3-24-3166/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3166

Määruse kuupäev

22. november 2024

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses kõnede piiramisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla vahistatu X esitas 19. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sõnumi saladuse ja eraelu puutumatuse

rikkumisega. Kaebaja märkis, et vangla ei võimaldanud kaebajal helistada advokaadile,

uurijatele ning prokurörile, kuna kaebaja keeldus neile helistamise vajadust põhjendamast.

Kaebaja viitas Tartu Vangla 18. novembri 2024. a otsusele nr 1-13/24/528-3, millega vangla

jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused anda talle

menetlusabi ja riigi õigusabi.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 21. novembril 2024 kaebuses viidatud

Tartu Vangla otsuse ja selle koostamise aluseks olnud dokumendid.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

4. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud.

5. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud

vangistusseaduses (VangS). VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

6. Kaebaja on kaebuses osutanud Tartu Vangla 18. novembri 2024. a otsusele nr 1-

13/24/528-3, millega kaebaja taotlus jäeti läbi vaatamata. Kohtu hinnangul saab sellest

järeldada, et kaebaja on soovinud Tartu Vangla 18. novembri 2024. a otsusele nr 1-13/24/528-

3 viidates kohtule näidata, et tal on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses kohustuslik

kohtueelne menetlus läbitud.

7. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus

lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju

hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a

määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19.

septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et

proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus

kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab

taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr

3-3-1-34-13, p 9).

8. Tartu Vangla jättis 18. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/528-3 kaebaja 12. septembri

2024. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/528-1 läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 15 lg 3 alusel. Vastavalt HMS § 15 lg 3 teisele lausele võib haldusorgan jätta

taotluse läbi vaatamata, kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt.

9. Tartu Vangla teavitas kaebajat 30. oktoobri 2024. a kirjaga nr 1-13/24/528-2, et kaebaja 12.

septembri 2024. a kahju hüvitamise taotluses esinevad puudused. Vangla selgitas, et kaebaja

väidab kahju hüvitamise taotluses üldsõnaliselt, et kaebaja kõnesid riigiasutuste ja

advokaatidega piiratakse igapäevaselt. Kaebaja ei ole taotluses märkinud, kuidas täpselt

kaebaja kõnesid piiratakse, välja toonud konkreetseid helistamisi ja kuupäevi, millal keegi

valvuritest on kaebaja ametlikke kõnesid piiranud, ega täpsustanud ametnike nimesid. Ka ei

olnud kaebaja selgitanud, milles seisneb sõnumi saladuse rikkumine. Vangla rõhutas, et nõude

aluseks olevate asjaolude väljatoomine on taotluse esitaja ülesanne ja vangla ei saa hakata

isiku eest sisustama tema taotlust nende asjaolude osas, mis on kahju tekitanud.

10. Kohtu hinnangul on vangla kaebajale õigesti selgitanud, et kaebaja peab kahjunõuet

täiendavalt põhjendama. Vaatamata sellele, et kaebaja viitas oma kahju hüvitamise taotluses

vangla tegevusele alates 1. septembrist 2024, ei võimalda mainitud periood (st 1. – 12.

september 2024) vanglal ilma täiendavate selgitustega kindlaks teha, milliseid telefonikõnede

piiramisi kaebaja silmas pidas, ning kes ametnikest kaebajalt täiendavaid selgitusi nõudis. Nii

nagu kohtul, ei ole ka vanglal võimalik sisustada kahju hüvitamise nõude alust kannatanu

asemel.

11. Tartu Vangla andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva. Ühtlasi selgitas

vangla kaebajale, et kui kaebaja puuduseid ei kõrvalda, jätab vangla kahjunõude läbi

vaatamata. Et kaebaja sai Tartu Vangla kirja kätte 30. oktoobril 2024, tuli kaebajal taotluses

esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt 14. novembril 2024. Kaebaja temale antud tähtaja

jooksul ega ka vangla otsuse koostamise hetkeks soovitud selgitusi ei esitanud.

12. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla jätnud 18. novembri 2024. a otsusega nr

1-13/24/528-3 kaebaja 12. septembri 2024. a kahjunõude HMS § 15 lg 3 alusel õiguspäraselt

läbi vaatamata. Kuna eelnimetatud Tartu Vangla otsus on õiguspärane, on kaebajal osas,

milles ta nõuab kahju hüvitamist seoses sõnumi saladuse rikkumisega, VangS § 11 lg 8

sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata.

13. Kohus lisab, et kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast ka seoses eraelu puutumatuse rikkumise eest kahju hüvitise nõudmisel.

Kaebaja ei olnud 12. septembri 2024. a kahju hüvitamise taotluses nõudnud mittevaralise

kahju hüvitamist eraelu puutumatuse rikkumise eest. Kui kaebaja eesmärk oli nõuda

mittevaralise kahju hüvitamist ka mainitud õigushüve rikkumise eest, oleks ta selle pidanud

selgesõnaliselt esitatud taotluses välja tooma.

14. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

15. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

16. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ja riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.

Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotlused sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt)