2-24-114261/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-114261

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 22. november 2024

Tsiviilasja number

2-24-114261

Tsiviilasi

Hagi hind

Bondora AS hagiavaldus R U vastu võla nõudes

4 577.01 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht: A.

H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja:

Elari Arjakas (e-post: elari.arjakas@eftalegal.ee);

Kostja: R U (isikukood xxxx, elukoht hagiavalduses: xxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev 22. november 2024 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R U’ilt hageja Bondora AS kasuks 3 081 (kolm tuhat

kaheksakümmend üks) eurot ja 90 senti (sh põhinõue lepingu XXXX osas summas

844.17 eurot ja intress summas 36.08 eurot ning põhinõue lepingu XXXX osas summas

2 111.41 eurot ja intress summas 90.24 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata ülejäänud intressi 188.45 eurot, lepingute haldustasu kokku

39.68 eurot, sissenõudmiskulude 10 eurot, lisateenuste 14.99 eurot, viiviste kokku

287.16 eurot viivise alates 30.07.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni lepingu 1 raames 32.3% tagastamata krediidisummalt aastas ja lepingu 2

raames 32.3% tagastamata krediidisummalt aastas nõudes.

4. Jätta menetluskulud 67% ulatuses kostja ja 33% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt R U’ilt hageja Bondora AS kasuks menetluskulud kokku summas 509

(viissada üheksa) eurot ja 20 senti (so 67% riigilõivust 560 eurost, õigusabikuludest

180 eurost ja maksekäsu kiirmenetluse kuludest 20 eurost).

1 (9)

2-24-114261

5. Välja mõista kostjalt R U’ilt hageja Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt

(509.20 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 385 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS esitas 15.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3

450.65 euro saamiseks. Kohus tegi 16.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

aadressil xxxx ja e-posti aadressil xxxx kätte toimetada.

2. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 23.07.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

3. Bondora AS esitas 31.07.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse R U vastu tagastamata

krediidisumma kokku 2 955.58 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi kokku 314.77 eurot,

lepingute haldustasu kokku 39.68 eurot, sissenõudmiskulude 10 eurot, lisateenuste 14.99 eurot,

viiviste kokku 287.16 eurot ja edaspidiste viiviste nõudes.

4. Viru Maakohtu 12.08.2024 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, so kohtualluvuse valiku põhistamiseks, 7 päeva määruse kättesaamisest.

5. Hageja esitas 23.08.2024 selgituse. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja R U on sõlminud

tarbijakrediidilepingud XXXX ja XXXX.

Lepingu XXXX üldtingimused: Hageja andis kostjale laenu summas 850 eurot; Poolte kokkulepitud

intressimäär oli 32.3% aastas tagastamata krediidisummalt; Kostja tasub igakuiselt lepingu

haldustasu 4% laenusummalt aastas; Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 50 eurot, mis on

tasaarvestatud laenu väljastamisel; Krediidi kulukuse määr lepingus on 49.61%.

Lepingu XXXX üldtingimused: Hageja andis kostjale laenu summas 2 126 eurot; Poolte

kokkulepitud intressimäär oli 32.3% aastas tagastamata krediidisummalt; Kostja tasub igakuiselt

lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas; Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 126

eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel; Krediidi kulukuse määr lepingus on 49.67%.

2 (9)

2-24-114261

Lisaks poolte vahel sõlmitud lepingu eritingimustele kohaldatakse poolte kokkuleppel hageja

üldtingimusi, mis on välja toodud lepingus. Lepingu sõlmimise ajal vastas leping kostja

laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ning tarbimislaenude turutingimustele. Kostja on

kinnitanud laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele ning vajadustele. Samuti on kostja

kinnitanud laenu võtmisega, et ta vastab Bondora AS laenuvõtja tingimustele ning on põhjalikult

tutvunud laenulepinguga, sh üld- ja eritingimuste ning kasutustingimustega. Pärast poolte vahel

sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 2 800 eurot kostja märgitud

arveldusarvele. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid

makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Sellest tulenevalt alustas hageja võlgnevuse

sissenõudmise menetlust ning edastas kostjale mh kirjalikke teatisi kokkulepitud maksekohustuse

täitmiseks ja meelde tuletamiseks. Sellest hoolimata ei asunud kostja korrektselt lepingujärgseid

kohustusi täitma. Hageja hoiatas 11.03.2024 saadetud teatisega kostjat lepingute ülesütlemisest

juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti

pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks.

Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust

tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte

poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 12.04.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingud

üles.

6. Leping XXXX:

Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 5.83 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu

ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata

krediidisummaks 844,17 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel

kostjalt välja mõista.

Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 32.3% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli

sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 89.91 eurot, mis on kujunenud järgnevalt. Lepingu

maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 08.12.2023 kuni 08.04.2024 tasumisele

112,03 eurot, mida kostja tasus summas 22,12 eurot. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale lepingu

ülesütlemise järgselt intressidelt võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset, tuleb lepingu

üldtingimuste ja seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks

muutunud intress summas 89,91 eurot.

Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks

oli 4% laenusummast aastas. Haldustasu arvestatakse lepingu eritingimustes väljatoodud esialgselt

laenusummalt ning see sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise

haldustasu summas 2.83 eurot, mis on arvestatud perioodi 08.01.2024 kuni 08.04.2024 eest (s.o neli

kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 11.32

eurot hageja kasuks välja mõista.

Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et

viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. See tähendab, et antud juhul on

viivisemääraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär ehk 32,3% võlgnetavalt summalt aastas.

Lepingu ülesütlemisel 12.04.2024 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0,98

eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud

krediidisumma 844.17 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt.

Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivis summas 82.02 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 30.07.2024 kuni tagastamata

krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 32.3% tagastamata krediidisummalt aastas.

3 (9)

2-24-114261

Leping XXXX:

Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 14.59 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu

ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata

krediidisummaks 2 111,41 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel

kostjalt välja mõista.

Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 32.3% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli

sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 224.86 eurot, mis on kujunenud järgnevalt. Lepingu

maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 08.12.2023 kuni 08.04.2024 tasumisele

280,17 eurot, mida kostja tasus summas 55,31 eurot. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale lepingu

ülesütlemise järgselt intressidelt võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset, tuleb lepingu

üldtingimuste ja seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks

muutunud intress summas 224,86 eurot.

Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks

oli 4% laenusummast aastas. Haldustasu arvestatakse lepingu eritingimustes väljatoodud esialgselt

laenusummalt ning see sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise

haldustasu summas 7.09 eurot, mis on arvestatud perioodi 08.01.2024 kuni 08.04.2024 eest (s.o neli

kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 28.36

eurot hageja kasuks välja mõista.

VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses

nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro

võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on

saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse- Pärast lepingu lõppemist võib

majandus- või kutstegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

(ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagasite andja kohta) täiendavalt sissenõudmiskulu, mille määrad

on sätestatud VÕS § 1132 lg-s 2. Samuti on hageja veebilehel toodud välja hinnakiri seoses

meeldetuletuskirjadega. Lepingu p.13.4 alusel kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla

sissenõudmise kulud. Ülaltoodust tulenevalt palub hageja lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel

mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 10 eurot. Tasulised

meeldetuletuskirjad on saadetud 14.01.2024 ja 08.02.2024.

Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et

viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. See tähendab, et antud juhul on

viivisemääraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär ehk 32,3% võlgnetavalt summalt aastas.

Lepingu ülesütlemisel 12.04.2024 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 2,44

eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud

krediidisumma 2111.41 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt.

Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivis summas 205.14 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 30.07.2024 kuni tagastamata

krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 32.3% tagastamata krediidisummalt aastas.

Pooled on laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku p-s 8.4, et laenuandja pakutava lisatoote või -

teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud

hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis

edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. Maksehäire edastamise teate

maksumuseks on 14.99 eurot.

4 (9)

2-24-114261

7. Kostja deklareeris lepingu XXXX laenutaotluses oma sissetulekuks 1 000 eurot ja kohustusteks 0

eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et

kostja igakuiseks sissetulekuks on 570,4 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 140.78 eurot. Hageja

on arvestanud kostja elamiskuludeks 300 eurot. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid

avalikustatud maksehäireid. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 20.08 eurot.

Kostja deklareeris lepingu XXXX laenutaotluses oma sissetulekuks 1 000 eurot ja kohustusteks 0

eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et

kostja igakuiseks sissetulekuks on 570,4 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 140.78 eurot. Hageja

on arvestanud kostja elamiskuludeks 300 eurot. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid

avalikustatud maksehäireid. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 50.72 eurot.

8. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista tagastamata krediidisumma kokku 2 955.58 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi

kokku 314.77 eurot, lepingute haldustasu kokku 39.68 eurot, sissenõudmiskulude 10 eurot,

lisateenuste 14.99 eurot, viivised kokku 287.16 eurot ja viivis alates 30.07.2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni lepingu 1 raames 32.3% tagastamata krediidisummalt aastas ja

lepingu 2 raames 32.3% tagastamata krediidisummalt aastas. Lisaks palub hageja välja mõista

menetluskulud summas 760 eurot, sh riigilõiv 560 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras..

9. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

10. Viru Maakohus võttis 23.08.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada. Maksekäsu kiirmenetluses politseile tehtud päringu 10.07.2024 vastuse kohaselt puudub

politseil informatsioon isiku R U kohta. Aadressil xxxx isik ei ela ning viimane kokkupuude isikuga

politseil oli 2020 aastal. Isiku võimalik asukoht on xxxx. Sellepärast on hagimaterjalid kostjale

kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohtudokumendid on loetud kätte

toimetatuks 01.11.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas

kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja

taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

12. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5 (9)

2-24-114261

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

14. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) Bondora AS ja kostja sõlmisid 09.11.2023 krediidilepingud nr XXXX ja XXXX. Krediidilepingu

XXXX summa 850 eurot, intressimäär 32.3% aastas, krediidi kulukuse määr 49.61%, tagasimakse

iga kuu 8. kuupäevaks, esimene makse 30.69 eurot ja ülejäänud maksed 31.54 eurot, 60 osamakset,

lepingutasu 50 eurot; krediidilepingu XXXX summa 2 126 eurot, intressimääraga 32.3% aastas,

krediidi kulukuse määr 49.67%, makse iga kuu 8. kuupäevaks, esimene makse 76.75 eurot ja

ülejäänud maksed vaheldumisi 78.9 ja 78.91 eurot, viimane osamakse 78.95 eurot, 60 osamakset,

lepingutasu 126 eurot;

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingute alusel kasutas kostja krediiti kokku 2 800 eurot.

4) Kostja on krediidilepingute katteks teinud põhiosa tagasimakseid summas 20.42 eurot;

4) Kostja jäi lepingute suhtes tasumisega viivituses alates jaanuarist 2024. a, seda vähemalt kolme,

jaanuari, veebruari ja märtsi osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti 11.03.2024 lepingute ülesütlemise hoiatus, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks.

6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidilepingud üles öelda ning et see lõppes 12.04.2024.

15. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

6 (9)

2-24-114261

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

16. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

17. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

18. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks kostja laenuvõimet

kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides

tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet.

Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-

106661, p 55). Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud

ei ole. Hagiavalduses märgitud järeldus esimese lepingu kohta „Igakuiselt jäi kostjale vaba raha

muude kulutuste tarbeks 20,08 eurot“ näitab kohtu hinnangul välja krediidiandja hooletust. Seega

asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema.

7 (9)

2-24-114261

19. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

20. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodil intressimäär alates 09.11.2023 kuni 31.12.2023 4% aastas ja 01.01.2024 kuni 12.04.2024

4.50% aastas.

21. Lepingu XXXX alusel kasutas kostja krediiti 850 eurot ja lepingu XXXX alusel 2 126 eurot,

millest peale lepingutasude kinnipidamist on kostjale kokku makstud 2 800 eurot. Tagasi on

põhinõude katteks makstud kokku summa 20.42 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles

öeldud 12.04.2023 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks.

Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult lepingu XXXX osas 844.17 eurot ja

lepingu XXXX alusel 2 111.41 eurot, kokku 2 955.58 eurot. Seadusjärgne intress (alates 09.12.2023

ehk väljamakse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingute ülesütlemiseni 12.04.2023 on lepingu

XXXX osas 36.08 eurot ja lepingu XXXX osas 90.24 eurot, kokku summas 126.32 eurot. Kostjalt

tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue lepingu XXXX osas summas 844.17 eurot ja

intress summas 36.08 eurot ning põhinõue lepingu XXXX osas summas 2 111.41 eurot ja intress

summas 90.24 eurot.

22. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude lepingu XXXX osas

summas 844.17 eurot ja lepingu XXXX osas summas 2 111.41 eurot. Võlgnevus muutub selles osas

sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud

viiviste väljamõistmist.

23. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 10 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust,

kokkulepitud lepingu haldustasu ja maksehäire edastamise teate tasusid. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le

7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu

tasuna võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude

sissenõudekulu, lepingu haldustasu ja maksehäire edastamise teate tasu väljamõistmiseks.

24. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue lepingu

XXXX osas summas 844.17 eurot ja intress summas 36.08 eurot ning põhinõue lepingu XXXX

osas summas 2 111.41 eurot ja intress summas 90.24 eurot, kõik kokku 3 081.90 eurot. Ülejäänud

nõuded tuleb jätta rahuldamata.

8 (9)

2-24-114261

MENETLUSKULUD

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 67% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 67%

kostja ja 33% hageja kanda.

26. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 560 eurot,

menetluskulud summas 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulud 20 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu

kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja

keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on

osutatud õigusabi 1.5 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud

esindaja EFTA Legal OÜ teenust 120 eurot tunnis. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja

vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p

3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on

tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 15.04.2024 summas 124.78 eurot ning hagiavalduse

esitamisel 31.07.2024 summas 435.22 eurot, kokku 560 eurot. Menetluskulud kokku on seega

summas 760 eurot, s.h riigilõiv 560 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse

kulud 20 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 67%

760 eurost, so 509.20 eurot.

27. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

28. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

9 (9)