2-24-4577/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-4577

Määruse tegemise aeg ja

koht

22.11.2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu avaldus

N. R vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu

(registrikood: 80121930; asukoht: Ahtme mnt 73,

Kohtla-Järve linn, 31021 Ida-Viru maakond);

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman

Golovenko

(JeweLex Advokaadibüroo OÜ; e-post

roman.golovenko@jewelex.ee);

Puudutatud isik: N. R (isikukood: xxx; aadress: xxx);

Lepinguline esindaja: I. R (e-post: xxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

06.11.2024

Menetlustoiming

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista N. Rlt Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu kasuks

põhivõlgnevus summas 754,43 eurot ja seisuga 22.11.2024 sissenõutavaks

muutunud viivised 63,15 eurot, kokku 817,58.

3. Mõista puudutatud isikult N. Rlt avaldaja Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 43

korteriühistu kasuks alates 23.11.2024 välja viivis põhivõlalt (754,43 eurolt) VÕS

§ 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud puudutatud isiku N. R kanda.

2. Mõista N. Rlt välja Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu kasuks

menetlsukuluna 632,50 eurot.

3. Välja mõista puudutatud isikult N. R avaldaja Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73

korteriühistu kasuks viivis resolutsioonipunktis 2 välja mõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2.lauses ettenähtud määras alates

1 (7)

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest Viru Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu esitas 20.03.2024 Viru Maakohtule avalduse

N. R vastu võla nõudes. Avaldaja taotleb puudutatud isikult N. Rlt võla summas 754,43 eurot

välja mõistmist. Lisandub viivis alates 20.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Esitatud asjaolude kohaselt on Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu asutatud elamu,

asukohaga Ahtme mnt 73, Kohtla-Järve linn, asuvate korteriomanike poolt. N. R oli

korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanik kuni 20.12.2024. Lisaks oli

puudutatud isik Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu liige.

Puudutatud isikul on tekkinud võlg korteriühistu ees. Seisuga 01.03.2024 on puudutatud isiku

võlg avaldaja ees 754,43 eurot. Avaldaja esitas puudutatud isikule arvestades tema mõttelise

osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega

igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisaldusid osutatud teenused, tariifid ning

korteriomanike poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja

viivise määr tulenevad korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsustest, korteriühistu põhikirjast

ning teenuse osutajate tasumääradest. Puudutatud isik ei tasunud kasutatud teenuste ja

majandamiskulude eest. Võlgnevus koosneb perioodil 31.05.2023 kuni 31.12.2023 avaldaja

poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest.

Puudutatud isiku korteriomandi suurus on 50,5 m2. Alates 01.11.2018 on majandamiskulude

suurus 0,70 eurot/m². Alates 01.06.2023 kuni 30.09.2023 oli remondifondi tariifi suurus 1,00

eurot/m². Vee vahe, soojavee kaudsed kulud, küte. Need tasud on seotud kommunaalteenuste

tarbimisega. Arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste

tariifid.

2. Puudutatud isik N. R esitas 22.05.2024 lepingulise esindaja vahendusel vastuse avaldusele.

Kokkuvõtvalt on puudutatud isiku seisukohad järgmised. Avaldaja esindaja esitatud tõendid

on fabritseeritud ning koostatud tagasiulatuvalt. Avaldajal ei ole õigust puudutatud isikult

nõuda 754,43 euro ning menetluskulude tasumist. Korteriühistu ei ole esitanud vandeadvokaat

Roman Golovenko esindusõigust ega ka haridust tõendavaid dokumente. Roman Golovenkol

puudub seega esindusõigus. Lisaks ei kuulu korteriomand aadressil xxx alates 28.11.2023 N.

R. Kohtutäitur N.M. arestis korteri 17.04.2023 (sisse kantud 19.04.2024). Kuni 2024 märtsini

on kõik võlad korteri eest tasutud. J. N. osales elektroonilisel enampakkumisel ning ostis

korteri hinnaga 3000 eurot. Korteriühistu ei ole alates 2023 jaanuarist N. R. arveid esitanud

ning puudutatud isik ei ela alates aastast 1981 aadressil xxx. Arved nr 122311, nr 112311, nr

102311, nr 092311, nr 082311, nr 072311, nr 062311 ja nr 052311 on koostatud

tagasiulatuvalt ning korteriühistul puudub alus puudutatult isikult nõuda summa 754,43 eurot

tasumist. Lisaks teadis J. N. enne oksjoni välja kuulutamist, et N. R. korter pannakse oksjonile

ning J. N. tasus korteri eest ettemaksuna 300 eurot. Korteri müük ei ole toimunud ausal teel.

Korter võeti N. R. ära põhjendamatult. Avaldaja esitatud tõendil, s.o korteriühistu õiend

võlgnevuse kujunemise kohta, puudub allkiri ning tõend sisaldab ka valeandmeid. Puudutatud

isik viitab avaldaja esitatud põhikirja punktile 3.1 ning leiab, et punktis viidatud aadressiga

(XXX) ei ole korteriühistul mingit seost. Lisaks ei ole korteriühistu juhatuse liikmed

2 (7)

allkirjaga kinnitanud, et nad on põhikirjaga tutvunud. Seadusega ei ole kooskõlas, et

korteriühistu juhatuses on neli liiget. Juhatuse liikmetel puudub kvalifikatsioon, et olla

juhatuse liige või majahaldur. Puudutatud isik palub arvestada kohtuasjaga 2-22-129911 ning

tühistada selles tehtud lahendid. Alates 2015.aastast on N. R kutsustud üksnes ühele

korteriühistu koosolekule ning korteriühistuga seonduvaid dokumente varjatakse puudutatud

isiku eest. Koosoleku protokollist puudub R umbusaldus. Avaldaja esitatud protokollidel (12

ja 20) puuduvad allkirjad ja ka pitser. Läbiviidud auditit ei ole kontrollitud.

3. Avaldaja esitas 06.06.2024 kohtule kirjaliku vastuse puudutatud isiku seisukoha osas.

Esmalt märgib avaldaja, et arusaamatuks jääb, millisel õiguslikul alusel I. R tsiviilasja nr 2-

24-4577 menetluses puudutatud isikut esindab. Võlg korteriühistu ees tekkis perioodil, mil N.

R oli veel korteri (XXX) omanik. Võlgnevus tekkis ajavahemikul 01.05.2023 kuni 20.12.2023

ning võlg koosneb ajavahemikul 31.05.2023 kuni 31.12.2023 avaldaja esitatud, kuid

puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Arvetel on märgitud, millise ajavahemiku

eest on see arve esitatud. Viimases arves, s.o numbriga 122311 on märgitud, et teenused on

arvestatud perioodi 01.12.2023 kuni 20.12.2023 eest. Kinnistusraamatu väljavõttest tuleneb,

et kinnistamisavaldus oli esitatud 20.12.2023 ja omaniku kanne oli muudetud 28.12.2023.

Avaldaja esitas puudutatud isikule igakuiselt korteriühistu arved. Arved on edastatud

puudutatud isikule e-posti aadressile XXX, s.o e-posti aadressile, mis oli avaldajale esitatud

puudutatud isiku enda poolt. Samuti jättis avaldaja arved ka korteri nr X postkasti.

Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku vastuses esitatud väited ja seletused on suuremas

osas segased, ei ole asjakohased ning kohati arusaamatud.

Puudutatud isik ei ole esitanud põhjendatud seisukohta või vastuväiteid, mis oleksid avalduse

rahuldamata jätmise aluseks.

4. Kohus pidas 06.11.2024 tsiviilasjas nr 2-24-4577 kohtuistungi avaldaja osavõtul. Avaldaja

jäi esitatud avalduse juurde. Puudutatud isik ega tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud.

Kohus määras, et teeb tsiviilasjas nr 2-24-4577 lahendi avalikult teatavaks 22.11.2024.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et

avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. TsMS § 613 lg 1 p 1 sätestab, et kohus menetleb hagita menetluses korteriomaniku või

korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning

korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise

kohustamiseks.

Kohus selgitab ka, et vastavalt TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

7. Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu registreeriti äriregistris 22.05.2000. Põhikiri

kinnitati 19.01.2000 ning põhikirja uus redaktsioon kinnitati 14.06.2014.

Õige on puudutatud isiku osundus korteriühistu põhikirja punktile 3.1, mille kohaselt on

ühistu liikmeteks alates ühistu tekkimisest kõik XXX asuva elamu korteriomanikud (ilma

sellekohast avaldust esitamata). Nõustuda saab, et Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73

korteriühistul ei ole mingit seost XXX korteriühistuga. Korteriühistu põhikiri on korteriühistu

alusdokument, mis sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse alused ja lõpetamise

erisused. Korteriühistu Ahtme mnt 73 põhikirjas on määratud korteriühistu nimi (s.o Kohtla-

3 (7)

Järve Ahtme mnt 73 korteriühistu), asukoht, eesmärk ja tegevusala ning korteriühistu liikmete

õigused ja kohustused. Lisaks on põhikirjas sätestatud korteriühistu organid, nende koosseis,

volituste kestus ja pädevus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, korteriühistu punktis 3.1 saab

aadressi märkimisel olla tegemist kirjaveaga ning see ei muuda põhikirja kehtetuks.

Korteriühistu Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 liikmed on kõik korteriomandite omanikud,

kes on ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi omanikud. Oluline on seegi, et algses, s.o

19.01.2000 kinnitatud põhikirja punkt 2.1 kohaselt on ühistu liikmeteks Kohtla-Järve, Ahtme

maantee 73 elamu korteriomanikud.

Kohus peab vajalikuks märkida, et korteriühistu põhikiri on kinnitatud 19.01.2000 toimunud

asutamiskoosolekul ning korteriühistu juhatuse liikmetele ei tulene seadusest nõuet kinnitada

oma allkirjaga põhikirjaga tutvumist.

Põhikirja punkt 7.1 kohaselt on ühistu juhtorganid üldkoosolek ja juhatus. KrtS § 24 lg 2

sätestab, et juhatusel võib olla üks liige (juhataja) kuni kolm liiget. Põhikirjaga võib ette näha

käesolevas lõikes sätestatust erineva juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära.

Põhikirja punkt 7.1.5 kohaselt on juhatuses üks kuni viis liiget. Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt

73 korteriühistul on neli juhatuse liiget, mis on kooskõlas nii seaduse kui ka korteriühistu

põhikirjaga. Seega juhatus esindab korteriühistust ning korraldab selle tegevust vastavalt

üldkoosoleku otsustele. Seadus ei näe ette kvalifikatsiooninõudeid korteriühistu juhatuse

liikmetele. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et korteriühistul oleks majahaldur.

8. Esitatud tõenditest nähtub, et Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu 04.06.2023

korduval üldkoosolekul kehtestati majandamikulude määraks 0,70 eurot/m2 ning alates 01.06

kuni 31.09.2023 kinnitati tariif elamu remondiks suuruses 1,00 eurot/m2 (sillutise ja sokli

renoveerimine). Korteriühistu 29.04.2018 toimunud üldkoosolekul kinnitati

majandamiskulude tariif suuruses 0,70 eurot/m2 alates 01.11.2018.

Oluline on märkida, et üldkoosolekute protokollid on allkirjastanud üldkoosoleku esimees

ning protokollija, samuti on koosolekul osalemise kinnitanud oma allkirjaga seal osalenud

ühistu liikmed.

Põhikirja punkt 4.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid

kohustusi ja nõudeid ning ühistu liige on kohustatud täitma ühistu juht- ja kontrollorganite

otsuseid. Põhikirja punkt 4.2.6 kohaselt kohustub korteriühistu liige tasuma regulaarselt üks

kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks jooksvaid majanduskulusid

üldkoosoleku poolt kinnitatud suuruses ja korras. Arvete alused on kehtestatud põhikirja

punktides 4.2.6.1-4.2.6.11 (s.o küte, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, soe vesi, olmeprügi

vedamine, gaas, elamu remont, hoone ja kõrval paikneva territooriumi haldamine ja

korrashoid, avarii- ja reservfond, osakapital). Lisaks näeb põhikirja punkt 4.2.7 näeb ette, et

maksete tasumisega hilinemisel tuleb ühistule tasuda viivist määras 0,07 % iga tasumisega

viivitatud päeva eest.

Kohus leiab, et Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu 04.06.2023 ja 29.04.2018

üldkoosoleku otsused on vastuvõetud nõuetekohaselt. Korteriühistu organi otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates (KrtS § 29 lg

3). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu

04.06.2023 ja/või 29.04.2018 üldkoosolekute läbiviimist ega ka koosolekutel vastu võetud

otsuseid oleks vaidlustatud. Vaidlustamistähtajad on ammu ka möödunud ning taotletud ei ole

tähtaja ennistamist (KrtS § 29 lg 4). Otsuste tühisuse tuvastamise aluseid kohtule esitatust ei

nähtu.

9. KrtS § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid

õigusi ja täidavad kohustusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud ulatuses

4 (7)

korteriühistu kaudu. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel

perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Asjaõigusseaduse (AÕS) §

75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal

lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja

kulutusi. Seega on kaasomandi suurus kulude jaotamise üldiseks aluseks. Seega on õige

lähtuda andmetest, et korteri nr X üldpindala on 49,4 m2.

10. Avaldaja taotleb puudutatud isikult N. Rlt välja mõista Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73

korteriühistu kasuks majandamiskulude ja teenuste võlgnevus summas 754,43 eurot ning

alates 20.03.2024 lisanduva viivisega.

KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi

valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Seega, kui lähtuda puudutatud isiku

seisukohast, et ta ei ela aastast 1981 aadressil XXX on tal siiski KrtS § 31 lg-st 5 tulenev

kohustus korraldada oma korteriomandi valitsemine. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi

kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud

häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama

paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige

korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt

koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek

§ 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava

alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Esitatu pinnalt saab järeldada, kõik arved on puudutatud isikule kätte toimetatud. Arved

saadeti puudutatud isikule e-posti aadressile XXX. Viidatud e-posti aadressi andis puudutatud

isik ise avaldajale. Lisaks jättis avaldaja arved puudutatud isikule ka postkasti (XXX). Seega

on avaldajal õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda.

Kohtu hinnangul on nõude kujunemine arvete pinnalt jälgitav ning mingit alust ei ole

nõustuda puudutatud isiku väitega, et arved nr 122311, nr 112311, nr 102311, nr 092311, nr

082311, nr 072311, nr 062311 ja nr 052311 on koostatud tagasiulatuvalt ning korteriühistul

puudub alus puudutatult isikult nõuda summa 754,43 eurot tasumist. Kõikidel esitatud arvetel

on märgitud arve koostamise kuupäev, maksetähtaeg, aga ka teenuste osutamise periood ning

maksmisele kuuluv summa. Nii nähtub kohtule esitatud arvetest, et puudutatud isiku

võlgnevus korteriühistu ees summas 754,43 eurot on tekkinud perioodi eest 01.05 kuni

20.12.2023. Ainetu on ka puudutatud isiku väide selle kohta, et korteriühistu tõend

võlgnevuse kohta sisaldab valeandmeid. Tõend on kooskõlas esitatud arvetega. Isegi kui

asuda seisukohale, et tõendil puudub allkiri, on võlgnevuse kujunemine jälgitav esitatud

arvete, kliendivõlgnevuse aruande (seisuga 01.03.2024) ning arveldused korteriomanikega

(01.05.2023-29.02.2024) pinnalt.

Perioodil 01.05.2023 kuni 20.12.2023 oli korteri asukohaga XXX omanik N. R.

Kinnistusraamatu andmetel esitati registrile avaldus omaniku kande muutmiseks 20.12.2023

ning omaniku kanne muudeti 28.12.2023. Seega tuleb perioodil 01.05 kuni 20.12.2023

korteril (XXX) tekkinud majandamiskulude võlgnevus tasuda korteri tolleaegsel omanikul N.

Rl.

11. Puudutatud isik on esitanud väite, et korteriga seonduvad võlad on kuni 2024 märtsini

tasutud. Esitatud tõendite pinnalt saab järeldada, et kinnisasjale XXX oli kohtutäituri N. M

5 (7)

avalduse alusel 19.04.2023 sisse kantud kinnisasja käsutamise keelumärge. Täiteasjas nr

042/2023/445 viidi läbi vara, s.o korteriomandi XXX linn enampakkumine (akt koostatud

05.12.2023). Sissenõudjaks oli Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu. Kinnisvara

alghinnaks oli määratud 3000 eurot. Enampakkumise võitis J. N.. Avaldaja esindaja kinnitas

kohtuistungil, et enampakkumine oli seotud tsiviilasjas nr 2-22-129911 tehtud lahendiga.

Tsiviilasjas nr 2-22-129911 on kohus 22.11.2022 määrusega rahuldanud Kohtla-Järve linn,

Ahtme mnt 73 korteriühistu avalduse N. R vastu võla nõudes summas 1290,23 eurot. Kohus

mõistis N. Rlt korteriühistu kasuks välja korteriomandi (XXX) majandamiskulude, sh

halduskulude, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia võlgnevus seisuga 01.10.2022

summas 1290,23 eurot, sh põhivõlgnevus 671,32 eurot ja viivised 618,91 eurot. Kohtulahend

jõustus 06.04.2023. Seega sai korteriühistu raha kohtulahendi nr 2-22-129911 alusel ning

summas 1290,23 eurot. Käesolevas tsiviilasjas esitatud tõenditest saab üheselt järeldada, et N.

R ei ole perioodil (31.05.2023-31.01.2024) korteri majandamiskulude katteks midagi tasunud.

Seega ei ole tõendamist leidnud puudutatud isiku väide selle kohta, et korteriga (XXX)

seonduvad kulud on kuni 2024 märtsini tasutud.

12. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla summas 754,43 eurot, mis on

tekkinud perioodil alates 01.05.2023 kuni 20.12.2023. Nõue on esitatud kaheksa arve alusel.

Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud.

Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 754,43 eurot.

13. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS §

113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas.

Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise põhivõlgnevuselt summas 754,43 eurot

alates 20.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Viiviseks perioodil 20.03.2024 kuni 22.11.2024

kujuneb 63,15 eurot.

TsMS § 367 alusel mõista puudutatud isikult N. R avaldaja Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73

korteriühistu kasuks alates 23.11.2024 välja viivis põhivõlalt (754,43 eurolt) VÕS § 113 lg 1

2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et

kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab

kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avaldaja esindaja esitas 06.11.2024 toimunud kohtuistungil menetluskulude nimekirja.

Esitatu kohaselt on avaldaja menetluskulu järgmine:

6 (7)



Nõupidamised kliendiga, avalduse koostamine ja kohtule esitamine 244 eurot (2

tundi),



Puudutatud isiku vastusega tutvumine, nõupidamine kliendiga ning 06.06.2024

seisukoha koostamine 183 eurot (1,5 tundi),



Puudutatud isiku 05.11.2024 avaldusega ning kohtu 05.11.2024 määrusega tutvumine

61 eurot (0,5 tundi),



Kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine 06.11.2024 kohtuistungil,

menetluskulude nimekirja koostamine 91,50 eurot (0,75 tundi),



Avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.



Dokumentaalse tõendi saamise kulud (väljavõte kinnistusraamatust) 3 eurot.

Menetluskulud kokku: 632,50 eurot.

Puudutatud isik menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohus, kontrollinud avaldaja esindaja märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja

vajalikkust, leiab, et õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu

ja sisu arvestades põhjendatud. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja

õigusabiteenuse tunnihind 100 eurot (lisandub käibemaks) on väljakujunenud kohtupraktika

seisukohalt äärmiselt mõistlik. Seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele esindajatasu

579,50 eurot (sh käibemaks 104,50 eurot).

Põhjendamatu on puudutatud isiku väide avaldaja lepingulisel esindajal vandeadvokaat

Roman Golovenkol esindusõiguse puudumise kohta. TsMS § 226 lg 1 sätestab, et kohus

kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana

menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate

esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul

eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

Avaldaja kantud kulu riigilõivule on 50 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on vältimatult vajalik

ja põhjendatud kulu avalduse esitamisel, mistõttu kuulub see summas 50 eurot puudutatud

isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.

Põhjendatuks saab pidada ka dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot.

Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik

7 (7)