. Kohtu hinnangul saab sellist täitetoimingut pidada põhjendatuks.

Ettemaksukonto arestimine MKS § 130 lg 1 p 3 alusel on võimalik (Riigikohtu 18.06.2013

otsus asjas nr 3-3-1-28-13, p 13). Samuti ei ole ettemaksukonto arestimine maksukohustuslast

sedavõrd koormav täitetoiming kui näiteks arvelduskonto arestimine. See ei too kaasa nt

ettevõtte tegevuse seiskumist, mis võib olla arvelduskonto arestimise tagajärjeks (Tallinna

Ringkonnakohtu 19.03.2018 määrus asjas nr 3-18-302, p 11). MTA esitatud teave on

usaldusväärne selles, et X-l puudub muu vara, mille arvel oleks võimalik või otstarbekam

maksuotsusega määratav maksukohustus täita. Seejuures esineb põhjendatud alus arvata, et X

edasisest majandustegevusest ei teki tulu, mille arvel varasemaid maksukohustusi täita.

Praegusel juhul kaalub seega avalik huvi maksusummade laekumise tagamiseks üle X huvi

kasutada ettemaksukontol olevaid või sinna laekuvaid summasid, eelkõige saada deklareeritud

enammakse enda käsutusse enne sama enammakse osas toimuva maksumenetluse lõppemist.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Arvestades eeltoodut on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 lg 1 p-s 3

sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse

määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla

raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus annab MTA-le loa aresti seadmiseks X

ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele kuni 5301,63

euro täitumiseni.

9. Ettemaksukonto arestist vabastamiseks saab X pakkuda MTA-le tagatise. MTA taotluses

on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui X esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121

ja § 122 kohase deposiidi või muu tagatise summas 5301,63 eurot (millele võivad

asendustagatise korral lisanduda vara sundtäitmise kulud).

10. Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste

kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad

andmed) tähemärgiga ning ei avalda määruse kirjeldavat osa.

3 vt MKS § 105 lg 9 alusel kehtestatud rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude

maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ § 6

3(4)

3-24-3187

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

4(4)