1-22-6710/91 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2024, Tartu

Kriminaalasja number

1-22-6710

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm

Kriminaalasi

Madis Märks süüdistuses KarS § 422 lg 2 p 1 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 5. juuni 2023

otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Madis Märksi kaitsja vandeadvokaat

Indrek Sirk

Süüdistatav

Madis Märks, isikukood: 39805192775, elukoht:

XXX, Eesti Vabariigi kodanik; kriminaalkorras

karistamata

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 5. juuni 2023 otsus tsiviilhagi osalises rahuldamises

muutmata.

2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

3. Jätta Madis Märksil apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjakulu 2227,50 eurot

tema enda kanda.

4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Tarmo Pilv

ja Partnerid Advokaadibüroo kaudu 87,84 eurot, sh käibemaks 15,84 eurot,

vandeadvokaadile Kaire Hänilesele apellatsioonimenetluses kannatanule riigi

õigusabi osutamise eest.

5. Mõista punktis 4 nimetatud kannatanu menetluskulud välja süüdistatavalt Madis

Märksilt.

6. Jätta tsiviilkostja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaal

lepingulise esindaja menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata.

Süüdistataval Madis Märksil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda otsusele lisatud

makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval,

tsiviilkostjal ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu 5. juuni 2023 otsusega karistati Madis Märksi KarS § 422 lg 2 p 1 järgi 3

aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 422 lg 3 p-de 1 ja 2 ja KarS § 73 lg-te 1, 2

alusel määrati Madis Märksile mõistetud karistusest koheselt kandmisele 1 kuu pikkune

vangistus.

Ülejäänud osa karistusest, mis on 3 aasta 5 kuu pikkune vangistus, jäi KarS § 73 lg-te 1, 3

alusel täitmisele pööramata, kui Madis Märks 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane

toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel võeti Madis Märksilt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 1 aastaks.

Kannatanu tsiviilhagi rahuldati osaliselt ning mõisteti Madis Märksilt ja Akciné draudimo

bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalilt solidaarselt A.R. i kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitis 8000 eurot.

2. Mittevaralise kahju hüvitisena soovis kannatanu 30000 eurot.

2.1. Madis Märks ei tunnistanud kannatanu nõuet, kuid selgitas, et on pärast õnnetust aidanud

A.R. i 700 euroga. Ta ei ole teinud seda omal initsiatiivil, vaid kannatanu ise on küsinud aeg-

ajalt raha.

2.2. Maakohus leidis, et kuivõrd A.R. i tervis sai kahjustada Madis Märksi põhjustatud avarii

tagajärjel, tekitas Madis Märks kannatanule õigusvastase kahju VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes.

Seega tuleb tal tekitatud kahju VÕS § 1043 alusel hüvitada.

2.3. A.R. sai Madis Märksi põhjustatud avariis väga erinevaid raskeid vigastusi. Kannatanu

istungil selgitatu pinnalt on selge, et lisaks sellele, et õnnetuse järel oli kannatanu elukvaliteet

kehv, ei ole see taastunud käesoleva ajani ja ta vajab igapäevaselt kõrvalist abi.

2.4. Maakohus arvestas ka, et kannatanu otsustas alkoholi tarvitanuna Madis Märksi poolt

juhitud sõidukisse istuda, kuigi pidi aru saama, et Madis Märks ei ole alkoholi tarvitamise

tõttu seisundis, millises oleks lubatud mootorsõidukit juhtida.

2.5. Asjaolusid kogumis hinnates pidas kohus mõistlikuks mõista süüdistatavalt ja

tsiviilkostjalt solidaarselt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 8000 eurot.

Apellatsioon

3. Tartu Maakohtu 5. juuni 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Madis Märksi

kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega mõista süüdistatav õigeks ning hüvitada süüdistatavale kantud õigusabikulud.

Tsiviilhagi rahuldamine oli põhjendamatu. Madis Märks ei tunnistanud tema vastu esitatud

tsiviilhagi. Kahjuhüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada alati ka kannatanu enda osa kahju

tekitamises (VÕS § 139 lg 1) ning põhjuslikku seost. A.R. on end ise pannud olukorda, kus

talle tekkis tervisekahjustus – istudes autosse, mida juhtis alkoholi tarvitanud juht ning jättes

turvavöö kinnitamata.

4. Tartu Ringkonnakohus määras 10. augusti 2023 määrusega asja läbivaatamiseks

kohtuistungil, mis toimus 16. novembril 2023. Tsiviilkostja ehk kindlustuse lepinguline

esindaja Andrus Reidi esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles jäi maakohtus esitatud

seisukohtade juurde ja nõustus apellandiga, et kannatanu pani ennast ise olukorda, kus ta sai

raskeid tervisekahjustusi. Sellest tulenevalt vaidles tsiviilkostja tsiviilhagile vastu ja palus see

jätta rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsus

5. Tartu Ringkonnakohtu 28. veebruari 2024 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o

Madis Märksi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 422 lg 2 p 1 järgi, KarS § 50 lg 1

järgi lisakaristuse kohaldamises, mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmises, maakohtu

menetluses tekkinud õigusabikulude ja sundraha osas. Tühistatud osas tunnistati Madis Märks

süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3

alusel jäeti karistus täitmisele pööramata, kui Madis Märks 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei

pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Madis Märksilt

lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kannatanu A.R. i tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata ja

apellatsioon rahuldati osaliselt.

Kuna ringkonnakohus ei tunnistanud süüdistatavat tsiviilhagi aluseks olevate

tervisekahjustuste tekitamises süüdi, tuli maakohtu otsustus ka tsiviilhagi rahuldamist

puudutavas osas tühistada ning teha selles osas uus otsustus, millega jätta kannatanu

tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Riigikohtu otsus

6. Riigikohtu 4. oktoobri 2024 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu otsus, välja arvatud

osas, millega jäeti riigi kanda A.R. i sõidukulu 20,87 eurot. Tühistatud osas tehti uus otsus,

millega jõustati Tartu Maakohtu otsus, välja arvatud osas, millega rahuldati osaliselt

kannatanu taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kriminaalasi kannatanule mittevaralise

kahju hüvitamise otsustamiseks saadeti Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

Kassatsioon rahuldati osaliselt.

6.1. Kuna apellatsioonikohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt

kriminaalmenetlusõigust, siis tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Kolleegium jõustas

maakohtu otsuse, v.a osas, millega kohus rahuldas osaliselt kannatanu tsiviilhagi mittevaralise

kahju nõudes. Kaitsja vaidlustas apellatsioonis muu hulgas ka kahjuhüvitise väljamõistmise,

kuid kuna ringkonnakohus jättis tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata, jäi

apellatsioon selles osas analüüsimata ja maakohtu otsustus tsiviilhagi kohta sisulise

hinnanguta. Maakohtu otsuse jõustamise korral jääksid tsiviilhagi puudutavad

apellatsiooniväited vastuseta.

6.2. Tsiviilhagi küsimuse otsustamisel peab apellatsioonikohus arvesse võtma kannatanu

võimalikku hooletust ja selle raskust tervisekahjustuse saamisel. Nõude rahuldamise korral

peab otsusest nähtuma, mil määral see asjaolu kahjuhüvitise suurust mõjutab.

Menetlus ringkonnakohtus

7. Tartu Ringkonnakohus määras 15. oktoobri 2024 määrusega süüdistatava kaitsja

apellatsiooni läbivaatamisele kirjalikus menetluses üksnes tsiviilhagi osas mittevaralise kahju

hüvitamiseks ning anti menetlusosalistele seisukohtade esitamiseks, taotluste ja taanduse

jaoks aega kuni 25. oktoober 2024.

8. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha tsiviilkostja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige"

Eesti filiaali lepingule esindaja Andrus Reidi, kes leiab, et tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata.

8.1. Kannatanu ei ole esitanud apellatsiooni maakohtu otsuse peale mittevaralise kahju

hüvitise suuruses osas ning kassatsioonmenetluses taotles kassaator maakohtu otsuse

jõustamist selles osas. Seega ei ole kannatanu talle maakohtu poolt välja mõistetud

mittevaralise kahju hüvitise suurust vaidlustanud.

8.2. LS § 33 lg 2 p 11 norm keelas antud juhul kannatanul vastavas sõidukis sõitmise, sest ta

teadis, et sõidukijuht on alkoholijoobes. Normikeelu rikkumine on otseses põhjuslikus seoses

tagajärjega: ei oleks kannatanu teadlikult sõitnud alkoholijoobes sõidukijuhi sõidukiga, ei

oleks kannatanu konkreetses liiklusõnnetuses osalenud kannatanuna.

8.3. VÕS § 104 p 4 kohaselt raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata

jätmine. Olukord, kus alkoholijoobes A.R. istus teadlikult alkoholijoobes isiku juhitud

sõidukisse, on hinnatav minimaalselt raske hooletusena. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et

mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on rõhutanud,

et isikukahju korral tuleb arvestada ka kannatanu omaosalusega (RKTKo 3-2-1-85-08 p 14 ja

RKTKo 3-2-1-54-07 p-d 11 ja 14).

8.4. Madis Märks ja Gjensidige kindlustus on antud kriminaalasjas solidaarvõlgnikud.

Kuivõrd Madis Märks juhtis mootorsõidukit ja põhjustas liiklusõnnetuse, olles alkoholijoobes,

siis on vastutaval kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue Madis Märksile LKindlS § 53 lg 1

p 4 alusel. Seega kokkuvõttes jääks mittevaralise kahju hüvitis täielikult Madis Märksi kanda,

mis oleks tema suhtes ebaõiglane, lähtuvalt kannatanu enda käitumisest.

8.5. Esindaja palub menetluskulud 280 eurot mõista välja tsiviilkostja kasuks. Esindaja

kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud käesolevas kriminaalasjas.

9. Oma seisukoha esitas ka kannatanu A.R. i esindaja vandeadvokaat Kaire Hänilene, kes

leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning puudub alus selle muutmiseks. Kuivõrd Riigikohtu

poolt välja toodud kriteeriume on juba õiglase hüvitise määratlemisel maakohtu poolt arvesse

võetud ning mingeid täiendavaid asjaolusid ei ole ilmnenud, ei saa hüvitise täiendav

kahandamine õigustatud olla.

10. Süüdistatava Madis Märksi kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk palub oma seisukohas

tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta kannatanu hagiavaldus

rahuldamata või vähendada väljamõistetavat hüvitist. Hüvitada süüdistatavale kantud

õigusabikulud.

10.1. Madis Märks ei tunnistanud tsiviilhagi. Kuna tuvastamist on leidnud kuriteo asjaolud, on

osaliselt muutunud ka süüdistatava vastuväited tsiviilhagile. Kahjuhüvitise väljamõistmisel

tuleb arvestada, et A.R. on end ise pannud olukorda, kus talle tekkis tervisekahjustus. Esiteks

istudes ta autosse, mida juhtis alkoholi tarvitanud juht ning teiseks jättis turvavöö kinnitamata.

Teised samas autos viibinud kaks inimest ei saanud märkimisväärseid tervisekahjustusi, kuna

olid turvavööga kinnitatud. Kuigi Riigikohus on sarnaselt maakohtuga asunud seisukohale, et

ka kinnitatud turvavöö korral oleks kannatanu saanud raske tervisekahjustuse, siis on ilmne, et

kannatanu vigastused olid kinnitamata turvavöö tõttu kindlasti raskemad – ta paiskus

sõidukist välja, mis pidi kindlasti tekitama täiendavaid kehavigastusi. Kannatanu ei ole

tõendanud, et nii pikaajalise mõjuga tervisekahjustused on tekkinud ainult süüdistatava

käitumise tagajärjel. Võimalik on vähendada hüvitist, asjaolusid arvestades, kuni hüvitise

maksmisest keeldumiseni.

10.2. VÕS § 134 lg 5 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada

rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse

pärast rikkumist. Madis Märks on avaldanud kahetsust ning toetanud kannatanut rahaliselt

pärast juhtunut. Lisaks on Madis Märksi majanduslikud võimalused kahju hüvitamiseks

piiratud muuhulgas seetõttu, et tal sündis 2023. aasta suvel laps.

10.3. Arvestada tuleb ka sellega, et LKindlS § 53 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Madis Märksil

tagasinõude korras hüvitada kogu tekitatud kahju selles ulatuses, milles seda on seni

hüvitanud või hüvitab tulevikus kindlustusandja. Kannatanu ees on süüdistatav ja

kindlustusandja solidaarvõlgnikud, kuid omavahelises suhtes peab Madis Märks tagastama

kindlustusandjale ka kogu kindlustusandja poolt hüvitatud kahju.

10.4. Maakohtu arvutuskäik mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei ole jälgitav.

Maakohus on küll viidanud erinevatele asjaoludele, mida kohus arvestab, kuid puudub

võimalus aru saada, millises ulatuses mõjutavad kohtu poolt arvesse võetud asjaolud

väljamõistetud hüvitist. Maakohus on välja mõistnud keskmisest hüvitisest suurema hüvitise

ning mediaanist üle 50% suurema hüvitise.

10.5. Kaitsja palub hüvitada Madis Märksile apellatsioonimenetluses kantud kulutused

õigusabile vastavalt esitatud kuluarvestusele. Süüdistatava menetluskulud ei ole seotud üksnes

praeguse menetlusstaadiumiga – apellatsioonimenetlus algas apellatsiooni esitamisega,

mistõttu on apellatsioonimenetluse kuludeks ka varasemalt tehtud kulud.

11. Oma seisukohta esitas ka prokurör, kes palub jõustada maakohtu otsus A.R. i kasuks

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise osas.

11.1. Prokurör ei nõustunud kaitsjaga, et kinnitatud turvavööga oleksid kannatanu vigastused

väiksemad. Maakohus ja Riigikohus on leidnud, et rasked peavigastused oleks kannatanu

saanud ka siis, kui tal oleks turvavöö kinnitatud. Samuti on liiklusõnnetuse põhjusena

tuvastatud sõiduki teelt väljasõitmine ja üle katuse paiskumine Madis Märksi tahtliku

liiklusnõuete rikkumisena. Lisaks sellele, et Madis Märks juhtis sõidukit joobeseisundis, valis

ta ka vale sõidukiirusse, mis viis külglibisemisse ja auto üle katuse paiskumiseni. Antud

tegevust ei saa kuidagi omistada kannatanule või lugeda tema teadmisega hõlmatuks.

11.2. Maakohus on otsuse tegemisel piisava põhjalikkusega selgitanud, miks on nõutavat

summat vähendatud just nimelt 8000 euroni. Rahasumma määramisel on maakohus jälgitavalt

selgitanud avarii asjaolusid, mida on arvesse võetud. Ka kannatanu enda tegevust on kohus

piisava põhjalikkusega analüüsinud ja hüvitise määramisel arvestanud. Kannatanu selgitas

istungil oma kannatusi, mis on talle tekitanud pikemaajalisi ja püsivaid füüsilisi ning hingelisi

kannatusi, tema elukvaliteet on oluliselt langenud ja ta on ilma jäänud senisest heaolust.

Kahtlemata võimaldaks mittevaralise kahju hüvitamine kriminaalmenetluse raames

kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi kasvõi osaliselt. Kohtul tuleb hüvitist välja

mõistes arvestada konkreetse kriminaalasja aluseks olevate sündmustega ning kannatanu

vigastuste ja läbielamistega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtute väljamõistetud

mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning

olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks

sarnastel asjaoludel võrreldavad.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

12. Ringkonnakohus tutvus maakohtu otsuse, apellatsiooni, apellatsioonivastuse,

ringkonnakohtu istungil avaldatu, Riigikohtu otsuses toodud suuniste ning

apellatsioonimenetluse osaliste teistkordsete seisukohtadega seoses mittevaralise kahju

väljamõistmisega ning leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

13. Riigikohus jõustas oma 4. oktoobri 2024 otsusega maakohtu 5. juuni 2023 otsuse, v.a

osas, millega kohus rahuldas osaliselt kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kaitsja vaidlustas apellatsioonis muu hulgas ka kahjuhüvitise väljamõistmise, kuid kuna

ringkonnakohus jättis tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata, jäi apellatsioon selles

osas analüüsimata ja maakohtu otsustus tsiviilhagi kohta sisulise hinnanguta. Seega tuleb

ringkonnakohtul võtta seisukoht süüdistatava Madis Märksi kaitsja apellatsiooni mittevaralist

kahju käsitlevate väidete osas. Riigikohus on suunisena välja toonud, et tsiviilhagi küsimuse

otsustamisel peab apellatsioonikohus arvesse võtma kannatanu võimalikku hooletust ja selle

raskust tervisekahjustuse saamisel. Nõude rahuldamise korral peab otsusest nähtuma, mil

määral see asjaolu kahjuhüvitise suurust mõjutab.

Eelnevast tulenevalt kuulub lahendamisele küsimus, kas maakohtu poolt kannatanu tsiviilhagi

osaline rahuldamine selliselt, et Madis Märksilt ja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige"

Eesti filiaalilt mõistetakse solidaarselt A.R. i kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 8000

eurot, on põhjendatud. Kaitsja leiab, et summa kujunemine ei ole jälgitav ning peaks olema

kannatanu enda tegevuse pärast vähendatud nullini. Kannatanu ja prokurör leiavad, et

mittevaralise kahjuhüvitise suurus tuleb jätta muutmata. Tsiviilkostja arvates tuleks tsiviilhagi

mittevaralise kahju nõudes jätta rahuldamata.

14. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks välja tuua, nagu ka kohtule esitatud seisukohtades

märgiti, et maakohtu otsuse vaidlustas üksnes süüdistatav ning süüdistatava apellatsiooni

alusel tema olukorra raskendamine võimalik ei ole. Seega süüdistatavalt väljamõistetud

tsiviilhagi suurendamine võimalik ei ole. Ka on õige prokuröri ja tsiviilkostja seisukohtades

väljatoodu, et kuna kannatanu A.R. ei ole kunagi vaidlustanud väljamõistetud mittevaralise

kahju suurust, siis ei ole põhjendatud ka selle summa suurendamine. Selguse mõttes peab

kohus vajalikuks märkida, et ka tsiviilkostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsusega

väljamõistetud kahjuhüvitist.

15. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast

rikkumist. Lisaks peab kohus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte

taotlustest arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku

olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata

jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo asjas nr 3-2-1-18-13, p 27;

RKKKo asjas nr 1-22-5835, p 30).

Kehavigastuse või tervisekahjustusega tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetava

rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest

negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo asjas nr

3-2-1-127-16, p 19). Arvestada tuleb erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse)

tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat „valu suurust“, samuti ka kannatanu

võimalikku hooletust ja selle raskust endale tervisekahjustuse või kehavigastuse ja sellega

kahju tekkimises või suurenemises (viidatud otsus asjas nr 3-2-1-73-13, p 13). Näiteks tuleb

mittevaralise kahjuna hüvitada kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus,

väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus,

tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult

loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus (RKTKo asjas nr 3-2-1-51-05, p 22; RKKKo asjas

nr 1-22-5835, p 31).

16. Seejuures on kohtupraktikas märgitud, et VÕS § 139 lg 2 ja § 140 reguleerivad üksnes

varalise kahju eest mõistetava hüvitise vähendamist. (RKTKo asjas nr 3-2-1-85-08, p 14).

Seega viide apellatsioonis VÕS §-le 139 ei ole asjakohane. Asjakohane säte on VÕS § 134 lg

5. 17. Maakohus tugines A.R. i tsiviilhagi osaliselt rahuldades mittevaralise kahju osas sellele, et

A.R. i vigastused on tuvastatud 4. novembri 2021 ekspertiisiaktiga nr 21E-LÕI0052 ning

kannatanu on ka ise selgitanud, milline nägi välja tema seisund pärast sündmust haiglas

toibudes ning edasine elu. Mittevaralise kahju nõue 30 000 eurot sisaldab kõike, aga peamiselt

seda, et ta saaks terveks ja tööle minna. A.R. on poolteist aastat olnud töötu ja ei tea, kuna

tööle saab. See peaks korvama ka avariiga kaasnenud kannatusi. Süüdistatav käis kannatanut

Jõgeva haiglas vaatamas, küsis tervise kohta ja erinevatel aegadel on talle väiksemate

summadena maksnud 700 eurot. Viimati andis 13. mail 2022 30 eurot.

18. Maakohus tõi välja, et kuivõrd A.R. i tervis sai kahjustada Madis Märksi põhjustatud

avarii tagajärjel, tekitas Madis Märks kannatanule õigusvastase kahju VÕS § 1045 lg 1 p 2

mõttes ja süüdistataval tuleb tekitatud kahju VÕS § 1043 alusel hüvitada. Maakohus arvestas

kahjuhüvitise väljamõistmisel VÕS § 128 lg-ga 5, § 134 lg-ga 5 ning Riigikohtu suunistega,

arvestades rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku

olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine

võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Ka tugines maakohus Riigikohtu õigusteabe-

ja koolitusosakonna kohtupraktika kordusanalüüsile „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

kriminaalasjades 2018.-2020. aastal“, millest nähtub, et perioodil 1. juuni 2018 - 31. mai 2020

oli suurim hüvitis 15 000 eurot ja väikseim 2000 eurot. Keskmine hüvitis oli 7000 eurot ja

mediaan 5000 eurot.

Kannatanu A.R. sai Madis Märksi põhjustatud avariis väga erinevaid raskeid vigastusi -

koljuluude (paremal oimu-, kiilluu, silmakoopa ülemise seina ja sõelluu) murd,

kõvakelmepealne verevalum paremal otsmikupiirkonnas, mõlemapoolne kõvakelmealune

verevalum, traumaatiline ämblikuvõrkkestaalune verevalum vasakul oimupiirkonnas, difuusne

aksonaalne kahjustus suuraju poolkerades ja ajutüves, vasakpoolne õhkrind, rinnaku ja I-III

roide murrud paremal, parema kopsu põrutus, parema õlanuki-rangluu liigese nihestus,

parema häbemeluu ülemise haru murd; haavad peas, verevalumid ja marrastused kehal

(suurim nahakahjustus paremal küljel/puusal) ning marrastus paremal küünarnukil. Kannatanu

istungil selgitatu pinnalt on ilmne, et lisaks sellele, et õnnetuse järel oli kannatanu elukvaliteet

kehv, ei ole see taastunud käesoleva ajani ja ta vajab igapäevaselt kõrvalist abi.

A.R. selgitas maakohtus, et haiglas toibudes oli ta ratastoolis ja respiraatoriga ning vajas

kõrvalist abi. Ta sai vasaku käega süüa, aga parem käsi ei tööta tal siiani – ei saa asju võtta,

käsi hakkab tõmblema ning ta ei kirjuta üldse. Tal on vaja vaagnaluu ära vahetada, kuna

parem jalg on vigastuse tagajärjel poolteist sentimeetrit lühem ja see segab kõndimist. A.R. i

jäsemete normaalne liikumine ei ole taastunud ja ta ei saa joosta-hüpata. Tal on vaja massaaži,

ujuda, et paremini liikuma hakata. A.R. i kõne on küll paranenud, kuid on siiski häiritud ja ta

on logopeedi järjekorras. Kannatanule on määratud avariist saati puue 100% ja ta saab

pensioni 500 eurot. Tema elukaaslane aitab teda kodus igapäevaselt. Ta ei saa ise süüa, kohvi

teha. A.R. il on otsmikul auk, mis ei tekita vaevusi, aga on plaanis kunagi täita ning selle eest

peab ta ise maksma.

Riigikohus on märkinud, et kehavigastuse või tervisekahjustusega tekitatud mittevaralise

kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse

raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid

kehavigastuse tõttu (RKTKo asjas nr 3-2-1-127-16, p 19; RKKKo asjas nr 1-22-5835/33, p

31). Kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama

ühiskonna üldise heaolu tasemele ja olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ning

kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo asjades nr

3-2-1-18-13, p 26 ja nr 3-1-1-116-12, p 18; RKKKo asjas nr 1-22-5835/33, p 32). Kui

võrrelda „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal“ toodud

kannatanu kasuks väljamõistetud kahjuhüvitisi KarS § 422 koosseisu puhul, siis selles

analüüsitud 5 kaasuse asjaolud päris üks ühele käesoleva kriminaalasjaga ei sarnane, kuid

sarnastel asjaoludel (hulgaliselt murde ja põrutusi, armid, puude määramine, kuna liikumine

oli raskendatud jmt) mõisteti kannatanu kasuks välja 10 000 eurot. Arvestades A.R. i

kahjustusi (murrud, vaagnaluu vahetamise vajadus, kõnehäired, auk otsa ees, liikumise

piiratus) ja ka hüvitise vastamise vajadust ühiskonna üldise heaolu tasemele leiab

ringkonnakohus, et A.R. ile väljamõistetava hüvitise suuruseks peaks olema 12 000 eurot.

19. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb ringkonnakohtul arvestada ka A.R. i võimalikku

hooletust ja selle raskust tervisekahjustuse saamisel. Tuleb tõdeda, et maakohus on sellest

juba lähtunud tsiviilhagi välja mõistes, tuginedes VÕS § 134 lg-le 5. Ringkonnakohus leiab

küll, et kahjuhüvitis peaks olema 12 000 eurot, kuid kui arvestada kannatanu enda osa

vigastuste tekkimisel tuleb hüvitist vähendada 8000 euroni nagu lõpptulemusena leidis

maakohus.

Nii on maakohus leidnud, et ei saa jätta arvestamata, et kannatanu otsustas alkoholi

tarvitanuna Madis Märksi poolt juhitud sõidukisse istuda, kuigi pidi aru saama, et Madis

Märks ei ole alkoholi tarvitamise tõttu seisundis, millises oleks lubatud mootorsõidukit

juhtida. Maakohus arvestas sedagi, et Madis Märks käis kannatanut haiglas vaatamas ja uuris

tema tervise kohta ning aitas kuni eelmise aasta maikuu keskpaigani kannatanut rahaliselt.

Arvestades A.R. i raskeid vigastusi (käesoleva otsuse punktis 18), edasiselt tema elu

kvaliteedi muutust ning läbielamisi (samuti käesoleva otsuse punkt 18), tema enda rolli kahju

tekkimisel ning süüdistatava majanduslikku olukorda, on kahjunõude summa 8000 eurot

proportsionaalne.

20. Kaitsja ja tsiviilkostja leiavad, et tuleb arvestada, et A.R. il tekkinud tervisekahjustused on

seotud sellega, et ta ei kinnitanud turvavööd, mis annab aluse tema hüvitise vähendamiseks.

Prokurör ja kannatanu esindaja vaidlevad sellele vastu ja leiavad, et kinnitust on leidnud, et

vigastused oleks tekkinud ikkagi. Ringkonnakohus juhib siinkohal tähelepanu Riigikohtu

poolt KarS § 422 kooseisu analüüsis väljatoodule, mis kohtukolleegiumi hinnangul

aktualiseerub ka praegusel hetkel. Nimelt leidis kõrgeim kohus (otsuse punktid 28-30), et

A.R. ei saanud pidada Madis Märksi juhtimise võimalikuks tagajärjeks teelt väljasõitmist

suurel kiirusel ja auto üle katuse paiskumist ning selle tõttu raskelt vigastada saamist.

Alkoholijoove ei välista automaatselt juhi suutlikkust valida õiget sõidukiirust, mis

võimaldaks püsida oma sõiduvööndis ja vältida teelt väljasõitmist. Süüdistatavale heidetakse

ette ka mitmete teiste liiklusseaduse sätete tahtlikku rikkumist, mille tõttu toimus auto teelt

väljasõitmine ja üle katuse paiskumine ja maakohus on need rikkumised ka asjakohaselt

tuvastanud. Hindamaks A.R. i ennast ohustava käitumise ja oma õigushüvede ohtu seadmise

teadlikkust, olnuks seega vaja tuvastada, kas ta aktsepteeris autosse istumisel muu hulgas ka

süüdistatava poolt kurvis vale sõidukiiruse valimist (LS § 50 lg 3 p 1) ja võimalikku

vastassuunavööndisse kaldumist (LS § 45 lg 7) sõidu käigus, s.o tegevusi, mis olid

põhjuslikus seoses auto teelt väljasõitmise ja liiklusõnnetuse toimumisega. Kohtute tuvastatud

asjaoludel sellist järeldust teha ei saa. Seejuures on oluline, et A.R. ile ei tekkinud vigastused

üksnes sellest, et autojuht oli alkoholijoobes, vaid ka teistest liiklusseaduse sätete rikkumisest

– mis ei kaasne joobes juhtimisega sugugi mitte alati. Teadlikkust neist rikkumistest ei saa

kannatanule omistada ja seetõttu ei saa sel põhjusel ka kahjuhüvitist vähendada. Ka on

ringkonnakohtu hinnangul oluline see, et eksperdiarvamuse ja eksperdi ütlustega luges

maakohus tõendatuks, et kannatanu sai rasked peavigastused auto esimesel üle katuse

rullumisel ning pea parema poolega vastu salongi detaile paiskudes. Fotod kinnitasid

maakohtu jaoks ekspertiisiaktist nähtuvat, et sõidukist sai põhiliselt ja väga tugevalt

kahjustada just parempoolne esiosa ehk koht, kus istus kannatanu. Maakohtu seisukoht, et

kannatanu oleks saanud liiklusõnnetuses raske tervisekahjustuse ka turvavarustuse

nõuetekohaselt kasutamisel, vastab tuvastatud asjaoludele. Seega ei ole alust arvata, et

turvavöö kinnitamata jätmine peaks mõjutama kahjuhüvitise suurust.

21. Nõustuda ei saa ka tsiviilkostja argumentatsiooniga sellest, et LS § 33 lg 11 p 2 keelas

antud juhul kannatanul vastavas sõidukis sõitmise, sest ta teadis, et sõidukijuht on

alkoholijoobes. Nimelt ütleb viidatud säte, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi

piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda

juhtimist üle sellises seisundis isikule. Tsiviilkostja seisukohast lähtuvalt oli vastav

normikeeld kannatanule selgelt äratuntav ja arusaadav: ta tarbis ise sõidukijuhiga koos

alkoholi ja seega oli sõidukijuhi joobest teadlik – nimetatule vaatamata otsustas ta sellise

sõidukiga sõita, mis ei tohtinud liikluses osaleda. Kuidas juhile seatud norm peaks olema

keelunormiks kellelegi teisele, tsiviilkostja arvamusest ei selgu. Keelunorm on siiski suunatud

täitmiseks juhile nagu tuleneb ka sätte sõnastusest. Lisaks ei ole vaidluse all olnud, et A.R.

koos süüdistatavaga alkoholi tarvitas.

22. Kaitsja leiab, et maakohtu arvutuskäik ei ole jälgitav ning ei ole aru saada kuidas on

maakohtu poolt arvesse võetud asjaolud mõjutanud väljamõistetavat summat.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna

üldise heaolu tasemele ja olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ning kohtusüsteemi

autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo asjas nr 3-2-1-18-13, p 26

ja RKKKo asjas nr 3-1-1-116-12, p 18). Seda seisukohta ei tule aga mõista nii, et varasem

kohtupraktika seab mittevaralise kahju hüvitisele jäiga ülem- või alampiiri, millest kohus ei

tohi kohtuasja asjaoludest ja enda siseveendumusest lähtuvalt üle astuda. Mittevaralise kahju

hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti

arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Seega on varem mittevaralise

kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused küll üks tegur, mida kohus peab koos kõigi teiste

asjakohaste kaalutlustega arvestama, kuid sellel ei ole eelistust teiste kaalutluste ees.

Maakohus ongi analüüsinud kohtupraktikas väljamõistetud hüvitisi. (RKKKo asjas nr 1-22-

5825, p 22)

23. Ringkonnakohtu hinnangul võttis maakohus mittevaralise kahju hüvitist määrates

asjakohaselt arvesse kannatanu tervisekahjustuse raskust, tema paranemist, elukvaliteedi

langust ja tervisekahjustusest tulenevaid piiranguid kannatanu iseseisvale toimetulekule,

töövõimele, aga ka asjaolu, et kannatanu istus autosse, mille juht oli alkoholijoobes, ohustades

ennast teadlikult. Samas ei jätnud kohus tähelepanuta ka varasemas kohtupraktikas määratud

hüvitiste suurust ja põhjendas, miks on praegusel juhul õigustatud just 30 000 euro asemel

8000 euro väljamõistmine. Ei ole alust arvata, et maakohus pole arvestanud süüdistatava

käitumist pärast tegu ning tema majanduslikku olukorda. See on maakohtu otsuses ka

sõnaselgelt kirjas.

24. Nii süüdistatava kaitsja kui ka tsiviilkostja toovad oma seisukohtades välja, et kuivõrd

süüdistatav ja tsiviilkostja on solidaarvõlgnikud ning Madis Märks juhtis mootorsõidukit,

põhjustades liiklusõnnetuse alkoholijoobes olles, siis on vastutaval kindlustusandjal õigus

esitada tagasinõue Madis Märksile LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel. Ehk kokkuvõttes jääks

mittevaralise kahju hüvitis täielikult Madis Märksi kanda, mis oleks tema suhtes ebaõiglane,

lähtuvalt kannatanu enda käitumisest. Ringkonnakohus aga seda oluliseks ei pea. Tegemist on

süüdistatava ja tsiviilkostja vahelise lepingulise suhte tingimustega ning see ei ole asjaolu,

mida kohus saaks arvesse võtta kahjuhüvitise suuruse määramisel. Oluline on see, milline on

kahju hüvitise suuurus. Millises proportsioonis tsiviilkostjad selle omavahel jagavad on

nendevahelise sisesuhte küsimus.

25. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

Tartu Maakohtu 5. juuni 2023 otsuse tsiviilhagi osas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

26. Madis Märksi kaitsja esitas ringkonnakohtule ka apellatsioonimenetluse kulude arvestuse.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ka kindlaksmääratud menetluskulude osas, va A.R.

i sõidukulud, seega tuleb ringkonnakohtul anda tervikuna hinnang kaitsja

apellatsioonimenetluse kuludele.

Oma 28. veebruari 2024 otsuses lahendas ringkonnakohus kaitsja tasu 16. novembri 2023 arve

alusel. Ringkonnakohtus esitas valitud kaitsja Indrek Sirk õigusteenuse osutamise lepingu

alusel väljastatud arve Madis Märksile apellatsioonimenetlusega seoses summas 1912,50

eurot, sh käibemaks 318,75 eurot. Esitatud arve kohaselt on osutatud Madis Märksile

õigusteenust 10,55 tunni ja 550 kilomeetri sõidukulude ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot, mis

sisaldab käibemaksu. Spetsifikatsiooni kohaselt koosneb õigusteenus maakohtu otsuse

analüüsist 0,8 tundi, konsultatsioonist ja sõidust Tartusse 0,75 tundi ja 180 km, apellatsiooni

koostamisest 6,5 tundi, ettevalmistusest kohtuistungiks 1,5 tundi, esindamisest kohtuistungil 1

tund ja sõidukuludes 370 km. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kaitsja kujunenud

tunnihinnale 150 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Arvestades Madis Märksile osutatud

õigusteenuse kvaliteeti, jääb mõistlikkuse piiridesse õigusteenuse tunnihind. Samuti ei pea

kolleegium kaitsja nimetatud kaitsetoiminguid menetletava kriminaalasja kontekstis

ebavajalikuks ega nende tegemiseks kulunud aega ülemääraseks.

Asja teistkordsel menetlemisel esitas kaitsja Indrek Sirk 25. oktoobril 2024 sisuliselt

samasuguse kuluarvestuse, kuid sellele on lisandunud rida Riigikohtu otsuse analüüs ja

ringkonnakohtule seisukoha koostamine 2,1 tunni ulatuses. Kuluarvestuse summa on kokku

1856,25 eurot, sh käibemaks 371,25 eurot. 2,1 tunnile vastab tasu 315 eurot, sh käibemaks

52,50 eurot (käibemaksu on arvestatud määraga 20%). Kokku on apellatsioonimenetluses

osutatud õigusteenuse summa 2227,50 eurot, sh käibemaks 371,25 eurot. Ringkonnakohtul ei

ole jätkuvalt etteheiteid kaitsja tunnihinnale 150 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Ka ei ole

kohtul alust arvata, et osutatud töökirjeldus ja ajakulu ei oleks põhjendatud.

KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1

nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on

esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on süüdistatav ise, siis jäävad lepingulise esindaja kulud

summas 2227,50 eurot Madis Märksi enda kanda.

27. Taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks esitas ka kannatanu A.R. i esindaja vandeadvokaat Kaire Hänilene.

Tasutaotluse kohaselt kulus esindajal Riigikohtu otsusega tutvumisele ning ringkonnakohtule

seisukoha koostamiseks 60 minutit, mille eest taotleb tasu 87,84 eurot, sh käibemaks 15,84

eurot.

KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1

nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on

esitatud. Käesolevalt ei ole kulud tekkinud mitte apellatsiooni esitamisest, vaid seisukohtade

esitamisest, mis on põhjustatud süüdistatava apellatsioonist. Seega leiab ringkonnakohus, et

kannatanul tekkinud esindajakulud 87,84 eurot tuleb jätta süüdistatava kanda.

28. Tsiviilkostja on oma seisukoha dokumendis esitanud muuhulgas ka menetluskulude

nimekirja. Esindaja tunnihind on 80 eurot. Riigikohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile kulus

esindajal 30 minutit ning seisukoha koostamisele 3 tundi, mille eest taotleb tasu 280 eurot.

Esindaja lisab teenuste nimekirja alla selgituse, et esindaja palub menetluskulud välja mõista

tsiviilkostja kasuks ning kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud käesolevas kriminaalasjas.

Riigikohtu praktikas on leitud, et kui kaitsja esitas apellatsioonikohtule menetluskulude

nimekirja, kuid mitte kulude kandmist kinnitavaid dokumente, ei saa kaitsjatasu hüvitamise

taotlust rahuldada (RKKKo-d asjas nr 1-19-766/28, p 17; asjas nr 1-21-69/178, p 43).

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine alust, miks ei peaks kaitsja kohta sätestatu kehtima

esindaja puhul. Käesolevalt on A. Reidi esitanud üksnes menetluskulude nimekirja, kuid

kulude tekkimist ega kandmist kinnitavaid dokumente kohtul ei ole – üksnes lause, et kulud

on kantud käesolevas kriminaalasjas. Kohtupraktikast tulenevalt jätab ringkonnakohus

tsiviilkostja menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)