2-24-114783/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-114783

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S Ai vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

522,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R

Kostja: S A (isikukood xxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga

otsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx OÜ ja kostja vahel 10.08.2023 sõlmitud

laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus 416,66 eurot ja võla sissenõudmiskulude

hüvitis 25 eurot.

3. Jätta rahuldamata viivisenõue ja võla sissenõudmiskulude hüvitise nõue 5 euro

ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 84,60% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

15,40% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 334,17 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

(334,17) tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 06.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx OÜ ja S Ai vahel 10.08.2023 sõlmitud

laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus 416,66 eurot, hagi esitamise seisuga (06.06.2024)

sissenõutavaks muutunud viivised 23,31 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis alates 07.06.2024 kuni põhinõude (416,66 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hageja nõude aluseks on xxx OÜ ja kostja vahel 10.08.2023 sõlmitud laenuleping nr xxx.

Intressimäär lepingus oli 0% ning krediidi kulukuse määr 0%. Hageja väitel väljastati laen

500 eurot kostja arveldusarvele ning kostja on teinud tagasimakseid 83,34 eurot. Hageja väitel

jäi kostja võlgu, leping öeldi üles ning kostjale saadeti peale lepingu lõppemist kolm tasulist

meeldetuletuskirja. Meeldetuletuskirjade tasud olid sätestatud lepingu osaks olevas

hinnakirjas, millele oli viidatud lepingu üldtingimuste punktis 7.4.

Nõue on hageja väitel loovutatud hagejale.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete 22.09.2024. Eelnevalt on kostjale saadetud dokumendid ka kostja e-

postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates

kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teavitas lahendi tegemise aja.

Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. Hageja väitel sõlmiti leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohtule on nõude

aluseks olev leping esitatud pdf failina, millel ei ole kostja allkirja. Hageja on esitanud

krediidianalüüsi faili, milles on märgitud, et 09.08.2023 esitati laenutaotlus 500 euro

laenamiseks ning et laenuotsus tehti 10.08.2023. Hageja on esitanud faktiväite, et kostjale anti

laen 500 eurot kasutusse (kanti arvelduskontole). Kuivõrd lepingu kohaselt ei tulnud laenult

tasuda intressi ega muid tasusid (nt lepingutasu või igakuist haldustasu), ei kohaldu

tarbijakrediidi regulatsioon. Kohus loeb hageja väidete alusel tuvastatuks, et poolte vahel oli

sõlmitud laenuleping ning kostjal on tagastamata 416,66 eurot. Hageja on esitanud faktiväite,

et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on

lihtmenetlusega. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on

lepingu kohta käivad dokumendid.

Kuivõrd lepingu kohaselt tuli laen tagastada 10.02.2024, on tagastamata laenusumma

muutunud sissenõutavaks ja kohus mõistab selle kostjalt välja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1

punkti 1 ja § 108 alusel.

Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingus aga oli kirjas,

et viivise määr on 0,00% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest (dtl 31). Kohus jätab

hageja viivisenõude rahuldamata, sest lepingu kohaselt oli viivise määr 0%.

Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist kolme kirja eest. Hageja on kohtule

esitanud xxx OÜ üldtingimused (tarbimislaen), mille punktis 7.4. on sätestatud, et kui

laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab

laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu vastavalt laenuandja hinnakirjale ja

võlaõigusseaduses § 1132 sätestatule. Hageja on kohtule esitanud ka hinnakirja (dtl 78) ning

meeldetuletuskirjad, mis kostjale saadeti. Hinnakirja kohaselt on kuni 500-eurose nõude

korral esimene tasuline teade peale lepingu lõppemist 15 eurot ja kaks järgnevat kumbki 5

eurot. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kolme kirja eest kokku

25 eurot VÕS § 115 alusel kooskõlas VÕS § 1132 lõikega 2. Muude võla sissenõudmisega

seotud kulude ulatust ei ole hageja tõendanud ning selles osas jääb nõue rahuldamata.

5. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks

on: riigilõiv 175 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja hageja poolt esindajale makstud

tasu 338 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatuks loetud 22.09.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja

vastanud ei ole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 522,05 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) §

59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 175 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 175

eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses

summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 p 57 märkinud, et

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja

hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud

jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul

üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses

võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise

esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh

mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul

120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot

ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 2 tundi summas 338 eurot. Õigusabi

osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende

analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine,

esitamine kohtule.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus lepingulise

esindaja õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise

esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku

200 eurot ilma käibemaksuta (2 tundi × 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 395 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv,

maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 06.06.2024 esitatud hagi hind oli 522,05 eurot. Kohus

rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 416,66 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot,

kokku 441,66 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (522,05 eurot)

84,60%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 84,60% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

15,40% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 84,60% hageja põhjendatud menetluskuludest

(395 eurot), millele vastab summa 334,17 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

6. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik