2-23-3849/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Gea Lepik ja Maris

Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-3849

Kohtuasi

7ELEMENT OÜ hagi X vastu lepingu täitmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.10.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

7ELEMENT OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

20 326,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant):

7ELEMENT OÜ

(registrikood

11181453), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik

Lepikson

Kostja (vastustaja): X (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11.10.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud 7ELEMENT OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.

2-23-3849

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 7ELEMENT OÜ (hageja) esitas 10.03.2023 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles

palus välja mõista põhivõlgnevuse summas 17 189,40 eurot ja sellelt arvestatava viivise

lepingujärgses määras hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud summas 902,44 eurot

ning alates hagi esitamisest 13% aastas kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Hageja nõude

aluseks olevad asjaolud on järgmised.

1.1. Kostja pöördus 06.01.2022 e-kirjaga hageja poole sooviga teha koostööd enda perele

kodu ehitamiseks. Pooled alustasid läbirääkimisi, mille eesmärgiks oli hageja poolt kostjale

sobiva elementmaja ehitamiseks vajalike elementide tootmine ning nende elementide ja

materjalide tarnimine kostjale kuuluvale kinnisasjale aadressiga XXX-i, Harjumaa. Kostja on

hagejaga suhelnud e-posti aadressilt XXX ning e-kirjadele alla kirjutanud isikuks on märgitud

kas „X“ või „X ja Y“ (Y on kostja abikaasa).

1.2. Läbirääkimiste tulemusel jõudsid pooled kokkuleppeni elementmaja “Vaila” tootmiseks.

Hageja saatis 10.03.2022 kostjale hinnapakkumise. Hageja küsis kostja käest kirjalikku

lepinguprojekti märkimiseks tema täisnime ja isikukoodi, mispeale kostja palus märkida

lepingusse ostjana Wellness Group OÜ. Selle ainuosanik ja juhatuse liige on kostja. Hageja

koostas kirjaliku lepinguprojekti ja saatis selle kostjale. Kostja allkirjastas kirjaliku

lepinguprojekti, hageja ei ole lepingut allkirjastanud.

1.3. Wellness Group OÜ ostjana kirjalikku lepinguprojekti märkimine oli tingitud kostja

soovist makse optimeerida (st käibemaksu võrra soodsamalt kaupa osta). Kõik arved väljastati

ja tasuti Wellness Group OÜ-le ja tema poolt. Hageja hinnangul saab maksekohustuse täitmist

Wellness Group OÜ poolt käsitleda kohustuse täitmisena kolmanda isiku poolt VÕS § 78

tähenduses.

1.4. Kuigi kirjalikku lepingudokumenti mõlemapoolselt ei allkirjastatud, lähtusid pooled

kokkuleppe täitmisel kirjaliku lepingudokumendi tingimustest. Lepingut täideti ja

pooltevaheline koostöö sujus suuremate tõrgeteta kuni viimase arve väljastamiseni. Kirjaliku

lepingudokumendi lisaks on ajagraafik, mille kohaselt kuulub viimane osamakse summas

17824,50 eurot tasumisele 29-ndal nädalal ehk vahemikus 18.07-24.07.2022. Kuivõrd kostjal

olid hageja poolt tarnitud elementmaja ehitustööd pooleli, väljastas hageja arve nr 792

viimase osamakse tasumiseks 06.10.2022. Kostja ega Wellness Group OÜ arvet ei tasunud.

2-23-3849

1.5. Hageja vähendas arvejärgset summat 3 500 euro võrra, põhjusel, et kostja otsustas

kasutada kokkuleppejärgse materjaliga võrreldes erinevat materjali (soojustada katusealuse

lepingujärgse puistevilla asemel PUR-vahuga), ning nõuab 17 189,40 eurot (koos km-ga)

((17824,50–3500)*1,2).

1.6. Hageja nõuab viivist vastavalt lepingudokumendi p-le 4.3 0,25% nädalas. Kuivõrd kostja

on viivitanud arve tasumisega 21 nädalat, siis on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise suuruseks 17 189,40*(21*0,0025)=902,44 eurot. Lisaks nõuab hageja

lepingujärgses määras (s.o 13% aastas) põhinõudelt arvestatavat viivist alates hagi esitamisest

kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata (pärast maakohtu 28.08.2023

määrust, millega otsustati asi lahendada sisuliselt, palus kostja jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda). Kostja väitel ei ole tal füüsilise isikuna

õigussuhet 7ELEMENT OÜ-ga, mistõttu ei ole hagi esitatud õige kostja vastu. Kõik arved on

esitatud Wellness Group OÜ-le, kes on nende eest ka tasunud. Hageja on pöördunud

maksehäireregistri poole taotlusega avalikustada maksehäire Wellness Group OÜ kohta.

3. Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja tööde teostamisel viivituses: lepingus oli tähtajaks

29. nädal ehk hiljemalt 24.07.2022, kuid viimased elemendid saabusid objektile alles

hilissügisel. Sellega tekitas hageja kahju, mille osas esitas Wellness Group OÜ hagejale ka

pretensiooni.

4. Wellness Group OÜ on vähendanud lepinguhinda puuduste võrra, kuid ei ole hageja vastu

hagiavaldust esitanud, ega saa esitada vastuhagi põhjusel, et kostja ei ole lepingupooleks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude

rahaliseks suuruseks määras kohus null (0) eurot, kuna kostja ei esitanud menetluskulude

nimekirja ning menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtuasja toimikust.

5.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

Lepingueelsetes läbirääkimistes osales kostja.

-

Hageja esitas arved Wellness Group OÜ-le.

-

Hageja on pöördunud maksehäireregistri poole taotlusega avaldada võlgnikuna

Wellness Group OÜ.

-

Wellness Group OÜ on esitanud lepingust tulenevaid nõudeid hageja vastu.

5.2. Leping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. Lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised

tahteavaldused. Maakohtu hinnangul nähtub lepingust üheselt, et selle on sõlminud hageja ja

Wellness Group OÜ, kes on jõudnud omavahelisele kokkuleppele selles, et tellijaks ja lepingu

pooleks on äriühing, mitte kostja eraisikuna.

5.3. Oluline ei ole, kas kostja osales läbirääkimistel füüsilise isikuna või Wellness Group OÜ

esindajana. Oluline on vaid see, kellega hageja lõpuks lepingu sõlmis. Lepingust nähtub

2-23-3849

üheselt, et tellijaks on Wellness Group OÜ. Kostjat ei muuda lepingu pooleks asjaolu, et

kinnistu, millele maja paigaldati, kuulub kostjale, kuna elamu ehitamise võib tellida ka isik,

kes ei ole kinnisasja omanik, ning asjas ei ole ka tõendamist leidnud, et maja ehitati kostja

pere koduks. Maakohtu hinnangul ei omaks see asjaolu ka tsiviilõigusliku lepingulise suhte

seisukohast tähtsust. Lepingulise suhte olemasolu hageja ja Wellness Group OÜ vahel

kinnitab asjaolu, et hageja esitas arved Wellness Group OÜ-le. Tegemist ei ole VÕS § 78 lg 1

järgse olukorraga, kus arveid tasub kolmas isik, vaid arve on tasunud isik, kes on lepingu

pooleks, ja kellele on arved adresseeritud. Lisaks kinnitab lepingulise suhte olemasolu hageja

ja Wellness Group OÜ vahel asjaolu, et hageja on pöördunud maksehäireregistri poole

Wellness Group OÜ kui võlgniku osas, ning lepingust tulenevaid nõudeid hageja vastu on

esitanud Wellness Group OÜ.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja

teha asjas uue otsuse, millega hagi kostja vastu täies ulatuses rahuldada.

6.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus jätnud ebaõigesti tuvastamata lepingu

sõlmimise hageja ja kostja vahel ning jõudnud seetõttu ekslikule seisukohale haginõude

põhjendatuse osas. Maakohus ei ole lepingu sõlmimise eeldusi kontrollinud ega kattuvaid

tahteavaldusi vahetanud isikuid korrektselt tuvastanud (VÕS § 9, § 16 ja § 20 rikkumine).

Samuti on maakohus hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid. Maakohtu otsus on olulises

osas põhjendamata.

6.1.1. Hageja hinnangul sõlmiti kokkulepe tema ja kostja vahel, mitte Wellness Group OÜ-ga.

VÕS § 9 lg 1 järgi tuleb kokkuleppe teise poole tuvastamiseks analüüsida, kellega on hageja

kattuvaid tahteavaldusi vahetanud. Hageja hinnangul seisneb kokkuleppeni viinud pakkumus

isiklikult kostjale adresseeritud ja saadetud 10.03.2023 hinnapakkumises, milles oli toodud

maja täpne spetsifikatsioon ja hind. Hinnapakkumise saatmise hetkeks ei olnud hageja

kuulnudki ettevõttest Wellness Group OÜ, kogu suhtlus oli toimunud kostjaga ning seega

tehti ka VÕS § 16 lg 1 järgne ofert kostjale. Hageja ei ole Wellness Group OÜ-le oferti

teinud.

6.1.2. VÕS § 20 lg 1 järgse nõustumuse hinnapakkumisele sai anda ainult hinnapakkumise

adressaat ehk kostja. Kostja on 15.09.2023 menetlusdokumendis kinnitanud kokkuleppe

saavutamist enne kirjaliku lepinguprojekti koostamist, märkides, et kirjaliku lepinguprojekti

näol oli tegemist lepingu lõpliku variandiga, milles pooled olid läbirääkimiste tulemusena

kokku leppinud. Lepinguprojekti saatmise hetkeks olid pooled juba lepingu tingimustes

kokkuleppe saavutanud. Kuivõrd hinnapakkumine saadeti vastustajale 10.03.20221 ning

lepingu projekt saadeti 15.03.2022, siis järelikult on kokkulepe saavutatud hiljemalt

15.03.2022. Kostja andis oferdile nõusoleku hiljemalt 15.03.2022, mil saatis hagejale oma

täisnime ja isikukoodi. Siinkohal viitab hageja RV seletuskirjale, mille kohaselt „Pakkumise

versioon 2 läks välja 10 märts 2022. Selle peale vastas klient, et jätaks lepingust välja

aknad/uksed ja muu osaga liiguks edasi. Sama päev saatsin pakkumuse versiooni nr 3 kust

olid aknad/uksed välja võetud. Siis sai ka kliendile öeldud, et kui annab lepingule rohelise tule

siis palun saata meile oma täisnimi ja isikukood“. Kostja saatis oma täisnime ja isikukoodi

15.03.2022 e-kirjaga, mida hageja käsitlebki kostja nõusolekuna.

1 Kuigi apellatsioonkaebuses on ekslikult märgitud hinnapakkumise kuupäevana 10.03.2023 ning teiste

siinmärgitud tegevuste aastaarvuna 2023, on tõenditest nähtuvalt õige aastaarv 2022.

2-23-3849

6.1.3. Lisaks viitab kokkuleppe saavutamisele asjaolu, et kokkulepet asuti täitma.

6.1.4. Kirjalik lepingudokument koostati üksnes juba kokkulepitu kirjalikuks fikseerimiseks.

Lepinguprojekti ei ole kahepoolselt allkirjastatud, mistõttu ei tõenda see kattuvate

tahteavalduste vahetamist. Seetõttu on vale ka maakohtu järeldus, justkui nähtuks sellest

lepingu sõlmimine hageja ja Wellness Group OÜ vahel. Tegemist oli kostja

raamatupidamiseks vajaliku dokumendiga. Kostja soov kulude kokkuhoiu eesmärgil näidata

formaalselt lepingu poolena Wellness Group OÜ-d ja tasuda arved ühingu rahalistest

vahenditest, ei muuda äriühingut lepingu pooleks.

6.2. Hageja viitab teises kohtuasjas tehtud ringkonnakohtu lahendile (TrtRnKo2 22.10.2021,

2-19-11267), milles kohus on lahendanud käesoleva asjaga sarnast kaasust: nõue esitati

füüsilise isiku vastu, kuid kostja väitis, et lepingujärgseks tellijaks on arveid tasunud äriühing.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et lepingupoolena saab siiski käsitleda eraisikut, kuna

tehingu tegemisel ei viidanud miski sellele, et isik tegutses ühingu esindajana (mitte

eraisikuna) ning arvete maksmine äriühingu poolt on lubatav VÕS § 78 lg 1 kohaselt, kuid see

ei vabasta lepingupartnerit lepinguliste kohustuste täitmisest.

6.2.1. Hageja hinnangul on sarnaselt viidatud kohtuasjale ka praegusel juhul hageja poole

pöördunud kostja ning ei kostja e-posti aadress ega e-kirjade allkiri viidanud vähimalgi

määral sellele, et tegemist võiks olla Wellness Group esindajaga. Samuti on kõik pakkumised

saadetud kostjale isiklikult.

6.3. Wellness Group OÜ-d ei muuda lepingupooleks talle arvete väljastamine ega tema kui

võlgniku kohta maksehäireregistri poole pöördumine, sest poolte kokkuleppel pidigi hageja

arved väljastama Wellness Group OÜ-le. Viitega eelviidatud ringkonnakohtu lahendile

märgib hageja, et olukorras, kus tehingupartner keeldub võlgnevuse tasumisest, et ole

ebatavaline pöörduda ka temaga seotud äriühingu poole, kui see ühing pidi pooltevahelise

kokkuleppe kohaselt maksma lepingujärgse tasu.

6.4. Hageja hinnangul ei ole eetiliselt lubatav tõlgendada õigusnormi selliselt, et see

võimaldaks pahatahtlikku võlgadest vabanemist. Olukorras, kus isik esineb iseendana ja

ehitab endale kodu, ei tohiks pelgalt ettevõtte nime mainimine tuua kaasa olukorda, kus kogu

vastutus kandub üle varatule äriühingule.

Vastustaja seisukoht

7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja jätta

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

9. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad

2 Hageja on apellatsioonkaebuses ekslikult viidanud antud lahendile kui Tallinna Ringkonnakohtu lahendile

2-23-3849

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta

ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste

asjaolude üle:

-

hageja sõlmis lepingu, mille alusel kohustus tootma ja tarnima elementmaja

valmistamiseks vajalikud elemendid ja materjalid, ning saama selle eest tasu.

-

Lepingut täideti lepingudokumendis (hagiavalduse lisa nr 6, dtl 28-32) sätestatud

tingimustel.

-

Lepingujärgsed tooted (nn majaelemendid) tarniti aadressile XXX-i, Harjumaa (dtl

28), milline kinnistu kuulub kostjale eraisikuna (dtl 13).

-

Arved on esitatud Wellness Group OÜ-le ja vastava äriühingu poolt ka tasutud (v.a

viimane käesolevas kohtumenetluses nõutav arve, mis on tasumata).

10. Poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas hageja on sõlminud lepingu kostja kui eraisikuga

või kostjaga seotud äriühinguga Wellness Group OÜ. Maakohus on eelkõige

lepingudokumenti (dtl 28-32) hinnates jõudnud järeldusele, et lepingu on omavahel sõlminud

hageja ja Wellness Group OÜ. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lõppjäreldus õige.

10.1. Maakohus on viitega VÕS § 9 lg-le 1 õigesti märkinud, et lepingu jõustumiseks on

olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui

pooled on saavutanud konsensuse. Samas ei ole maakohus viidatud õigusnormi sisuliselt

kohaldanud ega poolte tahteavaldusi tuvastanud. See hageja etteheide on õige, kuid ei muuda

valeks maakohtu lõppjäreldust lepingupoolte osas. Kolleegium täiendab maakohtu otsuse

põhjendusi alljärgnevaga.

10.2. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Ringkonnakohus tuvastab asja materjalide

alusel, et hageja saatis 10.03.2022 kostjale hinnapakkumise (dtl 33). Hinnapakkumine sisaldas

kirjeldust elementide ja materjalide osas (lepingu ese) ning lepingu hinda. Hinnapakkumises

ei lepitud kokku makse- ega tarnetingimusi, mis samast hinnapakkumisest nähtuvalt jäeti

edasiste läbirääkimiste objektiks (dtl 42). Hageja töötaja seletuskirjast (dtl-d 111-113)

nähtuvalt saadeti 10.03.2022 pakkumise teine versioon. Pakkumise kolmas (hagiavalduse

lisaks olev) versioon saadeti samal päeval, mil klient vastas, et jätaks lepingust välja

aknad/uksed ja muu osaga liiguks edasi. Sellise sisuga vastuse hageja 10.03.2022

pakkumisele saatis kostja 14.03.2022 (dtl 15). Seega ei olnud 10.03.2022 hinnapakkumine

lõplikuks pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 tähenduses, nagu väidab hageja. Lisaks nähtub kohtule

esitatud hinnapakkumisest, et pooltevahelised läbirääkimised makse- ja tarnetingimuste osas

jätkusid (dtl 42). Isegi juhul, kui käsitleda hagiavaldusele lisatud hinnapakkumist lõpliku

pakkumusena VÕS § 16 lg 1 tähenduses, ei ole kostja sellele pakkumusele omapoolset

nõusolekut andnud. 15.03.2022 e-kirjas, milles kostja küll avaldas vastusena oma täisnime ja

isikukoodi, avaldas kostja ka tahet käsitleda lepingupoolena äriühingut Wellness Group OÜ.

Õiguskirjanduses avaldatu kohaselt peab nõustumus olema oma sisult tingimusteta nõusolek,

olles seega n-ö pakkumuse peegelpildiks (VÕS I, § 20, komm p 4.1.9). 15.03.2022 vastuses ei

andnud kostja VÕS § 20 lg 1 tähenduses tingimusteta nõusolekut lepingu sõlmimiseks, vaid

väljendas tahet sõlmida lepingu äriühingu nimel (The contract should be with my company

Wellness Group OÜ) (dtl 15). Hageja töötaja seletuskirjast (dtl 111) nähtuvalt saadeti

16.03.2022 (mitte 15.03.2022, nagu väidab hageja) esimest korda välja kõik lepingu

dokumendid koos ettemaksuarvega. Samas nähtub eelviidatud seletuskirjast, et pärast seda

vahetati lepingudokumentide osas veel mitmeid e-kirju (milles kostja küsis täpsustavaid

2-23-3849

küsimusi) ning toimus kohtumine lepingu punktide arutamiseks. See viitab selgelt

läbirääkimiste pidamisele. Seletuskirja kohaselt saadeti lõplik lepingudokument koos lisadega

(tehasepaketi kirjeldus, makse- ja ajagraafikuga) kostjale alles 31.03.2022. Samal päeval X ka

allkirjastas lepingudokumendi ning tasus ettemaksu (dtl 112). Kuna ringkonnakohus tuvastas

eelnevalt seletuskirja (dtl 111-113) alusel, et äriühingu lepingupoolena avaldamisest

15.03.2022 kuni lepingu dokumentide kostjale saatmiseni 31.03.2022 pidasid lepingupooled

läbirääkimisi, tuleb asuda seisukohale, et pooled ei olnud kokkuleppele jõudnud hageja

väidetaval kuupäeval 15.03.2022 ehk enne äriühingu nime mainimist.

10.3. Eeltoodut arvestades tuleb VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumisena käsitleda 31.03.2022

saadetud lepingudokumente. VÕS § 20 lg 1 järgse nõustumusena tuleb aga käsitleda

31.03.2022 lepingudokumentide allkirjastamist ja ettemaksu tasumist Wellness Group OÜ

poolt (TsÜS 68 lg 3). Seega ei olnud hageja ja kostja enne äriühingu nime mainimist

15.03.2022 e-kirjas (dtl 15) lepingu sõlmimiseks vajalikku kokkulepet saavutanud. Kuigi

tõenditest nähtuvalt ei viidanud enne 15.03.2022 kostja e-kirja mitte miski sellele, et lepingut

soovitakse sõlmida äriühingu poolt, oli see asjaolu hagejale läbirääkimisi jätkates ja

lepingudokumenti koostades/saates teada. Veelgi enam, hageja lisas vastavalt kostja soovile

äriühingu lepingudokumenti, nõustudes sellise käitumisega, et lepingu pooleks on äriühing,

mitte kostja eraisikuna. Äriühingu lepingudokumenti märkimisega saavutasid pooled

kokkuleppe selles, et lepingupooleks on Wellness Group OÜ, mitte kostja eraisikuna.

10.4. Kuna VÕS § 16 lg 1 järgseks pakkumiseks tuleb lugeda 31.03.2022 hageja poolt Xle

saadetud lepingudokumendid, siis ei ole õige ka hageja väide, justkui ei oleks

hinnapakkumise saatmise hetkeks hageja kuulnudki ettevõttest Wellness Group OÜ, mistõttu

ei vahetatud äriühinguga ka pakkumust ja nõustumust. Hageja väide, justkui oleks kostja

15.09.2023 menetlusdokumendis kinnitanud kokkuleppe saavutamist enne kirjaliku

lepinguprojekti koostamist, on ebaõige. Viidatud menetlusdokumendis ei räägi X mitte

kirjalikust lepinguprojektist, vaid lepingu lõplikust variandist (dtl 90), mis seletuskirjast

nähtuvalt saadeti 31.03.2022 (dtl 112) ehk pärast seda, kui X avaldas tahet sõlmida lepingu

äriühingu nimel, pärast mida poolte läbirääkimised jätkusid. Kostja 15.09.2023

menetlusdokumendist selgub üheselt, et kostja on silmas pidanud just 31.03.2022 saadetud

lepingudokumente, märkides, et Antud juhul saatis hageja esindaja RV OÜ Wellness Group

esindajale lepingu lõpliku variandi, milles pooled olid läbirääkimiste tulemusena kokku

leppinud ning Dr X allkirjastas selle digitaalselt ja saatis hageja esindajale e-maili teel

tagasi. Nii seletuskirjast kui lepingudokumendi digiallkirja konteinerist nähtuvalt allkirjastas

kostja talle saadetud lepingudokumendid 31.03.2022 (dtl 112). Lepingudokumendist nähtuvalt

allkirjastas X need äriühingu esindajana (dtl 32). Seega ei ole ka kostja avaldatu alusel

võimalik asuda seisukohale, et pooltevaheline kokkulepe oleks saavutatud enne äriühingu

nime mainimist.

10.5. Eelnevat ei muuda ka hageja väide, mille kohaselt koostati lepingudokument üksnes

juba kokkulepitu fikseerimiseks, sest lõplikku pooltevahelist kokkulepet kajastav dokument

koostati seletuskirjast nähtuvalt alles 31.03.2022, milliseks ajaks oli kostja avaldanud tahet

sõlmida leping äriühinguga. Ringkonnakohtu hinnangul on siinkohal oluline, et kuigi

läbirääkimised kestsid veel ligikaudu pool kuud (15.03.2022 e-kirjas avaldas kostja tahet

sõlmida leping äriühinguga ning 31.03.2022 saadeti viimased, allkirjastamisele läinud

lepingudokumendid), ei avaldanud asja materjalidest nähtuvalt hageja mitte ühtegi

vastuväidet äriühinguga lepingu sõlmimisele. Vastupidi, hageja märkis vastavalt kostja tahtele

lepingupooleks Wellness Group OÜ.

2-23-3849

10.6. Iseenesest on õige hageja väide, et kokkuleppe saavutamisele viitab kokkuleppe

täitmisele asumine, kuid asja materjalidest ei nähtu, et kokkulepet oleks asutud täitma enne

31.03.2022 lepingu allkirjastamist ja ettemaksu tasumist. Seletuskirja kohaselt on

kohtumenetluses esitatud lepingudokumendid (hagiavalduse lisad 5-7) need, millele kostja

oma nõusoleku andis ning vahetult pärast mida maja tootmist alustati (dtl 112). Hagiavalduse

lisade 5-7 puhul ongi tegemist 31.03.2022 allkirjastatud lepingudokumentidega. Järelikult

andis kostja nõusoleku 31.03.2022 ning lepingu täitmisega alustati pärast seda. Seda järeldust

kinnitavad ka seletuskirjas välja toodud järgnevad kuupäevad. Esimese tegevusena on

seletuskirjas välja toodud vundamendi esmane mõõdistamine 11.04.2022. Seega ei anna

lepingu täitmise asjaolu alust lugeda kostja nõusoleku andnuks varem või leping sõlmituks

varem kui 31.03.2022.

10.7. Hageja on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et lepingudokumenti ei ole

mõlemapoolselt allkirjastatud. See aga ei tähenda, et lepingut ei saaks lugeda sõlmituks selles

sätestatud tingimustel, sh lepingupoolte osas, ning lugeda selle hageja poolt saatmist ja X

poolt allkirjastamist vastavalt pakkumuseks ja nõustumuseks. Ka hageja ise on nii

viivisenõude esitamisel kui tasumise tähtaegade osas viidanud just lepingudokumendi

tingimustele/lisadele. Pooltel puudub vaidlus asjaolus, et leping tuleb lugeda sõlmituks

31.03.2022 X poolt allkirjastatud lepingudokumendis toodud tingimustel (hagiavalduse lisa 6,

dtl ) (vt nt hageja 21.09.2023 menetlusdokumendi p 3.1, dtl 116) ning mõlemad pooled on

sellest dokumendist omavahelise kokkuleppe täitmisel lähtunud.

2-23-3849

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuses viidatud Tartu Ringkonnakohtu

22.10.2021 lahendis nr 2-19-11267 avaldatud seisukohad alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Esiteks erinevad viidatud kaasuse asjaolud käesoleva kohtuasja asjaoludest,

ning teiseks ei ole teises kohtuasjas avaldatud seisukohad kolleegiumile siduvad.

11.1. Erinevalt käesolevast, ei koostatud ega vahetatud viidatud kaasuses lepingudokumente,

mille tingimustest on lepingupooled edasises õigussuhtes lähtunud. Lisaks ei olnud

võrreldavas kohtuasjas üks pooltest avaldanud läbirääkimiste kestel selget tahet märkida

lepingupooleks äriühing, milline asjaolu on praegusel juhul selgelt tuvastatav. Erinevalt

käesolevast kaasusest, oli hageja poolt viidatavas Tartu Ringkonnakohtu lahendis lahendatud

asjas äriühingu nimi kajastatud üksnes väljastatud arvetel, millel oli äriühingule viidatud kui

maksjale. Mh seetõttu asus Tartu Ringkonnakohus seisukohale, et kuna äriühing lisati

hilisematele arvetele üksnes maksjana ning muud viited ühingule puuduvad, siis tuleb lugeda

leping sõlmituks eraisiku kui teise poolega läbirääkimisi pidanud isikuga. Käesolevas

kohtumenetluses sissenõutav arve on adresseeritud Wellness Group OÜ-le ja äriühing on

märgitud arvele ostjana (dtl 45), mitte üksnes maksjana, nagu võrreldavas ringkonnakohtu

kaasuses. Kolleegiumi hinnangul on seega maakohus õigesti mh viidatud arvet hinnates

asunud seisukohale, et hagejal oli lepinguline suhe Wellness Group OÜ-ga.

11.2. Praeguses asjas, isegi juhul, kui esmase pöördumise alusel võis hagejale jääda mulje, et

tema poole pöördus kostja eraisikuna, siis läbirääkimiste kestel, enne lõpliku oferdi ja aktsepti

tegemist oli kostja avaldanud selget tahet sõlmida leping äriühingu nimel. Veelgi enam, kui

Tartu Ringkonnakohus on võrreldavas kohtuasjas märkinud, et „kostja ei ole tõendanud

poolte väidetavat üksmeelt (apellatsioonkaebuses nimetatud ka subjektiivset taju) selles, et

tehingupartneriks saab hoopis äriühing.“ (p. 7), siis praegusel juhul on 15.03.2022 kostja e-

kirjaga ning hageja poolt äriühingu lepingudokumenti lepingupoolena lisamisega tõendanud

üksmeele selles osas, et tehingupartneriks saab Wellness Group OÜ.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda.

13. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS §

175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Kostja (vastustaja) ei ole esitanud kohtu määratud tähtajaks (s.o 01.11.2024) menetluskulude

nimekirja. Samuti ei nähtu toimikust hüvitamisele kuuluvate kulude kandmist vastustaja

poolt. Seega määrab ringkonnakohus kindlaks, et kostjale hüvitavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)