3-24-3178/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

22.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3178

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Karel Miisna

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – A

(isikukood X)

Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldamata.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning jätta määrus kätte

toimetamata A-le.

3. Kohus asendab avaldatavas määruses nii füüsiliste kui juriidiliste isikute nimed (ja

muud isikuid identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avalda

osaliselt määruse kirjeldavat osa ega põhjendava osa punkti 9.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, §

204 lg 1 ja § 265 lg 5).

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas HKMS § 264 lg 1 ning maksukorralduse seaduse

(MKS) § 130 lg 1 p 2 ja § 1361 lg 1 alusel 19.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse anda

MTA-le luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks A

omandis olevale kinnistuosale X.

/-/…/-/

KOHTU PÕHJENDUSED

3-24-3178

2. KMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks

esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud

ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate

tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette

seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse.

Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik

loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi

seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS §

130 lg 1 p 2).

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad

kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust.

MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta,

mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

4. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille

eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud

Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50.

Riigikohus on lisaks selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses

kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist,

mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse

liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille

tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui

maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku

õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse

ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi

(Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).

2(5)

3-24-3178

5. MTA on eelhinnanguna seisukohal, et A vastutab MKS § 40 lg 1 alusel solidaarselt B-ga

äriühingu maksuvõla eest summas X eurot (millele lisandub intress). Maksuhaldur on

algatanud A vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud taotlusega, st

maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-

1-15-12 p 50 alap a). Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka

halduskohtule loataotluse esitamisega (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p

12).

6. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja

kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja

rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle

tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese

lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-

ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning

täieliku täitmise.

Nimetatud normidest tuleneb, et vastutusotsuse tegemise eelduseks on maksukohustuslase

maksuvõla olemasolu (mida soovitakse sisse nõuda kolmandalt isikult). Maksuvõlg on MKS §

32 kohaselt tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud tasumata intress.

Maksuvõlg eksisteerib seega seaduses sätestatud tähtpäevaks maksusumma tasumata jätmisest

alates ja seda ka juhul, kui maksuvõlg on varjatud (st seda ei ole deklareeritud ega

haldusaktiga tuvastatud). Maksuvõla sundtäitmise eelduseks on samas maksuvõla

tuvastamine, s.o deklareerimine või haldusaktiga tuvastamine (MKS § 129).

7. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus B maksuvõlg on osaliselt tuvastatud

äriühingu esitatud maksudeklaratsioonidega (maksustamisperioodide Y parandatud KMD-

dega on deklareeritud maksukohustus summas X eurot) ning osaliselt plaanib maksuhaldur

tuvastada maksukohustuse (summas X eurot) B maksumenetluse tulemusena. MTA Y

korraldusest nr X nähtuvalt on maksuhaldur alustanud B maksustamisperioodide Y

tööjõumaksude, ettevõtte tulumaksu ning käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsuse kontrolli.

Maksuvõlg, mille tagamiseks loa andmist MTA kohtult taotleb, on seega osaliselt tuvastamata,

st B-le ei ole veel maksuotsust tehtud (maksuotsusega maksuvõla olemasolu tuvastatud).

Kohtu hinnangul on nn eelaresti menetluses (MKS § 1361) iseenesest võimalik

sundtäitetoimingute sooritamise loa andmine erandina ka juhul, kui maksukohustust ei ole

veel kindlaks määratud. Sellisel juhul on MTA-l kohustus veenvalt tõendada, et: 1)

maksukohustuse määramine maksukohustuslasele on äärmiselt tõenäoline ja 2) esineb

põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei ole võimeline maksukohustust täitma või asub

selle täitmisest kõrvale hoiduma.

8. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et MTA on algatanud B maksumenetluse Y

(reedel) ning esitanud Y (s.o ülejärgmisel tööpäeval) Tallinna Halduskohtule taotluse

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks B endise juhatuse liikme, A osas, algatades

ühtlasi sama taotlusega seadusliku esindaja vastutuse tuvastamise menetluse (MKS § 40) A

osas. MTA on seega sisuliselt samaaegselt algatanud nii juriidilise isiku maksuarvestuse

õigsuse (maksuvõla tuvastamise) kontrolli menetluse, kui ka seadusliku esindaja vastutuse

tuvastamise menetluse maksuvõla osas, mis eelduslikult juriidilise isiku maksukontrolli

tulemusena tuvastatakse, ja lisaks taotlenud juba ka seadusliku esindaja vara ennetavat

3(5)

3-24-3178

tagamist sellise maksuvõla katteks. Vastava taotluse rahuldamine eeldab seega, et juba

juriidilise isiku suhtes algatatud maksumenetluse esimestel päevadel saaks pidada

tõenäoliseks nii seda, et juriidilise isiku kontrollimenetluses tuvastatakse juriidilise isiku

maksuvõlg, kui ka seda, et samas menetluses ja/või paralleelselt toimuvas

vastutusmenetluses tuvastatakse juriidilise isiku endise juhatuse liikme vastustuskohustuse

eelduste täidetus.

Nagu eelnevalt öeldud, ei saa iseenesest sellist olukorda välistada, et enne maksumenetluse

lõppemist toimub kolmanda isiku vastutuskohustuse tagamine alles tuvastatava

maksukohustuse osas, kuid selle eelduseks on kõrgendatud tõenäosus maksumenetluse

lõpptulemuse osas. Välistada ei saa seejuures ka seda, et selline kõrgendatud tõenäosus

eksisteerib juba maksumenetluse algatamise esimestel päevadel. Praegusel juhul see kohtu

hinnangul siiski nii ei ole. Seejuures on MTA kohustanud Y korraldusega B-d esitama

kontrolli eset puudutav teave/dokumendid hiljemalt Y. Nimetatud tähtaeg ei ole möödunud

ning MTA taotlusest ei nähtu, et B oleks 19.11.2024 taotluse esitamise ajaks mingit teavet

maksumenetluse raames MTA-le esitanud.

9. /-/…/-/

10. Kokkuvõtvalt ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et maksukohustuse määramine

B-le summas X eurot on olemasoleva teabe alusel äärmiselt tõenäoline. Olukorras, kui B

maksuvõla olemasolu / tuvastamist ei saa pidada piisavalt tõenäoliseks, on selgelt ennatlik

asuda ka seisukohale, et B endise juhatuse liikme (A) vastutuskohustuse olemasolu /

tuvastamine on piisavalt tõenäoline.

Kohus märgib siiski täiendavalt, et lõpuni põhjendatud ei ole ka MTA seisukoht, et A

sissetulekut ei saa pidada piisavaks (B maksuvõla vabatahatlikuks tasumiseks) põhjusel, et

töötasuna laekuv raha on likviidne vara ja teada ei ole isiku igakuiste kohustuste suurus.

Sellise arutluskäiguga saaks välistada ükskõik millises suuruses sissetuleku maksuvõla

tasumise allikana. Kohustuste täitmine saab seejuures toimuda ka mitmes osas, st lähtepunkt

ei saa olla see, et ühe kuu sissetulek peab katma vaidlusaluse maksuvõla.

11. Eelnev (punktides 8-10 toodu) puudatab B võimalikku maksukohustust, mille MTA

plaanib tuvastada Y alanud maksumenetluses. Lisaks taotleb MTA luba A osas

täitetoimingu sooritamiseks seonduvalt B poolt (uue juhatuse poolt) deklareeritud, kuid

tasumata käibemaksuvõlgnevusega summas X eurot.

MTA ei ole kohtu hinnangul piisavalt põhjendanud ega tõendanud, et B ei ole võimeline

maksuvõlga tasuma (ei deklareeritud maksuvõlga ega potentsiaalselt tuvastatavat

maksuvõlga). MTA on küll viidanud, et B-l puudub registervara, kuid sellega on MTA analüüs

piirdunud. MTA ei ole selgitanud ega tõendanud, kas B-s toimub tänaseks majandustegevus

ning milline on B majandusseis, sh võimekus täita tuleviks maksukohustusi näiteks jooksva

käibe arvel. Seega ei ole MTA taotlus põhjendatud ka eelduse osas, et maksukohustuslane (B)

ei ole maksukohustust võimeline tasuma või asub selle tasumisest kõrvale hoiduma (MKS §

96 lg 5, § 1361 lg 1 ja lg 2 p 1, Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 50 alap d).

MTA on küll toonud esile, et B uus juhatuse liige on C, kellel on äriregistris üle 600 kehtiva

seose. Samas on maksuhaldur toonud ka esile, et B uus juhatus on esitanud KMD

parandusdeklaratsioone, deklareerides täiendavat maksukohustust summas X eurot.

Nimetatud teabe pinnalt ei saa kohus järeldada, et B-s igasugune tegevus juhatuse muutumise

järgselt puudub.

4(5)

3-24-3178

12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MKS §-s 1361 ja HKMS §-s 264 sätestatud

eeldused ei ole MTA 19.11.2024 taotluse puhul täidetud ning taotlus jääb rahuldamata.

13. Kohtu hinnangul on MKS § 1361 eesmärki arvestades põhjendatud jätta käesolev

määrus edastamata isikule, kelle osas MTA täitmist tagavate toimingute sooritamist taotleb

(millist taotlust kohus ei rahulda).

14. Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii

füüsiliste kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid identifitseerida võimaldavad

andmed) tähemärgiga ning ei avalda osaliselt määruse kirjeldavat osa (punkt 1 alapunkte)

ega põhjendava osa punkti 9. Kohus ei avalda seega teavet, mis võimaldab taotluses

viidatud isikuid identifitseerida ning milline teave ei ole seejuures vajalik kohtu järelduste

mõistmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee kohtunik

5(5)