2-21-10728/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-21-10728

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2024. a, Võru kohtumaja Põlva majas

Tsiviilasja number

2-21-10728

Tsiviilasi

M.M.-i, M.M.-i, M.M.-i ja M.M.-i hagi M.M.-i vastu

elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1. M.M. (isikukood XXX);

2. M.M. (isikukood XXX);

3. M.M. (isikukood XXX);

4. M.M. (isikukood XXX);

Hagejate seaduslik esindaja: M.M. (isikukood XXX; e-

post: XXX);

Kostja: M.M. (isikukood XXX; e-post: XXX)

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata M.M.-i, M.M.-i, M.M.-i ja M.M.-i hagi M.M.-i vastu elatise

nõudes.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

3. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Käesolevas tsiviilasjas nr 2-21-10728 on Tartu Maakohtu menetluses alaealiste M.M.-

i, M.M.-i, M.M.-i ja M.M.-i hagi M.M.-i vastu elatise nõudes.

Hagejad taotlevad hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt iga hageja kasuks välja elatise

146 eurot kuus kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Hagi asjaolude kohaselt on hagejad

kostja ja M.M.-i ühised alaealised lapsed. Vanemate kooselu lõppes 2020. aasta juunis, peale

mida elavad hagejad oma emaga Põlvamaal Kanepi vallas Karilatsi külas. Kostja elab

Tallinnas. Pärast kooselu lõppemist ei ole kostja hagejatele elatist maksnud.

Kostja, M.M., kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu.

2.

20.12.2022. a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse ja peatas menetluse käesolevas

tsiviilasjas nr 2-21-10728 kuni tsiviilasjas nr 2-21-9039 lõpplahendi jõustumiseni. Tsiviilasjas

nr 2-21-9039 olid menetluses vanemate M.M.-i ja M.M.-i vastastikused avaldused nende

ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste M.M.-i, M.M.-i, M.M.-i ja M.M.-i suhtes.

M.M. taotles vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist laste viibimiskoha ja haridusasutuste

määramise osas ning selles osas temale ainuhooldusõiguse üleandmist või alternatiivselt

vanemate ja laste suhtlemise korra kindlaksmääramist. M.M. taotles vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamist laste viibimiskoha määramise osas ning selles osas temale

ainuhooldusõiguse üleandmist.

3.

22.08.2024. a määrusega uuendas kohus tsiviilasja menetluse põhjusel, et teises

tsiviilasjas nr 2-21-9039 jõustus asja lahendav lahend vanemate hooldusõiguse muutmise ja

lastega suhtlemise korra küsimustes. Tartu Maakohtu 08.12.2023. a määrusega tsiviilasjas nr

2-21-9039 lõpetati M.M.-i ja M.M.-i ühine hooldusõigus laste M.M.-i ja M.M.-i

viibimiskoha, haridus- ja huviharidusasutuse määramise osas ja anti isale M.M.-ile üle

ainuhooldusõigus laste M.M.-i ja M.M.-i viibimiskoha, haridus- ja huviharidusasutuse

määramise osas ning lõpetati M.M.-i ja M.M.-i ühine hooldusõigus laste M.M.-i ja M.M.-i

viibimiskoha määramise osas ning anti emale M.M.-ile üle ainuhooldusõigus laste M.M.-i ja

M.M.-i viibimiskoha määramise osas. Ühtlasi määrati määrusega kindlaks M.M.-i ja laste

M.M.-i ning M.M.-i suhtlemise kord. Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2024. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-21-9039 tühistati Tartu Maakohtu 08.12.2023. a määrus osaliselt M.M.-i ja

laste M.M.-i ning M.M.-i suhtlemise korra osas, millega maakohus määras laste M.M.-i ja

M.M.-i üleandmise kellaaja 19.00 ja üleandmise asukohaks ema elukoha ning jättis

määratlemata jõulu- ja suvevaheaja osas laste üleandmise asukoha. Ringkonnakohus tegi

tühistatud osas uue määruse, millega määras laste üleandmise kellaajaks 18.00 ning

üleandmise asukohaks Tartu Raudteejaam. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu

määruse muutmata. Riigikohus jättis 29.04.2024. a määrusega M.M.-i määruskaebuse

menetlusse võtmata, millega Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2024. a määrus ja Tartu Maakohtu

08.12.2023. a määrus tühistamata osas jõustusid.

4. Kohus andis 22.08.2024. a määrusega hagejate esindajale, M.M.-ile, tähtaja

hagiavalduse täiendamiseks ning menetluslike seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Seoses

sellega, et tsiviilasjas nr 2-21-9039 jõustunud lahendiga muudeti vanemate hooldusõigust, sh

laste elukoha määramise osas, ning määrati kostja kahe lapsega suhtlemise kord, palus kohus

hagejate esindajal muu hulgas täiendada elatise nõuete aluseks olevaid asjaolusid, sh tuua

välja asjaolude muutumine vahepeal, muu hulgas hagejate elukoht/elukoha muutus, nende

suhtlemine kostja kui kohustatud vanemaga, kostja poolt hagejate ülalpidamiskohustuse

täitmine, samuti hagejate igakuiste vajaduste suurus ning andmed vanema sissetuleku ja

varalise seisundi kohta.

Hagejate esindaja, M.M., kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud.

5.

30.10.2024. a kirjaga andis kohus hagejate esindajale korduvalt tähtaja hagi

täiendamiseks ja oma menetluslike seisukohta ning taotluste esitamiseks.

6. Hagejate esindaja, M.M., esitas 17.11.2024. a kohtule vastuse, milles annab teada, et ta

ei soovi nõuda M.M.-ilt lastele elatisraha. Hagejate esindaja vastusest nähtuvalt elavad lapsed

M.M. ja M.M. nüüd isa juures. Hagejate esindaja heidab ette, et kohus andis laste M.M.-i ja

M.M.-i viibimiskoha ja hariduse küsimustes ainuhooldusõiguse üle laste isale ning sellega

eraldati lapsed emast. Hagejate esindaja väitel ei saa M.M. laste kasvatamisega hakkama. Isa

juures elades läheb lastel koolis väga halvasti. Laste sõnul isa neid õppetöös ei aita ning

samuti puuduvad lastel isa juures sobivad elamistingimused, sh pesemisvõimalused.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et M.M.-i, M.M.-i, M.M.-i ja M.M.-i hagi M.M.-i vastu elatise nõudes hagi tuleb

jätta läbi vaatamata.

Hagejate esindaja, M.M., on 17.11.2024. a kohtule esitatud menetlusdokumendis hagi

sisuliselt tagasi võtnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud.

TsMS § 424 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni

eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni.

Antud juhul on hagi tagasi võetud eelmenetluses, seega ei eelda hagi tagasivõtmine kostja

nõusolekut.

Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata.

Kohus selgitab hagi läbi vaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 kohaselt

loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja

võib pöörduda uue hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme

üle.

Hageja esindaja poolt esitatud etteheidete osas vanemate hooldusõiguse muutmise kohta laste

M.M.-i ja M.M.-i suhtes märgib kohus, et see ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Vanemate

hooldusõiguse muutmise küsimus lahendati Tartu Maakohtu 08.12.2023.a määrusega

tsiviilasjas nr 2-21-9039. Tartu Ringkonnakohus jättis M.M.-i määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse vanemate hooldusõiguse muutmise, sh laste M.M.-i ja M.M.-i suhtes

osaliselt laste isale ainuhooldusõiguse üleandmise osas, muutmata ning Riigikohus jättis

M.M.-i määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata, millega

kohtumäärus vanemate hooldusõiguse muudatuste kohta jõustus. Kohus selgitab, et vastavalt

TsMS § 480 lg-le 1 võib kohus hagita menetluses tehtud kestva toimega määruse tühistada

või määrust muuta, kui oluliselt on muutunud selle aluseks olevad asjaolud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 1231 näeb eraldi ette, et hooldusõiguse muutuste korral taastatakse

vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse

huvidele. Neid sätteid arvestades on vanemal õigus asjaolude oluliselt muutumise korral

pöörduda kohtusse avaldusega hooldusõiguse muutmise kohta tehtud määruse muutmiseks ja

vanema hooldusõiguse taastamiseks, kui see vastab lapse huvidele. Tulenevalt PKS § 134 lg-

st 1 võib kohus ka omal algatusel alustada menetluse vanema hooldusõiguse piiramiseks, kui

saab teatavaks vanema suutmatus oma kohustusi täita ja lapse heaolu ohustamine. Kohus tegi

kindlaks, et tsiviilasjas nr 2-21-9039 keeldus Tartu Maakohus 25.09.2024. a määrusega

menetlusse võtmast M.M.-i avaldust laste suhtes hooldusõiguse muutmiseks, aga M.M.-i

pöördumise alusel on kohus 05.11.2024. a kirjaga palunud Tallinna Linnaosa Valitsuse

lastekaitsespetsialistidel täiendavalt kontrollida, kas laste M.M.-i ja M.M.-i heaolu võib nende

isa M.M.-i poolt olla ohustatud.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi

jäetakse läbi vaatamata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja võtab

hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

hageja menetluskulud.

TsMS § 162 lg 4 sätestab erisusena, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Hagejate esindaja esitatust nähtuvalt ei ole hagejad hagi tagasi võtnud põhjusel, et kostja

oleks nende nõude rahuldanud. Seega tuleks TsMS § 168 lg 2 üldnormi alusel jätta

menetluskulud hagejate kanda. Kohus leiab aga, et arvestades seda, et hagejate puhul on

tegemist alaealistega ja hagi esemeks on elatise nõue, samuti arvestades menetluse kestel

muutunud asjaolusid, siis on põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik