4-11-3181/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-11-3181

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13.09. 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-3181 (2317,10,6593)

Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Väärteoasi

J.G väärteoasi NPALS§ 15

1 tunnustel väärteoprotokolli AB 1267715 alusel

Menetlusalune isik J.G, isikukood XXX, elukoht: XXX, ei tööta.

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna

politseiosakonna (asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn) esindaja Ivo Tamla

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.G väärteoasjas nr:

2317,10,006593 NPALS§ 151

järgi ja m

õista karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

Karistus tuleb ära kanda hiljemalt 12.12 2011.a, mil J.G on kohustatud ilmuma arestimajja (karistuse kandmisest kõrvalehoidumise korral tema kinnipidamise päev).

Kui hoidub kõrvale aresti kandmisest, J.G

tuleb kohaldada tema Põhja Prefektuuril sundtoomist arestimajja.

Välja mõista J.G-lt : väärteomenetluse kulud joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine summas . 35,41 eurot

Menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsusele edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606

Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske

Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: J.G, 4- 11-3181; ekspertiisitasud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav 05.10.2011.a.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Põhja Prefektuuri Lõuna politseiosakonna poolt on 15.07.2011.a. koostatud väärteoprotokoll

AB 1267715 selle kohta, et J.G 16.09.2010.a. kella 14:40 ajal Ehitajate tee

107A, Tallinnas oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma sellise tegevusega pani J.G toime NPALS§ 15

1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Asjaarutamisest oli ta teadlik.

Väärteomenetluse seadustiku § 41 lg.2 ja lg.8 sätestab, et kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastaslel või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise kord. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Nähtuvalt materjalidest on kohtukutse edastatud Põhja

Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt aadressile XXX Tallinnas ning 03.09.2011.a. on kohtukutse edastatud edasiandmiseks J.G emale JG´le allkirja vastu. Politsei kinnitusel elab ka menetlusalune isik reaalselt nimetatud aadressil.

Seega on kohtul õigus eeldada, et J.G on istungi toimumisest teadlik.

Kohtuistungi toimumise kuupäeval ta kohtuistungile ei ilmunud, oma mitteilmumise põhjusest ta kohut ei teavitanud. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg.1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule on asjaarutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta. Sellekohased tingimused on kohtu hinnangul täidetud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et J.G tuleks karistada NPALS§ 15

1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 10 päevase arestiga.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegudes tõendamist leidnud väärteoprotokolliga (tl 1); joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga (tl 4 ); tunnistaja ülekuulamise protokolliga (tl 2); isikusamasuse tuvastamise protokolli (tl 5) ja dokumendi koopiaga ( tl 6,7) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. J.G-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada J.G hoiduma süütegude toimepanemisest. J.G on korduvalt karistatud kuid vaatamata sellele jätkab ta süütegude toimepanemistest, seega leiab kohus, et J.G tuleb karistada lühiajalise s.o. 10 päevase arestiga.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; NPALS §151 ; Väärteomenetluse seadustiku 107-

111 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik