2-23-14205/76 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-14205

Kohtuasi

W.D avaldus lapsega kindlaksmääratud suhtluskorra

muutmiseks ning W.D ja D.T hooldusõiguse ulatuse

otsustamiseks lapse suhtes

D.T vastuavaldus D.T ja W.D hooldusõiguse ulatuse

otsustamiseks lapse suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. juuni 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W.D määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja W.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Helen Hääl

Puudutatud isik (laps) R.L (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kardo

Karon

Puudutatud isik D.T (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Simo Soolo

Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu)

Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide

juurde.

2. Jätta Harju Maakohtu 21. juuni 2024. a määruse resolutsioon muutmata osas,

millega maakohus jättis rahuldamata W.D avalduse R.L-iga kindlaksmääratud

suhtluskorra muutmiseks ja määras menetluskulude jaotuse, kuid täiendada

kohtumääruse põhjendusi.

3. Jätta W.D määruskaebus rahuldamata.

4. Harju Maakohtu 21. juuni 2024. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

jättis rahuldamata W.D avalduse ja D.T vastuavalduse W.D ja D.T hooldusõiguse

ulatuse otsustamiseks R.L suhtes.

5. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud W.D kanda, v.a lapsele

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.

2-23-14205

6. Määrata kindlaks D.T määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ning mõista W.D-lt D.T kasuks välja menetluskulud 1976,40

eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha

ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.D (avaldaja, lapse ema) esitas 6. oktoobril 2023 (täpsustatud 12. oktoobril 2023 ja 2.

aprillil 2024) Harju Maakohtule avalduse Harju Maakohtu 4. juuli 2022. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-21-11981 lapse ema ja D.T (puudutatud isik II, lapse isa) vahel kinnitatud

R.L-iga (puudutatud isik I, laps) suhtlemise korra muutmiseks ja vanemate hooldusõiguse

ulatuse otsustamiseks. Avaldaja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda.

1.1. Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt tuleks vähendada isa ja lapse suhtlemise mahtu,

sest laps igatseb ema ning isa ei hoolitse lapse eest piisaval määral. Sagenenud on korrad, mil

laps nutab, kui ta peab isa juurde minema. Lapse ema on last julgustanud ja toetanud isa

juurde minekul. Lapse isa ei ole nutva lapse nägemisel mingit empaatiat üles näidanud ja on

lihtsalt oodanud, kuni nuttev laps autosse läheb. Ka esineb lapsel vahetult pärast isa juurest

tulekut pidevalt öiseid ärkamisi, nutu- ja hüsteeriahooge ning sõrme imemist, mis kinnitab

lapse kõrgendatud stressitaset. Lapse lasteaia arenguvestlusel avaldas rühma kasvataja, et

lapse tähelepanuvajadus on suurenenud viisil, mis kohati segab rühma tegevusi. Lisaks on

lapse lasteaia õpetajate poolt tõstatatud küsimus lapse seksuaalse käitumise kohta lasteaias.

Eeltoodu kogumis on selgelt seotud tema stressiga muutunud elukorralduse osas. Lapse ema

hinnangul ei ole lapsele iga nädal vaimse stressi tekitamine põhjendatud.

1.2. Lapse ema pöördus lapsega 2023. a kevadel kliinilise psühholoogi ja psühhoterapeudi ER

poole. ER kokkuvõttest nähtub, et lapse ema ja isa on lapse kasvatamise osas kardinaalselt

erinevatel seisukohtadel. Samuti leidis ER, et lapse heaolu esikohale seades ja tema arengut

arvestades oleks parim üks elukoht.

1.3. Ka on lapse isa korduvalt rikkunud lapse ja ema suhtlemise võimalust.

1.4. Lapse ema tõi täiendavalt esile, et ema on lapse esimene turvaisik. Ema oskab paremini

hinnata lapse soove ja vajadusi, alustades tüdrukule sobiliku ja meelepärase riietuse valikust

ja lõpetades vajadusel spetsialisti poole pöördumisega, et saada abi lapse käitumisest tuleneva

olukorra parandamiseks. Samuti on emal soov ja võimalused panustada aega lapse

igapäevaelu korraldamisse nii ajaliselt kui ka rahaliselt. Ema kodu on lapse sünnikodu, mis

2 (12)

2-23-14205

erinevalt isa kodust Mustamäel asub looduskaunis keskkonnas, pakkudes rohkelt võimalusi

turvaliseks vaba aja veetmiseks vabas õhus. Ema kodu läheduses elavad lapse

lasteaiakaaslased ja sõbrad, kellega laps on harjunud mängima

1.5. Lapse ema palus muuta suhtluskorra p-te 3.1 ja 3.2 järgmiselt:

-

isa võtab lapse paaritu nädala neljapäeva õhtul lasteaiast/koolist pärast lasteaia/kooli ja

huvitegevuse lõppu, või kui laps lasteaias/koolis ei viibi, ema elukohast hiljemalt kell

17.30 ning on lapsega kuni sama nädala pühapäeva õhtuni, mil ema tuleb lapsele isa

elukohta hiljemalt kell 17.30 järele. Juhul, kui laps on lasteaias, siis kohustub isa

lapsele lasteaeda järele minema hiljemalt kell 17.30 ning kooliajal hiljemalt peale

kooli ja huvitegevuse lõppu. Selline kooli järele minek peab toimuma vähemalt kuni

ajani, kui laps suudab ja oskab ise bussidega kooli ja kodu vahet liigelda.

1.6. Samuti palus lapse ema lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse huvihariduse osas ja

anda talle selles osas ainuhooldusõigus.

2. Lapse isa vaidles ema avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

1.7. Lapse huvides on kindlaksmääratud suhtluskorra jätkumine. Laps on nii eelmises kui ka

siinses menetluses määratud esindajatele ja lastekaitsele selgelt avaldanud, et ta soovib olla

mõlema vanemaga. See asjaolu ei ole muutunud. Isa ei ole enam ammu näinud, et laps oleks

nutnud, kui ta isa juurde tuleb. Laps on ka ise isale öelnud, et ta ei nuta enne seda, kui ta isa

juurde tuleb (kui isa seda küsinud on). Laps on rääkinud, et ema muretseb liiga palju ja küsib

regulaarselt, et ega tal isa juures midagi halvasti pole.

1.8. Vastab tõele, et lasteaia õpetaja tõi arenguvestlusel välja lapse suure tähelepanuvajaduse

ja domineerimise. Küll aga ei saa luua seost lapse sellise käitumise ja kehtiva suhtluskorra

vahele. Vastab tõele, et isa elukoha läheduses ei ole lapsel (veel) sõpru. See on aga tingitud

asjaolust, et laps käib Viimsis lasteaias ja tema peamised sõbrad käivad samas lasteaias ning

elavad temaga kas lausa samas majas või lähedal asuvates majades. Lisaks on lapse ema

teinud kõik endast oleneva, et kogu lapse elu oleks võimalikult suurel määral seotud just tema

enda elukohaga (Viimsiga).

1.9. Tõele ei vasta, et laps pole saanud isa juures olles emaga üheksa kuu jooksul suhelda. Isa

on last julgustanud, et kui ta soovib emale helistada, siis võib ta seda teha, kasutades selleks

isa telefoni. Samuti on ema saanud isa telefoni kaudu lapsele helistada. Seoses ER

arvamusega märkis lapse isa, et ema valitud psühholoog ei ole erapooletu ja tugineb oma

arvamuses suures osas üksnes lapse ema väidetele.

1.10. Ka ei ole põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine avalduses soovitud

viisil.

3. Lapse isa esitas 4. märtsil 2024 (täpsustatud 2. aprillil 2024 ja 14. mail 2024)

vastuavalduse, milles palus lõpetada vanemate ühine hooldusõiguse lapse viibimiskoha,

huvihariduse ja vaimse tervise osas ning anda selles osas talle ainuhooldusõigus.

Vastuavalduse ja selle täpsustuste kohaselt suudab isa rohkem koostööd teha kui ema,

mistõttu peaks temal olema lapse viibimiskoha määramise õigus, samuti õigus otsustada lapse

huvihariduse üle ja lõpetada lapsega ebavajalike spetsialistide juures käimine.

4. Lapse ema vaidles isa vastuavaldusele vastu.

3 (12)

2-23-14205

5. Lapsele määratud esindaja ei toetanud kummagi vanema avalduse rahuldamist. Lapse

huvides on kehtiva suhtluskorraga jätkamine ja vanemate ühise hooldusõiguse teostamine.

6. Eestkosteasutuse Viimsi Vallavalitsuse arvamuse kohaselt tuleb jätta avaldused

rahuldamata. Eeskätt tuleks vanematel tegeleda omavaheliste suhete normaliseerimisega,

misjärel võib ka laps leida parema tasakaalu ja seeläbi paraneda tema keskendumisvõime,

suhete loomine eakaaslastega ja võimalikust ärevusest tingitud nutuhood.

7. Eestkosteasutuse Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt tuleb

avaldused jätta rahuldamata. Laps vajab hoolitsust mõlemalt vanemalt. Lapse heaolust ja

huvidest lähtuvalt tuleks vanematel teha kokkuleppeid ja koostööd. Kooli ja huviringide

valikul on oluline, et lapse õpivajadused ja huvid saaksid rahuldatud, et tal oleks hea ja kerge

suhelda mõlema vanemaga (liikuda ema ja isa kodu vahel) ning ta tunneks mõlema vanema

toetust ja armastust.

8. Maakohus kuulas vanemad ära 20. veebruaril 2024 ja 21. mail 2024.

9. Maakohus kuulas lapse ära 5. märtsil 2024.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Maakohus jättis 21. juuni 2024. a määrusega avalduse ja vastuavalduse rahuldamata,

menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud

Eesti Vabariigi kanda.

1.11. Maakohus lahendas esmalt avalduse ja vastuavalduse osas, milles need puudutasid ühise

hooldusõiguse lõpetamist. Maakohus märkis, et perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi on

vanematel üldjuhul oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Maakohus viitas PKS §

116 lg-le 2, § 120 lg-le 1, § 124 lg-le 1 ja § 126 lg-le 2 ning selgitas vanemate hooldusõiguse

sisu. Ka viitas maakohus PKS § 137 lg-tele 1 ja 3 ning selgitas vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamise eelduseid.

1.12. Maakohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et avaldaja ja puudutatud isik II on lapse

vanemad ning vanematel on ühine hooldusõigus lapse osas. Siiani ei ole vanematel

ületamatuid hooldusõiguslikke erimeelsusi olnud. Vanemad on saanud kokkuleppele lapse

koolivaliku osas. Ka ei ole vanemad esile toonud tõsiseid erimeelsusi lapse huvihariduse ja

viibimiskoha määramise osas. Maakohus asus seisukohale, et lapse huvides ei ole jätta tema

vaimse tervise küsimuste otsustamine vaid ühe vanema kanda. Mõlemad vanemad soovivad

lapse elus osaleda ja põhjendamatu oleks jätta üks vanem sellest kõrvale. Asjas esitatud

tõenditega ei ole tõendanud, et vanemate ühise hooldusõiguse jätkumine oleks võimatu. Kõik

lapse huve kaitsvad isikud toetavad vanemate ühise hooldusõiguse jätkumist. Eeltoodut

arvestades jättis maakohus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata.

1.13. Maakohus hindas lapse ema avaldust kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks ning

asus seisukohale, et suhtluskorra muutmine ei ole põhjendatud. Kohus märkis, et suhtluskorra

määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (PKS § 123 lg 1). PKS § 143 lg-te 1 ja 2

alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem, suheldes lapsega, peab

hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

1.14. Harju Maakohus määras 4. juuli 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-11981 kindlaks

vanemate ja lapse vahelise suhtluskorra. Maakohtu määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu

14. oktoobri 2022. a määrusega 3. novembril 2022. Vaidlust ei ole selles, et suhtluskord

üldjoontes toimib. Vanemad leppisid kohtumenetluse ajal kokku lapse koolivalikus. Laps

4 (12)

2-23-14205

hakkab 1. septembrist 2024 käima südalinnas asuvas koolis, mille kaugus on ema elukohast

Haabneeme alevikus ja isa elukohast Mustamäe linnaosas sarnane. Kehtiva suhtluskorra

jätkumine toetab vanemate ühisel otsusel valitud koolis hariduse omandamist. Puudub

vajadus isa ja lapse suhtluse vähendamiseks võrreldes kehtiva määraga. Seejuures ei toeta

keegi lapse huve kaitsvatest isikutest kehtiva suhtluskorra muutmist.

1.15. Maakohus märkis, et ei anna hinnangut vanemate teineteist süüdistavatele

dokumentidele ega tõenditele, mis on esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt.

1.16. Kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel

menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud

Eesti Vabariigi kanda, kuivõrd asjas tehti lahend lapse huvides.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis rahuldamata ema avalduse kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks.

Menetluskulud palub ema jätta lapse isa kanda.

1.17. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus määruse tegemisel oluliselt

menetlus- ja materiaalõigust ning tegi selle tulemusel lahendi, mis on selges vastuolus lapse

huvidega.

1.18. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas põhjendamata. Kohus ei ole lahendis

analüüsinud ega arvestanud ühtegi esitatud ega kogutud tõendit, sh lapse korduvalt

väljendatud arvamust oma elukorralduse osas. Lahendi põhjendamisel on kohus üksnes

esitanud seisukoha, et puudub vajadus isa ja lapse suhtluse vähendamiseks võrreldes kehtiva

määraga ning keegi lapse huve kaitsvatest isikutest ei toeta kehtiva suhtluskorra muutmist.

1.19. Lapse ema kordas varasemas menetluses avaldatud seisukohti määratud suhtluskorra

muutmise vajaduse põhjendamiseks. Lapse ema viitas täiendavalt, et lapse vahelduva elukoha

(50/50) mudeli kasutamist ei toeta kohtupraktika ega ka erialaspetsialistid. Lapse ema on

seisukohal, et menetluses esile toodud asjaolud ja kogutud tõendid (eelkõige ER hinnang,

lasteaia tagasiside ja lapse enda korduvalt väljendatud arvamus) kinnitavad üheselt, et tänane

elukorraldus lapsele ei sobi ja vajab kiiresti muutmist. See on oluline ka põhjusel, et 2024. a

sügisel alustab laps kooliteed, mis on juba iseenesest suur elukorralduslik muutus ning

millega kohanemiseks vajab laps oma ellu rahu, turvalisust ja stabiilsust. Tänane elu pidevalt

kahe kodu vahel seigeldes seda lapsele ilmselgelt ei paku. Lapsel peaks olema üks kodu ning

arvestades lapse parimaid huve, peaks see kodu olema ema juures.

12. Lapsele määratud esindaja lapse ema määruskaebust ei toeta. Esindaja suhtles täiendavalt

mõlema vanemaga. Esindaja on jätkuvalt seisukohal, et senine suhtluskord on sobiv ja puudub

vajadus selle muutmiseks. Seejuures ei sisalda lapse ema määruskaebus uusi asjaolusid.

Esindaja hinnangul on maakohtu lahend lapse huvides.

13. Lapse isa palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud lapse ema kanda.

Koos vastusega esitas lapse isa uued tõendid.

1.20. Määruskaebusega ei ole esitatud mitte ühtegi uut asjaolu ega tõendit, mis viitaks

määruse muutmise vajadusele lapse huvide seisukohalt. Määruskaebuses on üksnes korratud

varasemas menetluses esitatud seisukohti. Isa hinnangul on määruskaebuse esitamine

pahatahtlik. Ka on määruskaebus vastuoluline, sest ema taotletud viisil suhtluskorra

muutmisel oleks lapsel jätkuvalt kaks kodu.

5 (12)

2-23-14205

1.21. Lapse isa ei ole takistanud lapse ja ema suhtlust ajal, mil laps on isaga. Samuti on

eksitavad ema väited, nagu isa ei panustaks ajaliselt ega rahaliselt. Isa on rahaliselt

panustanud nendesse huviringidesse ja teraapiatesse, millele isa on nõusoleku andnud. Neid

huviringe ja teraapiaid, mida ema on valinud omavoliliselt ja isa nõusolekuta, isa tõepoolest

maksnud ei ole.

14. Mustamäe Linnaosa Valitsus palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Mustamäe Linnaosa

Valitsus on endiselt seisukohal, et konkreetse lapse huvides on, et ta saaks vabalt suhelda

mõlema vanemaga ja elada vaheldumisi mõlema vanema kodus.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Menetluse edasine käik ringkonnakohtus

16. Lapse ema esitas 11. septembri 2024. a seisukohaga uued tõendid ja taotluse lapse

ärakuulamiseks (dtl-d 385–394).

17. Asjas eesistujaks olev ringkonnakohtunik kuulas lapse isiklikult ära 15. oktoobril 2024

Tallinna Ringkonnakohtu kohtumajas (dtl-d 401–403).

18. Ringkonnakohus määras 16. oktoobri 2024. a kirjaga menetlusosalistele tähtaja

määruskaebemenetluses esitatud uute tõendite osas seisukohtade esitamiseks. Samuti määras

ringkonnakohus tähtajad menetluskulude nimekirjade ja vastuväidete esitamiseks (dtl 404).

19. Lapse isa esitas 28. oktoobril 2024 seisukoha (dtl-d 407–410), milles muu hulgas palus

jätta lapse ema 11. septembril 2024 esitatud video tõendina TsMS § 238 lg 3 p 1 ja

alternatiivselt TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel vastu võtmata. Samuti esitas lapse isa

menetluskulude nimekirja (dtl-d 412 ja 413).

20. Lapse ema esitas 28. oktoobril 2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja (dtl-d 415–

420) ja 31. oktoobril 2024 vastuväited lapse isa menetluskulude nimekirjale (dtl 425).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta vaidlustatud osas

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

22. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Lapse ema vaidlustas maakohtu määruse

osas, millega maakohus jättis rahuldamata lapse ema avalduse lapsega kindlaksmääratud

suhtluskorra muutmiseks. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis

rahuldamata ema avalduse ja isa vastuavalduse vanemate hooldusõiguse ulatuse otsustamiseks

lapse suhtes. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja 4 teise lause alusel

koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 viidatud osas jõustunud.

23. Ringkonnakohus otsustab esmalt uute tõendite vastu võtmise. Vastavalt TsMS § 662 lg-le

3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

23.1. Siinsel juhul on kohtule uusi tõendeid esitanud nii lapse ema (11. septembri 2024. a

menetlusdokumendi lisad 1 ja 2) kui ka isa (6. augusti 2024. a seisukoha lisad 1–3).

Ringkonnakohus võimaldas vanematel esitada oma arvamus uute tõendite vastuvõtmise

6 (12)

2-23-14205

kohta. Lapse ema 28. oktoobri 2024. a seisukohast nähtuvalt ema uute tõendite vastu

võtmisele vastu ei vaidle. Isa palub 28. oktoobri 2024. a seisukohas jätta TsMS § 238 lg 3 p 1

või alternatiivselt TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel tõendina vastu võtmata lapse ema 11.

septembri 2024. a seisukohaga esitatud video (s.o viidatud menetlusdokumendi lisa 1).

23.2. TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle

tagastada, kui tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud

tõendiga. Lapse isa avaldab, et lapse ema 11. septembri 2024. a seisukohaga esitatud video on

salvestatud isa eelnevalt teavitamata ja isa põhiõiguste rikkumisega. Ringkonnakohus leiab, et

kuivõrd lapse isa ei olnud teadlik video salvestamisest, sh ei olnud võimalik aru saada, et

lapse ema salvestab videot, võib olla tegemist isa põhiõiguste (õigus eraelu puutumatusele

(Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) § 26) ja enesemääramisõigus (PS § 19)) rikkumisega saadud

tõendiga. Põhiõiguste rikkumisega saadud tõendi lubatavust tuleb kohtul kaaluda, võttes

arvesse rikkumise intensiivsust ja rikutud põhiõiguse olemust; teisalt aga ka seda, mis on

tõendi esitaja jaoks asjas kaalul ja kui oluline saadud tõend tema jaoks on (TsMS I komm

(2017), § 238, p 3.2.3.c). Arvestades, et videos ei ole näha isa nägu, ei ole kolleegiumi

hinnangul tegemist sedavõrd intensiivse põhiõiguse riivega, mis tingiks tõendi vastu võtmata

jätmise.

23.3. TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit,

millel on asjas tähtsust. Lapse isa hinnangul ei kajasta video kogu konteksti ega anna

terviklikku ülevaadet vanemate vahelisest suhtlusest, mistõttu ei oma see asja lahendamisel

tähtsust. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kohus ei pea vastu võtma tõendeid, mida pool

esitab õiguslikult ebaoluliste, vaidluse all mitteolevate või omaks võetud faktiväidete

tõendamiseks (TsMS I komm (2017), § 238, p 3.3.1). Kolleegiumi hinnangul puudub

praegusel juhul alus ema esitatud video vastuvõtmisest keelduda. Sellele, kas video tõendab

ema väidetut, saab kohus anda hinnangu tõendite hindamise käigus.

23.4. Eespool toodud põhjendustel võtab ringkonnakohus kõik vanemate

määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde. Kõigil esitatud tõenditel on

asjas tähtsust TsMS § 238 lg 1 mõttes.

24. Määruskaebemenetluses vaidlevad vanemad jätkuvalt selle üle, kas siinsel juhul on

põhjendatud muuta kindlaksmääratud suhtluskorda, vähendades lapse ja isa suhtlust.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus kokkuvõttes õigesti, et kindlaksmääratud

suhtluskorra muutmine ei ole põhjendatud. Samas nõustub ringkonnakohus lapse emaga

selles, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses võtnud seisukohta lapse ema väidete osas.

Eelnevaga rikkus maakohus kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442

lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), kuid see ei toonud kolleegiumi hinnangul kaasa ebaõiget

lõppjäreldust. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada, täiendades vaidlustatud

määruse põhjendusi siinse määruse põhjendustega.

25. PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanema ja lapse suhtlemise korda

määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama

seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse

õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda

arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21).

Kui lapsega koos elav vanem leiab, et kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema

suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem

7 (12)

2-23-14205

pöörduma kohtu poole avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise

korda (RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 76).

26. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda siinses asjas esitatud asjaolud ja tõendid asuda

seisukohale, et lapse huvides oleks lapse ja isa suhtlemist vähendada. Lapse ja isa senine

suhtlemise kord on hästi toiminud ja pole selliseid asjaolusid, mis õigustaksid selle muutmist.

26.1. Lapse ema on esile toonud, et lapse käitumises on ilmnenud negatiivsed muutused, mis

viitavad sellele, et lapsele senine suhtluskord ei sobi. Lapse ema tugineb lapse lasteaia

arenguvestluse tulemustele, lasteaia õpetajate tähelepanekutele ning kliinilise psühholoogi ja

psühhoterapeudi ER kokkuvõttele. Samuti on lapse ema esitanud kohtule videod, mis on

tehtud päevadel, mil laps on läinud isa juurde ja kust ema hinnangul nähtub, et laps on isa

juurde minnes ärev ja ei soovi minna.

26.1.1. Kohtule esitatud 2023. a aprilli arenguvestluse kokkuvõttest (dtl-d 17 ja 18) nähtuv

kinnitab iseenesest ema väiteid selle kohta, et lapse tähelepanuvajadus on suurenenud ning

lasteaias on täheldatud lapse poolt mängudes sohi tegemist ja luiskamist. Lapse lasteaia

õpetajate avaldatust nähtub, et lapse käitumises lasteaias on täheldatud teatavat kehapiiride

puudumist (laps näitas teistele oma paljast üleakeha ja peput, dtl 251). Kolleegiumi hinnangul

ei saa aga esitatust teha tõsikindlat järeldust, et lapse käitumine on seotud just elukorralduse

muutumisega. Asja materjalidest nähtub, ja selles veendus ka last ära kuulanud

ringkonnakohtu kohtunik, et laps on loomult avatud, aktiivne ja uudishimulik ning oma

vanuse kohta väga nutikas. Seega võib lapse kohati piire kompav käitumine eakaaslastega

suheldes olla tingitud ka tema uudishimulikust loomusest ja arengutasemest. Seejuures on

Viimsi Vallavalitsus esitanud 21. mail 2024 kohtule samal päeval allkirjastatud kirja lapse

lasteaiast, mille kohaselt lapse õpetaja ei näe, et lapse käitumine vajaks kõrgendatud

tähelepanu. Lapsele on kehalisi piire selgitatud ja õpetaja veendus, et laps on oma eksimusest

aru saanud. Õpetaja hinnangul on lapse areng igati eakohane. Esitatud kirjast nähtub ka see, et

rohkem selliseid intsidente lasteaias esinenud ei ole (dtl-d 303). Vastupidist ei ole väitnud ka

lapse ema. Lisaks on lapse isa esile toonud, et laps käis teraapias terapeudi HT juures, kes

lõpetas teraapia juba pärast viiendat korda 31. mail 2024 (algselt pidi teraapia kestma kümme

sessiooni), sest leidis, et lapse areng on igati eakohane ning lapsel pole seksuaalsusega seotult

mingeid traumasid (dtl 366).

26.1.2. Kohtule esitatud kliinilise psühholoogi ja psühhoterapeudi ER 20. septembri 2023. a

kokkuvõttest (dtl-d 26–28) nähtuvalt oleks ER hinnangul lapse heaolu esikohale seades ning

tema arengut arvestades parim üks elukoht. Kokkuvõtte p-st 4 nähtuvalt on ER kujundanud

oma seisukoha lähtuvalt ema, isa ja lapsega kohtumistest, eelnevalt (s.o määruse p-s 26.1.1)

käsitatud lapse lasteaia 2023. a arengukokkuvõttes avaldatust ning arvestades seejuures ka

lapse ärevust ja vaimset seisundit. Ringkonnakohus leiab, et ehkki ER kohtus ka ise lapsega,

on tema hinnang lapsele sobiva elukoha kohta antud suuresti selle põhjal, kuidas ema on talle

lapse käitumist kirjeldanud. Nii on kokkuvõttes kirjeldatud ema sõnade kohast lapse käitumist

seoses sõrme imemisega ning öiste ärkamiste ja nutmisega, millest on tehtud järeldus, et lapse

ärevus ja stress on seotud perekonna lagunemisega ja lapse rändamisega kahe kodu vahel ning

ka lapse öine ärkamine võib olla seotud ärevuse ja stressiga, mida on tekitanud kahe kodu

vahel rändamine. Lapsega kohtumise osas on kokkuvõttes esile toodud vaid see, et lapsega

arutati suhtlusgraafikut ja laps teatas, et isa juures olles sooviks ta, et seal oleks ka ema.

26.1.3. Samuti on ER viidanud, et lahutuse korral toimib lapsega 50/50 suhtluskord vaid

juhul, kui vanematel on ühtsed reeglid, hea läbisaamine ja ühine nägemus, mida aga siinsel

juhul ei ole, sest vanemate erimeelsused on piisavalt suured. Kõnealusest kokkuvõttest

nähtuvalt olid vanematel erimeelsused selle osas, milliseid riideid laps peaks kandma,

8 (12)

2-23-14205

millistes huviringides laps peaks käima ja millisesse eelkooli ta peaks minema. Asja

materjalidest, sh lapse ärakuulamisel avaldatust nähtuvalt on vanemad praeguseks saanud

kokkuleppele nii lapse koolivaliku kui ka huviringide osas. Samuti on vanemad suutnud teha

ühekordseid kokkuleppeid suhtluskorra muutmise osas. Nii sai ringkonnakohtule lapse

ärakuulamisel teatavaks, et ehkki laps pidi olema tollel nädalal isaga, leppisid vanemad

kokku, et laps saab minna nädala lõpus emaga reisile ning muul ajal on laps mõne päeva

rohkem isaga (dtl 402). Kolleegiumi hinnangul on vanemad seega suutelised lapse huvides

koostööd tegema, mistõttu ei ole ER kokkuvõttes toodud põhjendused kindlaksmääratud

suhtluskorra muutmiseks enam asjakohased.

26.1.4. Seoses ema esitatud videotega jagab ringkonnakohus Viimsi Vallavalitsuse lastekaitse

vanemspetsialisti arvamust, et lapsel võibki olla keeruline lahkuda ühe vanema juurest teise

juurde, sest laps ei taha kumbagi “maha jätta” (dtl 127). Seda eriti olukorras, kus laps on

korduvalt väljendanud soovi, et perekond oleks jälle koos. Ringkonnakohtule avaldas laps

ärakuulamisel, et mõnikord ei ole ta tahtnud ema juurest isa juurde minna. Laps meenutas

olukorda, mis leidis aset paar kuud tagasi, kui ta oli Kloogal, kus on lapse kass, kelle juurest

ta ei soovinud ära minna. Samas ei avaldanud laps, et ta oleks hiljuti nutnud isa juurde

minemise pärast. Laps märkis, et kui ta ei ole tahtnud isa juurde minna, on tema paha tuju

kestnud u ühe päeva ja pärast seda üle läinud (dtl 402). Seejuures on laps Mustamäe Linnaosa

Valitsuse esindajale avaldanud, et ta ei mäletagi, millal ta viimati isa juurde nutuga läks (dtl

121). Ringkonnakohtule ei jäänud lapse ärakuulamisel muljet, nagu oleks laps ärev või

stressis tulenevalt oma senisest elukorraldusest. Laps oli kohtumisel rõõmsameelne ja jutukas

ning avaldas kohtule, et tal ei ole muresid. Kui laps kirjeldas erinevaid tegevusi ühe või teise

vanemaga, samuti vanemate erinevusi, ei täheldanud kohus, et lapse meeleolu, hääletoon või

üldine olek oleks kuidagi muutunud.

26.1.5. Eelnevat arvestades ei anna lapse ema viidatud asjaolud seoses lapse käitumisega,

lapse lasteaia õpetajate tähelepanekud ja ER arvamus alust järeldada, et senine suhtluskord

tekitaks lapsele ülemäärast stressi või ärevust ja käitumisprobleeme, mistõttu lapse huvides

oleks seda muuta.

26.2. Ka on lapse ema määruskaebuses esile toonud, et maakohus ei arvestanud lahendi

tegemisel lapse selgelt ja korduvalt väljendatud seisukohti oma elukorralduse osas. Ema

viitab, et laps on nii emale, määratud esindajale kui ka maakohtule väljendanud soovi olla

rohkem koos emaga.

26.2.1. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 143 lg 3 järgi ei ole lapse ja vanema suhtlusõiguse

piiramisel määrav lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse

suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt RKTKm 06.04.2018, 2-

15-16111, p 18). Lapse tahet tuleb suhtluskorra määramisel küll arvestada, kuid see ei ole asja

lahendamisel määrava tähtsusega; seda tuleb arvestada koosmõjus kõigi asjaoludega, et

selgitada välja lapse huvidele vastav lahendus.

26.2.2. Siinsel juhul on laps maakohtule ärakuulamisel oma elukorralduse osas tõepoolest

selgitanud, et issi juures võiks olla natuke vähem ning selliselt, et mamma on ka juures. Sama

on laps öelnud endale määratud esindajale. Ka ringkonnakohtule avaldas laps ärakuulamisel,

et ta tahaks olla rohkem emaga ja isaga vähem (dtl 402). Lapse esindaja on esile toonud, et

laps ei suutnud talle põhjendada soovi olla rohkem emaga, mistõttu jäi esindajale mulje, et

suhtluskorra muutmise soov ei ole kantud lapse tegelikust siirast tahtest, vaid soovist teha

seda, mida tema ema soovib (dtl 136). Ringkonnakohtule avaldas laps, et ema on natuke

toredam ja leebem kui isa. Laps põhjendas, et isa lubab lapsel natuke vähem multikaid

vaadata ning magustoitu saab isa juures ainult pärast hommiku- või õhtusööki, samas kui ema

9 (12)

2-23-14205

juures saab ka muul ajal. Asjadest, mis lapsele isa juures nii väga ei meeldi, nimetas laps seda,

et seal on korter ja seega vähem ruumi kui ema juures (kus on ridaelamu). Samas midagi

sellist, mis lapsele isa enda juures ei meeldiks, lapsele ei meenunud (dtl 402).

26.2.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna lapse avaldatu alust senist suhtluskorda muuta.

Mõistetavalt meeldib lapsele kommide söömise ja multikate vaatamise osas rohkem leebem

suhtumine, kui nende tegevuste piiramine, kuid see ei ole tingimata lapse parimates huvides.

Laps viitas ärakuulamisel ka sellele, et ema elukoha läheduses on tal rohkem sõpru, kuid

samas tõi esile ka selle, et tal on juba koolis palju uusi sõpru tekkinud. Arusaadavalt on lapsel

praegu veel rohkem sõpru Viimsis ema kodu läheduses, sest laps käis Viimsis lasteaias.

Ringkonnakohus nõustub aga lapse isaga, et kuna laps asus õppima kesklinnas asuvas koolis,

on koolist saadavate sõprade elukohad eelduslikult isa kodule lähemal kui lapse seniste

sõprade elukohad. Mingeid tõsiselt võetavaid põhjuseid isa juures senisest vähem aja

veetmiseks laps ärakuulamisel esile ei toonud. Kohtunikule ei jäänud lapse ärakuulamisel ka

muljet, nagu põhjustaks lapse senine elukorraldus temas stressi või tõsist vastumeelsust.

26.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka muud ema esile toodud asjaolud alust

kindlaksmääratud suhtluskorda muuta.

26.3.1. Asjaolu, et lapsel on emaga lähedane ja usalduslik suhe, ei tähenda, et isa suhe lapsega

oleks vähem tähtis, ning see ei õigusta isa rolli vähendamist lapse elus. Ringkonnakohus

nõustub Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja seisukohaga, et lapse huvides on säilitada

kiindumussuhe isaga ja veeta isaga ka pikemaid perioode. Seejuures on eestkosteasutuse

esindaja oma seisukohti põhjendades tuginenud uuringutele, mille kohaselt on isa-lapse

kontakti säilitamiseks ööbimine väga olulisel kohal ning mida võrdsem ajajaotus, seda parem

on see laste psühholoogilisele arengule ja nende turvatundele (dtl 122).

26.3.2. Põhjendatud ei ole ka ema etteheide, nagu takistaks lapse isa lapsel emaga suhelda

ajal, mil laps viibib isa juures. Laps avaldas ringkonnakohtule ärakuulamisel, et ta saab alati

emale helistada ja isa seda ei takista. Ka varasem erimeelsus seoses ema poolt lapsele ostetud

nutikellaga ei ole kohtu hinnangul enam asjakohane, sest laps avaldas ärakuulamisel, et tal on

nüüd oma mobiiltelefon, millega ta saab emale helistada (dtl 403). Mobiiltelefon oli lapsel ka

ärakuulamisel kaasas.

26.3.3. Kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks ei anna alust ka ema väide, et tema ei ole

seotud n-ö klassikalise tööpäeva alguse ja lõpuga ning saab seetõttu panustada aega lapse

igapäevaelu korraldamisse. Ringkonnakohus nõustub lapse isaga, et tavapärase töögraafiku

alusel töötamine ei ole midagi tavapäratut. Ringkonnakohtule ei jäänud lapse ärakuulamisel

muljet, et lapsel oleks midagi pikapäevarühmas olemise vastu. Seejuures on lapse isa kohtule

avaldanud, et terapeut HT leidis, et pikapäevarühm on lapsele hea, sest ta saab seal teiste

lastega mängida ja uusi sõpru leida (dtl 368). Ka ei ole vaja ringkonnakohtule arusaadavalt

enam last tööpäeva keskel (vähemalt mitte samas mahus nagu varem) huviringidesse viia, sest

laps avaldas kohtule ärakuulamisel, et ta käib kolmes huviringis, millest kaks toimuvad

koolis. Lapse ema väited seoses rahalise panusega lapse huviharidusse ei ole suhtluskorra

määramisel asjassepuutuvad.

26.3.4. Ringkonnakohus ei nõustu lapse ema seisukohaga, mille kohaselt vahelduva elukoha

mudelit ei toeta kohtupraktika ega ka erialaspetsialistid. Õigusvaidlused, sh vanemate vahel

lapsega suhtlemise korra üle tekkinud vaidlused on erinevad ning kohus lahendab need

üksikjuhtumi põhiselt, arvestades seejuures kohtupraktika suuniseid, kui need on konkreetse

vaidluse asjaolusid arvestades asjakohased. Praegusel juhul on erialaspetsialistid (s.o

eestkosteasutuste lastekaitsetöötajad) mitmel korral kohtunud nii vanemate kui ka lapsega

ning leidnud, et kindlaksmääratud suhtluskorraga jätkamine on lapse huvides. Sama leiab

10 (12)

2-23-14205

lapsele määratud esindaja. Seejuures on vanemate ja lapsega kohtumisi kohtule esitatud

seisukohtades detailselt kirjeldatud ja nende põhjal tehtud järeldusi on veenvalt põhjendatud.

Ringkonnakohtul ei ole põhjust lapse huve kaitsvate isikute seisukohtades kahelda, seda veel

olukorras, kus ka ringkonnakohtul endal on tõendeid hinnates (sh lapse ärakuulamise põhjal)

tekkinud siseveendumus, et senise suhtluskorra jätkamine on lapse huvides.

27. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et siinsel juhul ei ole alust järeldada, et

kindlaksmääratud suhtluskorra muutmine oleks lapse huvidest lähtuvalt vajalik. Kohtule ei

ole esitatud selliseid tõendeid, millest nähtuks, et senise suhtluskorra jätkumine oleks lapsele

kahjulik või tema huvide vastane. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Kuna maakohtu määrus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda vaja

muuta ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Ema ei ole määruskaebuses

menetluskulude jaotust ka vaidlustanud.

29. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi ema kanda, välja arvatud lapsele

riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.

30. Ringkonnakohtule on menetluskulude kindlaks määramiseks menetluskulude nimekirja

esitanud lapse isa. Seega määrab kolleegium kindlaks lapse isa menetluskulud. Kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175

lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

30.1. Lapse isa 28. oktoobri 2024. a menetluskulude nimekirja kohaselt on tema

määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu kokku 2415,60

eurot (sh käibemaks). Nimekirja kohaselt on isale osutatud õigusabi tunnihinnaga 180 eurot

(lisandub käibemaks) ja esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 11 tunni ulatuses. Isa

kinnitas, et menetluskulu on seotud siinse menetlusega ning ta ei saa menetluskuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Ema esitas 31. oktoobril 2024 seisukoha isa menetluskulude

nimekirja kohta. Selles seisukohas avaldas ema, et arvestades lapse isa poolt menetlusse

esitatud dokumentide sisu ja mahtu, saaks maksimaalselt olla põhjendatud 3 tundi

määruskaebusega tutvumise ja seisukoha koostamise ning 2 tundi ema 11. septembri 2024. a

tõenditele seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamise kulu, s.o kokku 5 töötundi.

Muus osas on kulud ema hinnangul selgelt ülepaisutatud.

30.2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb isa lepingulise esindaja toimingute ajakulu osaliselt

vähendada. Arvestades nii määruskaebuse kui ka sellele esitatud isa vastuse sisu (sisaldavad

osaliselt juba varem avaldatud seisukohti) ja mahtu, peab ringkonnakohus ema

määruskaebusega tutvumise (sh kliendiga nõupidamine), sellele vastuse koostamise ja kohtule

esitamise (s.o kulunimekirjas 6. augusti 2024. a toimingud) põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks 5 tundi (6 tunni ja 10 minuti asemel). Arvestades nii ema 11. septembri 2024. a

seisukoha (sh uute tõendite) kui ka isa 28. oktoobri 2024. a seisukoha sisu ja mahtu, loeb

ringkonnakohus isa 28. oktoobri 2024. a seisukoha koostamise (kulunimekirjas 11. septembri

2024. a ja 28. oktoobri 2024. a toimingud) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi (3

tunni 40 minuti asemel). Isa 28. oktoobri 2024. a menetluskulude nimekirja koostamise

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb ringkonnakohus 20 minutit (30 minuti asemel).

Ülejäänud ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Esindaja tunnitasu

180 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. TsMS § 174 lg 10 alusel

11 (12)

2-23-14205

tuleb menetluskulu hüvitada koos käibemaksuga. Seega on isa põhjendatud ja vajalik

lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 1976,40 eurot (= 9 × 219,60).

30.3. Lisaks peab ema tulenevalt isa taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS

§ 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

31. Ringkonnakohus lahendab lapsele määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja

kulude kindlaksmääramiseks eraldi määrusega.

32. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

12 (12)