Legislator Case Law & Legislation
2-24-128088/10 AI generated

2-24-128088/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-128088/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt U Llt hageja Confidimus OÜ kasuks viivis alates 03.10.2024 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

Legislator headnote

AI generated

2-24-128088/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-128088

Tsiviilasi

Confidimus OÜ hagi U L (L) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

957,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Confidimus OÜ (registrikood 12474281; asukoht

Paldiski mnt 3, 10137 Tallinn)

Hageja seaduslik esindaja: K K (isikukood xxx; e-post:

xxx)

Kostja: U L (isikukood xxx; elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt U Llt hageja Confidimus OÜ kasuks põhinõue summas

815,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 42,09 eurot.

3. Välja mõista kostjalt U Llt hageja Confidimus OÜ kasuks viivis alates 03.10.2024

tasumata põhinõudelt (815,47 eurolt) kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

4. Jätta menetluskulud kostja U L kanda.

5. Välja mõista kostjalt U Llt hageja Confidimus OÜ kasuks menetluskulud

summas 245 eurot.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 29.12.2023 sõlmitud sõiduki üürileping,

millega kostja sai enda valdusesse hagejale kuuluva sõiduki xxx, et osutada sellega

taksoteenust. Kostja võttis endale kohustuse tasuda hagejale sõiduki kasutamise eest

iganädalaselt üüri summas 180 eurot ning palus esitada lepinguga seotud arved xxx OÜ

nimele. Alates 29.03.2024 kostja arveid ei tasunud ning ei tagastanud ka üüritud sõidukit.

Hageja ütles lepingu üles ning võttis sõiduki valduse tagasi 30.04.2024. Hagiavalduse

kohaselt jäi tasumata viis arvet summas 815,47 eurot. Hageja on esitanud kohtule järgmised

arved: 22.03.2024 arve nr ma2400122 summas 180 eurot; 29.03.2024 arve nr ma2400130

summas 180 eurot; 06.04.2024 arve nr ma2400138 summas 180 eurot; 12.04.2024 arve nr

ma2400147 summas 180 eurot; 19.04.2024 arve nr ma2400156 summas 25,71 eurot;

27.04.2024 arve nr ma2400165 summas 69,76 eurot. Hageja palub kostjalt mõista välja viivis

perioodi 03.05.2024 – 30.06.2024 kohta summas 16,43 eurot ning perioodi 01.07.2024 kuni

02.10.2024 kohta summas 25,66 eurot.

Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse avaliku e-toimiku kaudu

nähtavaks ja kätte toimetatavaks alates 17.10.2024, kuid kostja pole dokumente

kättetoimetamise portaalis avanud. Kohus saatis menetlusdokumendid ka e-posti aadressidele

xx ja xxx . Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte

väljaande Ametlikud Teadaande kaudu 07.11.2024. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise

määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 21.11.2024, kuid

kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem ei ole kosja vastanud.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt

arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Hageja taotleb välja mõista

kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 280 eurot. Kohus selgitas hagejale menetlusse võtmise

määruses, et kuna kohus muutis tsiviilasja hinda, kuulub 957,46 euro suuruse tsiviilasja hinna

puhul riigilõivuna tasumisele 245 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2

lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 245 eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 245 eurot.

Kuna hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 280 eurot, on hagejal õigus taotleda

enamtasutud riigilõivu summas 35 euro tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1). TsMS § 150 lg 6

kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik