1-24-5661/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-5661

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2024, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-5661

Kohtunik

Orvi Koik

Kriminaalasi

Sergei Kostjutšenko süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja §

266 lg 2 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. oktoobri 2024. a otsus

kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitajad

süüdistatav Sergei Kostjutšenko (ik 37202140317;

viibimiskoht Tallinna Vangla) ja tema kaitsja Merike

Allikmäe

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Sergei Kostjutšenko ja tema kaitsja Merike Allikmäe apellatsioonid

Harju Maakohtu 28. oktoobri 2024. a otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 28. oktoobri 2024. a otsusega tunnistati Sergei Kostjutšenko

kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6

kuud vangistust. Sergei Kostjutšenko tunnistati süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti

karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus mõistetud ja ära kandmisele määratud

karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse 1 aasta ja 6 kuud ära kandmist arvestada alates

Sergei Kostjutšenko kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10. juulist 2024. Sergei

Kostjutšenko suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata, tõkend tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ära kandmisele kuuluva karistuse tähtaja saabumisel,

sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub enne.

1-24-5661

2. Kohtuotsusega lahendati ka tsiviilhagiga seonduv ning kannatanu J.J esitatud tsiviilhagi

137,35 euro nõudes rahuldati täies ulatuses VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1

alusel. Välja mõisteti Sergei Kostjutšenkolt J.J kasuks 137,35 eurot. Kannatanu Q.D esitatud

tsiviilhagi 420 euro nõudes rahuldati täies ulatuses VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS §

440 lg 1 alusel. Välja mõisteti Sergei Kostjutšenkolt Q.D kasuks 420 eurot.

3. Kohtuotsusega mõisteti Sergei Kostjutšenkolt välja riigituludesse menetluskuludena

sundraha II astme kuriteo teoimepanemise eest summas 1230 eurot, DNA-ekspertiisi (akt nr

24E-GE00648-01) teostamise kulu 2730 eurot, DNA-ekspertiisi (akt nr 24E-GE00693-01)

teostamise kulu 1050 eurot ja kaitsjatasu kokku summas 1317,60 eurot. KrMS § 180 lg 3

kohaselt määrati, et Sergei Kostjutšenkol tuleb menetluskulud kogusummas 6327,60 eurot

tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul kohtuotsuse lisana koostatavas

makseinfos.

4. Kohtuotsuse tõlke sai süüdistatava KIS andmetel kätte 6. novembril 2024.

5. Süüdistatav Sergei Kostjutšenko ja tema kaitsja Merike Allikmäe esitasid kaebuse.

Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 28. oktoobri 2024.a otsus kriminaalasjas nr 1-24-

5661 Sergei Kostjutšenkolt väljamõistetud menetluskulude osas ja pikendada menetluskulude

tasumise tähtaega.

5.1 Süüdistatav ei ole nõus menetluskuludega ning leiab, et need on ebamõistlikult suured

ning palub menetluskulusid vähendada.

5.2 Kaitsja märgib, et kaebus on esitatud Sergei Kostjutšenko soovil, kuna süüdistatav ei ole

nõus sellega, et kohus mõistis temalt välja kohtukulud olukorras, kus tal puudub võimalus

nende tasumiseks. Ta viibib vangistuses ning tal pole võimalik väljamõistetud

menetluskulusid tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Sergei Kostjutšenko on

vanglas olles haigestunud selja haigusesse ning seega pole võimalik lähiajal ka tööle asuda, et

saaks võimalikuks kulude tasumine. Ta palub pikendada maakohtu poolt menetluskulude

tasumiseks määratud tähtaega. Sergei Kostjutšenko palub võimalust, et tasumise tähtaeg oleks

reaalset olukorda arvestav ja reaalselt täidetav. Ta mõistab, et mõjuvate põhjuste olemasolu

korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja

täitmisele pööramist on tal õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse

kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra, kuid ta soovib

kohtulahendi täitmist ilma kohtutäituri vahenduseta. Tegelik töö saamine ei sõltu ainult tema

tahtest. Praegu on tal tervise probleem ja vanglast vabanemisel võib töö leidmine olla

pikaajaline protsess. Sergei Kostjutšenkol puudub alaline elukoht, tema rahaline olukord on

kesine, mistõttu ta palub muuta maakohtu otsust menetluskulude väljamõistmise osas ning

pikendada veelgi menetluskulude tasumise tähtaega. Sergei Kostjutšenko arvates ei ole kohus

tema materiaalseid võimalusi hinnanud objektiivselt.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

6. Prokurör palub jätta Harju Maakohtu 28. oktoobri 2024. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-

24-5661 muutmata ja süüdistatav Sergei Kostjušenko kaitsja Merike Allikmäe apellatsioon

rahuldamata.

6.1 Kokkuleppemenetluse läbirääkimised toimusid 30. septembril 2024. a Põhja

Ringkonnaprokurtatuuris ning 28. oktoobril 2024. a kinnitati prokuratuuris sõlmitud

kokkulepe kohtu poolt. Läbirääkimiste alguses selgitas prokurör Sergei Kostjušenkole tema

1-24-5661

õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppe sõlmimise tagajärgi, sealhulgas seda, et: 1)

kokkuleppe sõlmimine on süüdistatavale vabatahtlik; 2) sõlmitud kokkuleppest loobumine on

võimalik kuni kohtu eemaldumiseni nõupidamistuppa; 3) kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse vaidlustamise õigus on tulenevalt KrMS § 318 lg 3 piiratud ning on võimalik

vaid KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel, millised olid süüdistatavale ka avatud. Õiguste ja

tagajärgedega tutvumist kinnitab süüdistatava allkiri kokkuleppe esimesel leheküljel.

Läbirääkimised süüdistuse sisu ja karistuse teemadel algasid alles pärast seda, kui prokurör oli

täielikult veendunud, et süüdistatav on kokkuleppemenetluse protseduurist, selle tagajärgedest

ja enda õigustest täielikult aru saanud.

6.2 Süüdistatav Sergei Kostjušenkole selgitati muuhulgas, et seaduse järgi on maksimaalne

menetluskulude ajatamise aeg kuni 12 kuud, mis omakorda kajastus kokkuleppes. Nendel

asjaoludel taotlus ajatada kulude maksmist on ainetu ega tugine seadusele. Kokkuvõtvalt leiab

prokurör, et Harju Maakohtu 28.10.2024. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-24-5661 on

seaduslik ning ei esine ühtegi KrMS §-s 3411 sätestatud kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse tühistamise ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise alust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, kaebustega ning prokuratuuri vastusega,

leiab, et süüdistatava ja kaitsja kaebused tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

8. Kaitsja ja süüdistatav jätavad tähelepanuta, et hüvitatavad menetluskulud kuuluvad

kokkuleppe esemesse, siis kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik

kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude

hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste

lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste

puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle

kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe

muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb

lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses

põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu

kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise

otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide

mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte

rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta

kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm nr 3-1-1-7-16).

9. Kaebustes, mille on esitanud süüdistatav ja tema kaitsja, ei ole viidatud ühelegi

kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu

tuleb süüdistatava ja tema kaitsja kaebused

+ jätta läbi vaatamata.

10. Sergei Kostjutšenko, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul on sõlmitud

kokkulepe (III kd, tl 261-263), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad

menetluskulud ja nende hüvitamine KrMS § 180 lg 3 alusel. Sergei Kostjutšenko nõustus

tasumisele kuuluvate menetluskuludega. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise

individualiseerimises. Sergei Kostjutšenko kinnitas enda soovi sõlmida kokkulepe selles

1-24-5661

kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga. Seega on nii prokurör, süüdistatav kui

ka kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele.

Kokkulepe on avaldatud ka kohtuistungil, kus Sergei Kostjutšenko kinnitas, et ta on

kokkuleppest aru saanud, nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde. Kaitsja kinnitas, et

kokkulepe on kooskõlas seadusega ja palus see kinnitada. Seega on maakohus teinud otsuse

vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

11. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab

ringkonnakohus süüdistatava ja tema kaitsja kaebused läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)