2-23-7951/23 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

25.november 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-23-7951

Tsiviilasi

Menetlustoiming

TK hagi MJ vastu 27.05.2023 üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks

tunnistamiseks

Menetluse uuendamine, hagist loobumise lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TK ( ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan

Mägi

Kostja: MJ (MTÜ ), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Tarmo Peterson ja advokaat Ken Kaarel Gross

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada antud tsiviilasja menetlus.

2. Võtta vastu hageja TK 14.08.2024 avaldus hagist loobumiseks ning lõpetada

tsiviilasja menetlus.

3. Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust so 210 eurot

hageja TK arveldusarvele n

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning

mõista MJilt TK kasuks välja menetluskulud kokku 7769.15 eurot (sh käibemaks).

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb MJil tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse (v.a määruse resolutsiooni p 1) peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. TK esitas 31.05.2023 hagi MJ vastu 27.05.2023 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks

või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

3. 13.02.2024 toimunud eelistungil olid pooled valmis pidama kompromissiläbirääkimisi.

Hageja selgitas, et asja kompromissiga lahendamiseks tuleks põhikirja muuta, kuna põhikiri on

puudustega. Kostja selgitas, et maikuus toimub uus üldkoosolek, kus arutatakse uut põhikirja

versiooni ning küsis, et kui olukord saab lahendatud, kas siis võiks vaidluse lõpetada. Hageja

tegi ettepaneku menetlus peatada, kuni kostja üldkoosolekul otsustatakse, kas põhikirja

muudetakse. Pärnu Maakohtu 13.02.2024 määrusega peatati tsiviilasja menetlus pooleliolevate

kompromissiläbirääkimiste tõttu kuni 1.06.2024. Nimetatud tähtajaks kohtule kompromissi ei

esitatud.

4. 14.08.2024 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulud summas

8228,95 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja on 26.05.2024 üldkoosolekul uue põhikirja

vastuvõtmisega tema nõude rahuldanud.

5. Kostjal ei ole vastuväiteid hageja hagist loobumise avaldusele ja menetluse lõpetamisele,

kuivõrd kostja on olnud menetluse algusest seisukohal, et hagi on alusetu ega kuulu

rahuldamisele. Kostja ei nõustu hageja taotlusega jätta menetluskulud kostja kanda, kuna

hagejal ei ole õigus TsMS § 168 lg-le 4 ja 5 tugineda. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta

hageja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel, tulenevalt sellest, et hageja on hagist loobunud. Kostja

palub hagejalt välja mõista menetluskulud 5365 eurot.

Kohtu põhjendused

6. TsMS § 361 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel

või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on

ära langenud.

Kuivõrd käesolevas asjas on menetluse peatamise alused ära langenud, tuleb kohtu hinnangul

menetlus asjas uuendada ja menetlust jätkata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus

võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

8. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub

vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on

poole õigus (TsMS § 206). Seega kuulub menetlus seoses hageja loobumisega hagist

lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks

kohtuistungit pidamata.

9. Hageja taotlusel ja TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastab kohus hagejale pool hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivust.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

11. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab

kostja hageja menetluskulud.

Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida ta üritas

hagiga saavutada, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude

rahuldanud (Riigikohtu 9. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 13 ja seal viidatud

15. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13).

12. Selliselt ongi praegusel juhul poolte vahel vaidlus selles, kas kostja on pärast hagi esitamist

hageja nõude rahuldanud, ning kelle kanda tuleks jätta menetluskulud. Seega sõltub

menetluskulude jaotus sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud.

13. Hageja hinnangul on kostja tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Nimelt ajal, kui menetlus oli peatatud, toimus 26.05.2024 kostja üldkoosolek, kus võeti vastu

otsus kehtestada uus põhikiri. 26.05.2024 üldkoosoleku protokolli (dtl 196 jj) 8. punkti all

pandi hääletusele eelnõu, millega otsustatakse muuta kostja põhikirja. 26.05.2024 üldkoosoleku

protokolli 8. punkti all selgitati, et uues põhikirjas on fikseeritud liikmete kuuluvus

jahtkondadesse, jahtkondade piirid jne. Koosolekul tehti järgmine otsus: „Muuta jahiseltsi

põhikirja ja võtta vastu see alljärgnevas redaktsioonis koos lisadega, lisa 1 – Jahtkondade

jahialade piirid ning lisa 2 – Seltsi liikmete nimekiri seisuga 26.05.2024 ja liikmete kuuluvus

jahtkondadesse“. 26.05.2024 üldkoosoleku protokollile oli lisatud põhikirja uus redaktsioon (dtl

204 jj), milles on 4. peatükk pealkirjaga „JAHTKOND“. Uut põhikirja on seoses jahtkondasid

puudutava regulatsiooniga oluliselt täiendatud. 26.05.2024 üldkoosoleku protokolli lisa 1 (dtl

213) kujutab endast kaarti, kus on selgelt toodud viis erinevat jahtkonda ja nende territoriaalne

jaotus.

Hageja leiab, et käesoleval juhul on kostja põhikiri vaidluse ajal muudetud selliselt, et

probleemkohad, millele hageja menetluses tugines, on saanud kostja liikme uue otsuse ja uue

põhikirjaga selguse, st hageja on saavutanud eesmärgi, et 27.05.2023 otsusega kinnitatud

põhikiri on kaotanud uue otsuse tõttu kehtivuse.

14. Kostja leiab, et uue põhikirja vastuvõtmine ei olnud suunatud hageja osundatud puuduste

kõrvaldamisele vaid kostja juhatus otsustas eraldisesivalt käesolevast menetlusest läbi viia

põhikirja revisjoni, mille käigus muudeti ja täpsustati põhikirja. Menetluskulude kostja kanda

jätmine oleks ebaõiglane, kuna nõude rahuldamine oli võimalik kohtuvaidluseta. Kostjal oli

võimalik vaidlusalusel üldkoosolekul esitada põhikirja täiendusettepanekud või teha seda peale

üldkoosolekut.

15. Hagiavaldusest nähtub, et hageja esitas hagi kostja 27.05.2023 otsuse tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hageja eesmärgiks oli kõrvaldada

otsus ja seeläbi ka 27.05.2023. a otsusega kinnitatud kostja põhikiri, millega moodustati

osakonnad (jahtkonnad) ja loodi hageja arvates puudulik ja vastuoluline regulatsioon. Hageja

tõi esile, et 27.05.2023 otsusega kehtestatud põhikirja muudatustes olid eelkõige järgmised

puudused:

-

puudus regulatsioon jahtkondade kindlaksmääramise kohta, sh kuidas ühte jahtkonda

teisest eristada, kes ja mille alusel jahtkonda üldse kuuluvad;

-

põhikirjast ei selgu, mis on jahtkondade ja jahtkonda kuuluvate isikute õigused ja

kohustused;

-

põhikirjas pole seaduse nõuete kohaselt nimetatud jahtkondade organeid.

Menetluse ajal 26.05.2024 toimunud MJi üldkoosolekul võeti vastu uues sõnastuses põhikiri,

mis muuhulgas sisaldab osakondade (jahtkondade) regulatsiooni, nende moodustamist,

osakondade liikmeks astumist, osakondade territoriaalset jaotust ning osakonna organite

tegevust.

Uues põhikirjas on muuhulgas kehtestatud järgmised muudatused seoses jahtkondadega.

- Põhikirja p-s 2.2 on sätestatud, et kostja liikmeks astumise avalduses tuleb märkida, millisesse

jahtkonda soovitakse kuuluda.

- Põhikirja p-s 2.4 on antud kostja liikmetele õigus taotleda jahtkonna vahetamist.

- Põhikirja p-s 2.13 on märgitud, et liikmete nimekirjasid peetakse iga jahtkonna kohta eraldi.

-Põhikirja 4. peatükk kannab pealkirja „JAHTKOND“ ning seal on toodud jahtkondasid

puudutav regulatsioon.

- Põhikirja p-s 4.1 on kehtestatud jahtkondade territoriaalne jaotus.

-Põhikirja p-s 4.3 on märgitud jahtkonna organid: jahtkonna koosolek (MTÜS-i mõttes

„osakonna üldkoosolek“) ja jahtkonna vanem (MTÜS-i mõistes „osakonna juhatus“). Samuti

on sätestatud organite kohustused.

-Põhikirja p-s 4.4 on toodud jahtkonna koosoleku pädevus.

- Põhikirja p-s 4.5 on toodud jahtkonna vanema kohustus kutsuda kokku jahtkonna koosolek

vähemalt kord aasta.

Kohus nõustub hagejaga selles, et kõik eeltoodud muudatused, mis seoses jahtkondadega kostja

uues põhikirjas 26.05.2024 otsusega kehtestati, likvideerivad need puudused, millele hageja

oma hagiavalduses viitas. Uues põhikirjas on olemas regulatsioon: a. jahtkondade territoriaalse

jaotuse kohta (st kuidas neid üksteisest eristada) ning kuidas toimub kostja liikmete jaotumine

jahtkondadesse, b. jahtkondade ja jahtkonda kuuluvate liikmete õiguste ja kohustuste kohta

ning c. jahtkondade (osakondade) organite kohta.

Kohtu hinnangul on kostja uue põhikirja kehtestamisega hageja saavutanud hagiga taotletud

eesmärgi (kõrvaldada varem kehtinud põhikirja redaktsioon). Kostja on ise 27.05.2024

üldkoosolekul vastu võtnud uue põhikirja, mille tõttu ei kehti enam 26.05.2023 kehtestatud

põhikirja muudatused. Seda saab pidada hageja nõude rahuldamiseks TsMS § 168 tähenduses.

Kohtuvaidluse põhjustas kostja.

Seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda. Kohtu hinnangul ei

ole esine praegusel juhul erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskulud TsMS §

162 lg 4 alusel poolte enda kanda.

16. Hageja menetluskulude suuruseks on esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kokku

8228.95 eurot, mis koosnevad tagastamisele mittekuuluvast riigilõivust 210 eurot ja

õigusabikuludest 8018.95 eurot (sh käibemaks). Hagejale osutas õigusteenust Advokaadibüroo

Supremia vandeadvokaat Kristjan Mägi tunnihinnaga 190 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hagejale on osutatud õigusabi kokku 35 töötundi.

17. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb

hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust.

Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse

keskmist turuhinda. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot

(käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse turuhinda.

Arvestades toimiku materjale, ei ole kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja tehtud

toimingute ajakulu olnud kogu ulatuses põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirja järgi

kulus tema lepingulisel esindajal kostja 9.08.2023 hagivastusega tutvumisele 2 tundi. Kohus

leiab, et esindajal võis vastuse tutvumisele kuluda 1 tund. 13.02.2024 eelistungile

ettevalmistusele kulud on hageja esindajal olnud 2,5 tundi. Kohus leiab, et esindajal võis

selleks kuluda 1,5 tundi. Kokku on hageja esindaja ajakulu seega 33 tundi ning esindaja

põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 7559.15 eurot, sh käibemaks, kuna hageja on kinnitanud,

et füüsilise isikuna ei saa ta käibemaksu sisendkäibemaksu korras tagasi. Kostjal tuleb hagejale

hüvitada ka tagastamisele mittekuuluv riigilõiv 210 eurot.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

18. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik