2-24-1389/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1389

Tsiviilasi

GECC LP OÜ taotlus eeltõendamismenetluse

algatamiseks ja selle käigus tõendite kogumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. mai 2024. a määrus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

GECC LP OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja GECC LP OÜ (registrikood 12969887),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Lembit Tedder ja

vandeadvokaadi abi Saara Maria Puur

Puudutatud isik LuhtAir OÜ (registrikood 16790429)

Puudutatud isik G.J (isikukood XXX)

Puudutatud isik Q.M (isikukood XXX)

Puudutatud isik X.V (isikukood XXX)

Puudutatud isik U.K (isikukood XXX)

Puudutatud isik E.M (isikukood XXX)

Puudutatud

isikute

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaadi abi

Ken Kaarel Gross

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13. mai 2024. a määrus vaidlustatud osas muutmata.

2. Jätta GECC LP OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Harju Maakohtu 13. mai 2024. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

jättis rahuldamata LuhtAir OÜ, G.J-i , Q.M-i , X.V , U.K ja E.M avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks 2100 eurot ületavas osas.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2-24-1389

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. GECC LP OÜ (avaldaja) esitas 25. jaanuaril 2024 (täpsustatud 6. veebruaril 2024) Harju

Maakohtule taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks tõendite kogumiseks. Taotluse

kohaselt olid asjast puudutatud isikud LuhtAir OÜ (puudutatud isik I), G.J (puudutatud isik

II), Q.M (puudutatud isik III), X.V (puudutatud isik IV), U.K (puudutatud isik V) ja E.M

(puudutatud isik VI) (koos puudutatud isikud).

2. Harju Maakohus jättis 9. veebruari 2024. a määrusega rahuldamata avaldaja taotluse

eeltõendamismenetluse algatamiseks puudutatud isikuid teavitamata ja määras puudutatud

isikutele tähtaja avaldaja taotluse kohta seisukoha esitamiseks.

3. Puudutatud isikud esitasid 23. veebruaril 2024 seisukoha, milles palusid jätta avaldaja

taotluse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

4. Harju Maakohus tegi 1. märtsil 2024 määruse, millega jättis avaldaja taotluse rahuldamata

ja keeldus eeltõendamismenetlust algatamast. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.

Maakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 20. märtsil 2024.

5. Puudutatud isikud esitasid 3. aprillil 2024 menetluskulude nimekirja, paludes määrata

kindlaks oma hüvitatavad menetluskulud ja mõista avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja

menetluskulud 4200 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikute

menetluskuluks lepinguliste esindajate kulud. Puudutatud isikutele on õigusabi osutatud

tunnihinnaga 240 eurot (vandeadvokaat) ja 175 eurot (advokaat) ning esindajad tegid

menetlustoiminguid kokku 22 tunni ja 36 minuti ulatuses. Puudutatud isikud taotlesid

menetluskulude välja mõistmist käibemaksuta. Puudutatud isikud palusid mõista avaldajalt

välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud

isikud kinnitasid, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

6. Avaldaja teatas 8. aprilli 2024. a e-kirjas, et jätab puudutatud isikute kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohtu hinnata.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

7. Harju Maakohus mõistis 13. mai 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldajalt

puudutatud isikute kasuks ühiselt välja menetluskulude hüvitise 2100 eurot ja VÕS § 113 lg 1

2 (5)

2-24-1389

teises lauses sätestatud määras viivise sellelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni.

7.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole menetluse keerukust ja mahtu arvestades

põhjendatud puudutatud isikute esindajate tunnihinnad, mis ületavad 175 eurot

(käibemaksuta). Tegemist ei olnud sisulise vaidlusega ning menetlus oli vähese mahu ja

kestusega. Ka ei ole põhjendatud kahe lepingulise esindaja kasutamine.

7.2. Maakohus ei pidanud täies ulatuses põhjendatuks ka puudutatud isikute esindajate

õigusabitoimingute ajakulu. Arvestades eeltõendamismenetluse algatamise taotluse ja

puudutatud isikute seisukohtade sisu ja mahtu ning vajadust pidada mõistlikus mahus

kliendiga nõu, pidas maakohus ajakulu kokku põhjendatuks 12 tunni ulatuses. Vastavalt

puudutatud isikute taotlusele mõistis maakohus avaldajalt puudutatud isikute kasuks ühiselt

välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

kohus mõistis avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja menetluskulud 2100 eurot. Avaldaja

palub teha uue määruse, milles lugeda puudutatud isikute põhjendatud menetluskuludeks kuni

480 eurot.

Määruskaebuse kohaselt ei vasta maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude summa

vaidlustatud määruse põhjendustele, mistõttu on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust.

Kuigi maakohus on viidanud menetluse vähesele mahule ja kestusele, ei ole kohus seda

piisaval määral arvesse võtnud. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka asjaga ning esitati

vaid üks menetlusdokument. Seejuures on Riigikohus pidanud hagita menetluses puudutatud

isikute esindaja tunnitasu põhjendatuks kuni 120 euro ulatuses. Võttes arvesse asja lihtsust, ei

ole siinsel juhul põhjendatud esindajate kõrgem tunnitasu. Praegusel juhul saab puudutatud

isikute põhjendatud esindajakuludeks lugeda kuni 480 eurot, mis vastab puudutatud isikute

lepingulise esindaja neljale töötunnile tunnihinnaga 120 eurot.

9. Puudutatud isikud paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.

Maakohus on menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel lähtunud kaalutlusõigusest ning

määranud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses,

seejuures on kohus oma otsustust piisavalt põhjendanud. Maakohus ei ole õigusabikulusid

hinnates diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole alust toimingute vajalikkust ja õigusabile

kulunud aega ümber hinnata. Seejuures on maakohus vaidluse keerukuse taset ja mahtu juba

põhjendatud tunnihinna määramisel arvesse võtnud ning vastavas ulatuses tunnihinda

vähendanud. Taotlusele vastamine eeldas sisulist õiguslikku analüüsi, kuna avaldaja esitas

taotlusele sisulised õiguslikud põhistused, millele puudutatud isikud pidid vastu vaidlema.

Taotluse pikkus oli kümme lehekülge ja sellel oli 25 lisa. Taotlusele põhjalik vastamine ja

selles toodud etteheidete ümberlükkamine oli äärmiselt oluline, kuna taotluse rahuldamine

päädinuks ärisaladusele ja materjalidele juurdepääsu saamisega ning rikkunuks puudutatud

isikute põhiõigusi.

10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

3 (5)

2-24-1389

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks.

12. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab avaldaja

määruse osas, millega maakohus puudutatud isikute menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt rahuldas. Puudutatud isikud ei ole maakohtu määrust avalduse rahuldamata

jäetud osas vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise

lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud osas, millega puudutatud isikute

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäeti osaliselt rahuldamata.

13. Vaidlustatud määrusega määras maakohus kindlaks puudutatud isikute hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis need avaldajalt koos viivisega välja. Avaldaja

palub määruskaebuses vaidlustatud määruse osaliselt tühistada ja teha uue määruse, millega

lugeda puudutatud isikute põhjendatud menetluskulude suuruseks kuni 480 eurot.

14. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud

aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm

23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab

kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul

maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda.

Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud,

et siinses asjas ei olnud tegemist sisulise vaidlusega ning menetlus oli vähese mahu ja

kestusega, mistõttu ei ole põhjendatud kahe lepingulise esindaja kasutamine. Maakohus on

hinnanud puudutatud isikute lepinguliste esindajate õigusabitoiminguid ja pidanud neid

põhjendatuks 12 tunni ulatuses, vähendades seega õigusabitoiminguid 10 tunni ja 36 minuti

võrra. Seejuures on maakohus arvestanud eeltõendamismenetluse algatamise taotluse ja

puudutatud isikute seisukohtade sisu ja mahtu ning vajadust pidada mõistlikus mahus

kliendiga nõu. Seega põhineb maakohtu järeldus vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta

puudutatud isikutele osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Arvestades, et avaldaja

eeltõendamismenetluse algatamise taotluse sisuline osa oli seitse lehekülge pikk ja sellel oli

25 lisa ning seda, et puudutatud isikud esitasid avaldaja taotlusele põhjaliku vastuse, mille

sisuline osa oli 12 lehekülge, ei saa pidada õigusabitoimingute ajakulu 12 tundi ülemääraseks.

Ainuüksi avaldaja subjektiivne hinnang, et õigusabitoimingud on põhjendatud nelja tunni

ulatuses, ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul vastab

maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude suurus määruse põhjendustele, mistõttu ei ole

maakohus rikkunud ka määruse põhjendamise kohustust.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et siinses asjas on esindaja mõistlik tunnitasu 175

eurot (käibemaksuta). See tunnitasu vastab asja keerukusele ning esindaja kvalifikatsioonile

(vandeadvokaat ja vandeadvokaadi abi). Avaldaja viide üle seitsme aasta tagasi tehtud

Riigikohtu lahendile (nr 3-2-1-86-16), milles peeti mõistlikuks keskmist tunnitasu 120 eurot

(käibemaksuga või käibemaksuta), ei ole praeguseid turuhindu arvestades enam asjakohane.

4 (5)

2-24-1389

17. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

vaidlustatud osas muutmata.

18. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

19. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja §

178 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)