2-24-5966/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25. november 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-5966

Tsiviilasi

OÜ Rteenus (pankrotis) pankrotihaldur F.O hagi G.L-

i vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

91 148,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Rteenus (pankrotis, registrikood 14400134)

pankrotihaldur F.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Tanel Riivits

Kostja G.L (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Rteenus (pankrotis) (registrikood 14400134) pankrotihaldur F.O

hagiavaldus G.L-i (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista G.L-ilt OÜ Rteenus (pankrotis, registrikood 14400134) kasuks 81 020,85

eurot (põhinõue).

3. Välja mõista G.L-ilt OÜ Rteenus (pankrotis, registrikood 14400134) kasuks viivis

põhinõude (81 020,85 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 15. aprillist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud G.L-i kanda.

5. Määrata menetluskulude suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes

2 sätestatud korras.

6. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1 (6)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. OÜ Rteenus (pankrotis) pankrotihaldur F.O (hageja) esitas 15. aprillil 2024 Viru Maakohtule

hagiavalduse G.L-i (kostja I) vastu. Viru Maakohus edastas 17. aprilli 2024 kohtumäärusega asja

kohtualluvusel Tartu Maakohtule. Hageja esitas hagi täienduse 14. augustil 2024. Kohus võttis

hagiavalduse menetlusse 2. septembri 2024 kohtumäärusega.

2 (6)

Hageja palub kostjalt pankrotivõlgniku OÜ Rteenus (pankrotis, võlgnik) kasuks välja mõista 81

020,85 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt kuni selle kohase

tasumiseni alates hagi esitamisest vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 03.01.2018 võlgniku juhatuse liige. Alates 18.10.2022 on

võlgniku pankrotihalduriks F.O. Tartu Maakohus kuulutas 29.09.2022 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-22-7526 välja võlgniku pankroti. Pankrotivõlgniku raamatupidaja kinnitas

18.03.2022, et tema kassas on sularaha 87 764,83 eurot. Asjas on selgunud, et tegelikult raha

kassas ei ole. Ajutine pankrotihaldur tuvastas tsiviilasjas nr 2-22-7526, et võlgniku

arvelduskonto juurde oli väljastatud kaks pangakaarti. Pangakaar 9565 nr lõpuga oli kostja

kasutuses ja pangakaart 8667 nr lõpuga oli antud kostja abikaasa G. G.L kasutusse. Lisaks

tuvastati, et märkimisväärses ulatuses on pangakaartidega välja võetud pankrotivõlgniku kontolt

sularaha. Ajutise halduri hinnangul ei olnud sularaha võimalik kasutada nn kuluarvete

tasumiseks. Kostja, võlgniku juhatuse liikmena, on vastanud, et tal pole kassa väljavõtet esitada,

kuna see puudub. 26.09.2023 on teostatud raamatupidamise ja auditeerimise büroo Accounter

OÜ poolt võlgniku suhtes raamatupidamisarvestuse kontrollaruanne perioodi 01.01.2018–

30.09.2022 kohta. Kontrolli käigus tuvastati, et võlgniku kassa jääk 30.09.2022 seisuga on 81

020,85 eurot.

Kassase on raha võetud võlgniku pangakontolt, st ei ole tekkinud sularaha müükidest. Kontrolli

käigus tuvastati, et võlgniku kohustuste kasvades on kasvanud sularaha kassajääk. Kostja töötasu

on olnud miinimumpalk. Kontrolli käigus jõuti tulemusele, et võlgniku kontolt võetud sularaha

on kostja kasutanud isiklikuks otstarbeks, mitte võlgniku majanduslikes huvides. Kostja ei ole

võlgniku juhatuse liikmena täitnud oma hoolsuskohustust korralikule ettevõtjale kohase

hoolsusega. Kostja ei ole kasutanud võlgniku rahalisi vahendeid kooskõlas võlgniku huvidega.

Kostja kasutas võlgniku rahalisi vahendeid isiklikes huvides ja võlgnik on saanud kahju. See

kahju mõjutab ka võlausaldajaid. 06.04.2024 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale

nõudeavalduse, millega nõudis kostjalt sularaha kassa üleandmist. Kuivõrd võlgniku rahalisi

vahendeid ei ole kasutatud võlgniku huvides, sh puudub igasugune dokumentatsioon sularaha

alusdokumentide kohta raamatupidamises ja teostatud raamatupidamise kontrollaruandest

lähtuvalt on kostja kasutanud võlgniku raha isiklikes huvides ning sellega seoses väärkasutanud

vara, siis hageja nõuab kostjalt raha tagastamist kassajäägi ulatuses. Hageja nõuab kostjalt

võlgnikule kuuluva raha tagastamist summas 81 020,85 eurot.

Võlgniku pangakontolt on võetud välja alusetult sularaha. Raamatupidamises puuduvad vastavad

algdokumendid. ÄS § 183 järgi korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Kostja on

võlgniku juhatuse liige. RPS § 12 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokumente peab

raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui

majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Kui juhatuse liige jätab

nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata, siis rikub ta seadusest tulenevat

3 (6)

raamatupidamise korraldamise kohustust. Raamatupidamise korraldamise kohustust on rikutud

ka siis, kui juhatuse liige jätab osa ühingu sularahakäibest raamatupidamises kajastamata.

Võlgniku raamatupidamises ei ole alusdokumente, mis tõendaks 81 020,85 euro kasutamist

võlgniku majanduslikes huvides. Kostjal tuleb tagastada pankrotivõlgnikule raha, mida ta ei ole

võlgniku huvides kasutanud.

2. Kostjale toimetati 15.04.2024 hagiavaldus koos lisadega ning 14.08.2024 hagi täpsustus ja

07.09.2024 menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte postkasti panekuga 30.09.2024 (TsMS §

326 järgi, asjas nr 2-24-15247 on kostjale samale aadressile isiklikult allkirja vastu üleandmisega

menetlusdokumendid kätte toimetatud). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse

hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 30.10.2024. Kostja hagile ei vastanud,

mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Hageja tõi välja, et võlgniku pankrot kuulutati välja 29.09.2022. Võlgniku pankrotihalduriks

määrati hageja. Hageja on esitanud võlgniku pankrotihaldurina hagi kostja vastu.

Pankrotihaldurile sellise hagi esitamise õigus tuleneb pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg 1

viimasest lausest ja äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4 viimasest lausest.

ÄS § 187 lg 1 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast

tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele

isikule lojaalsed. Osaühingu poolt oma juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise üldisteks

nõudenormideks on VÕS § 115 lg 1 ning ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab

juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju

hüvitamise eest.

ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt nt RKTKo 24.11.2015, 3-2-1-129-

15, p 13):

1) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

2) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

3) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

4) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku

ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud

dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja RPS § 4 p 5 kohaselt säilitama

raamatupidamise dokumente. RPS § 6 lg 1 järgi on majandustehing muu hulgas

raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase

vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning

kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist

4 (6)

selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. ÄS § 183 järgi

on nõuetekohase raamatupidamise korraldamise tagamine juhatuse ülesanne (vt ka RKTKo

21.04.2021,

2-17-3478/77, p 14.1). Kui juhatuse liige jätab nõuetekohased

raamatupidamisdokumendid vormistamata, siis rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise

korraldamise kohustust.

Hagis toodud asjaolude kohaselt teostati

võlgniku suhtes raamatupidamisarvestuse

kontrollaruanne perioodi 01.01.2018–30.09.2022 kohta, mille käigus selgus, et võlgniku kassa

jääk 30.09.2022 seisuga on 81 020,85 eurot. Kassase on raha võetud võlgniku pangakontolt, st ei

ole tekkinud sularaha müükidest. Puudub dokumentatsioon sularaha alusdokumentide kohta

raamatupidamises ja teostatud raamatupidamise kontrollaruandest lähtuvalt on kostja kasutanud

võlgniku raha isiklikes huvides. Hageja nõuab kostjalt raha tagastamist kassajäägi ulatuses.

Kostja vastas, et tal pole kassa väljavõtet esitada, kuna see puudub. Kontrolli käigus selgus, et

võlgniku kohustuste kasvades on kasvanud sularaha kassajääk. Kostja töötasu on olnud

miinimumpalk. Kontrolli käigus jõuti tulemusele, et võlgniku kontolt võetud sularaha on kostja

kasutanud isiklikuks otstarbeks, mitte võlgniku majanduslikes huvides. Hageja leiab, et kostja ei

ole võlgniku juhatuse liikmena täitnud oma hoolsuskohustust korralikule ettevõtjale kohase

hoolsusega. Kostja ei ole kasutanud võlgniku rahalisi vahendeid kooskõlas võlgniku huvidega.

Kostja kasutas võlgniku rahalisi vahendeid isiklikes huvides ja võlgnik on saanud kahju 81

020,85 euro ulatuses.

Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited

tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja viivisenõue on esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses

viivisemääras. Hageja palub kostjalt viivise välja mõista alates hagi esitamisest, s.o alates 15.

aprillist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus

rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.

5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kohus peab määrama hagejale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja ning seejärel

määrab kohus kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 8 kostjale tähtaja hageja menetluskulude kohta

seisukoha esitamiseks. See takistab kohtuotsuse tegemist. Kohus määrab seetõttu

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (6)

Anneli Roonet

kohtunik

6 (6)