2-24-12572/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12572

Kohtuasi

X.R hagi G.D vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara

jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.10.2024 osaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

G.D 13.11.2024 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X.R (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja (apellant) G.D (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast G.D 13.11.2024 apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 08.10.2024 osaotsuse peale.

2. Tagastada kaebus apellandile käesoleva määruse jõustumisel.

3. Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta apellandi kanda.

4. Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

2-24-12572

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X.R (hageja) esitas 19.08.2024 Harju Maakohtule G.D (kostja) vastu hagi abielu

lahutamiseks ning ühisvara jagamiseks.

2. Abielulahutuse nõudes esitatud hagiavalduse kohaselt elavad pooled eraldi alates

07.07.2024. Sellest ajast on abielusuhted pöördumatult lõppenud ja hageja ei soovi nende

taastamist.

3. Hageja jäi 08.10.2024 toimunud kohtuistungil nõude juurde ja kinnitas, et ei pea suhete

taastamist võimalikuks. Kostja kinnitas, et ei ole abielu lahutamisega nõus, leidis, et

abielusuhted ei ole lõppenud ja poolte vahel ei ole skandaale olnud. See, et hagejal on

probleemid tütrega, ei puutu asja. Samuti ei soovinud kostja lahutust põhjusel, et see tähendab

poolte vara jagamist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Harju Maakohus lahutas 08.10.2024 osaotsusega poolte abielu, mis oli registreeritud

12.09.1968 ning jättis menetluskulud abielu lahutamise nõudes poolte endi kanda.

5. Maakohus leidis, et asjas oli otstarbekas vaadata abielu lahutamise nõue läbi ning rahuldas

osaotsusega hagi. Kohtu hinnangul nähtus esitatud seisukohtadest, et abielusuhted on

pöördumatult lõppenud ning puudus igasugune alus arvata, et abielusuhetes on vaid ajutine

kriis. Hageja abielusuhete taastamist võimalikuks ei pea, mille tõttu on abielu jätkamine

võimatu. Abielusuhete jätkamiseks on vaja mõlema abikaasa tahet. Kohus ei saa oma

otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 toodud eeldused

abielu lahutamiseks olid täidetud.

6. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte

menetluskulud nende endi kanda.

7. Maakohus selgitas, et jätkab menetlust ühisvara jagamise nõudes.

KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS

8. Kostja esitas 13.11.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub kaasuse ringkonnakohtu

otsusega tagasi saata Harju Maakohtusse uueks võrdseks ja võistlevaks menetluseks.

9. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt jäi kostja maakohtus toimunud istungil menetlusliku

kaitseta kohtuniku poolt ning nõrgendatud olukorda. Kohtudokumendid saadeti lihtpostiga

ning kohus ei veendunud, kas kostja on need kätte saanud. Istungi toimumise aja avastas

nõustaja juhuslikult. Istungil viibis hageja kaaskonnas kostja suhtes, tema enda kodus

vägivalda kasutanud poeg. Istungi kinniseks kuulutamist isegi ei arutatud. Kohus ei

selgitanud, et testament oli juba tühine, kuna üks abikaasa on lahutuse asjus esitanud kohtule

avalduse. Vara jagamine on poolte kokkulepe ja sinna tingimusi panna pole keelatud. Kohus

jättis küsimuse õhku. Lahutusega selliselt pole kostja nõus, ka pole hageja täielikult jagatavat

ühisvara vabastanud.

2-24-12572

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kostja kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kostja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.

11. TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest, kui kaebus on õiguslikult perspektiivitu. See tingimus on käesoleval

juhul täidetud.

11.1. Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised

asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Seega peab kohus

kaebuse menetlusse võtmisel selle aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades

analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse

kaebus rahuldada. Olukorras, kus apellatsioonkaebus ei sisalda faktilisi asjaolusid, sh ei

vaidlustata asjaolude tuvastamist maakohtus, tuleb ringkonnakohtul lähtuda kaebuse

perspektiivi hindamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p

11 esimene lõik).

11.2. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus asja lahendamisel tähtsust omavate

asjaolude tuvastamist ei ole kaebusega vaidlustatud. Ainus sisuline kostja etteheide

maakohtule on, et kostja ei ole lahutusega nõus, sest hageja pole täielikult jagatavat ühisvara

vabastanud. Nimetatud kriitika pole põhjendatud, sest maakohus on osaotsuses selgitanud, et

menetlus jätkub ühisvara jagamise nõudes. Maakohus tuvastas poolte abielu lahutamiseks

vajalikud asjaolud: poolte kooselu ja sellega seoses ka abielusuhete lõppemise. Maakohus

lähtus õigesti esitatud seisukohtadest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja

kostjaga abielus olla ei soovi. Järelikult tuleb ringkonnakohtul kaebuse menetlusse võtmisse

otsustamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest.

11.3. TsMS § 637 lg 1 p-st 6 ei saa järeldada, et kui apellant ei tugine maakohtu rikkumistele

õigusnormi kohaldamisel, saab lugeda kaebuse ainuüksi sellel alusel perspektiivituks. Kui

apellant väidab kaebuses, et maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel, peab

ringkonnakohus mh ka sellele väitele vastama ja avaldama oma põhjendatud seisukoha

(TsMS § 654 lg 5). Käesoleval juhul ei sisalda kaebus väiteid materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise kohta. Siiski tuleb ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel kaebuse

menetlusse võtmisest keeldumiseks veenduda, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti

(RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 teine lõik). Käesoleval juhul ei eksinud maakohus

materiaalõiguse kohaldamisel. PKS § 67 lg 1 näeb kohtus abielu lahutamise ainsa faktilise

eeldusena ette abielusuhete lõppemise, mille maakohus tuvastas õigesti ja mida pole

kaebusega vaidlustatud.

11.4. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kostja väiteid seoses ühisvara

jagamisega ei pidanud maakohus praegu hindama, sest need ei mõjuta otsustust abielu

lahutamise kohta. Asja lahendus ei mõjuta ka kaebuses väidetud võimalik menetluslik

rikkumine kohtukutse kättetoimetamisel arvestades, et kostja osales 08.10.2024 toimunud

kohtuistungil ja oli seega oma kohtuasja arutamise juures. Kohus märkis istungil

menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kostja soovitud e-posti aadressi (dtl 52, ajamärk

00:09:21–00:11:13), samuti selgitas kostjale võimalust abikaasade vastastikuse testamendiga

tutvumiseks (dtl 53, ajamärk 00:15:50). Kostja heidab ette, et kohtuistungil ei arutatud selle

kinniseks kuulutamist. Kolleegium selgitab, et üldreeglina on juba põhiseadusest tulenevalt

kohtuistungid avalikud (PS § 24 lg 3) ning kohus saab TsMS § 38 lg 1 kohaselt menetluse või

osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks kuulutada, kui see on

2-24-12572

ilmselt vajalik lg-s 1 nimetatud õiguste või huvide kaitseks. Kostja ei taotlenud kohtuistungi

kinniseks kuulutamist (dtl 52, ajamärk 00:12:49) ning ainuüksi asjaolu, et kostja ei soovinud

väidetavalt tema suhtes vägivalda kasutanud poja kohtuistungil viibimist, ei võimalda

järeldada, et kohtuistungi kinniseks kuulutamata jätmine kujutanuks ohtu kostja elule,

tervisele või vabadusele (TsMS § 38 lg 1 p 2). Kokkuvõtlikult ei ole ükski kaebuses

kirjeldatud etteheide selline, mis võimaldaks kaebuse rahuldada.

12. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus jättis kulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja kaebus ei

sisalda väiteid kulude jaotamise kohta.

13. Apellant kannab menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja

tagastab selle (TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1). Järelikult tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta

seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks

hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.

Kostjal on võimalik taotleda kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg

1 p 2 alusel.

14. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 638 lg 9 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)