2-23-108774/15 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.11.2024, Põlvas

Tsiviilasja number

2-23-108774

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.Q vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

326 eurot

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479, Postiaadress: XXX, 10150, XXX), lepinguline

esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: S.Q (isikukood XXX, e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S.Q-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank

Finance AS ja kostja vahel 13.08.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr

L89009489232 tulenev põhivõlgnevus summas 244 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi S.Q vastu intressi 10,93 eurot,

sissenõudmiskulude 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 11,79 eurot ning

tulevikus sissenõutava viivise määras 12% aastas osas.

4. Jätta menetluskulud 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda.

5. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 340

eurot (s.o riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 240 eurot). Kostjal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 278,80 eurot ning viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

1 (5)

Edasikaebamise kord

Kohus lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses.

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi S.Q vastu võlgnevuse

nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista Inbank Finance AS ja kostja vahel 13.08.2022

sõlmitud järelmaksulepingust nr L89009489232 tulenev põhivõlgnevus 244 eurot, intress

10,93 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 11,79 eurot

ning viivis alates 26.04.2023 kuni põhinõude summas 244,00 euro täitmiseni lepingus kokku

lepitud viivise määras 12,00% aastas. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista hageja

menetluskulud summas 796 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot ja 696 õigusabi kulud) ning viivis

menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Kostja teatas vastuses hagiavaldusele, et võlgnevuse tasumine ei ole võimalik, kuivõrd isik

on töövõimetu ja tema igakuine sissetulek jääb alla elatustaseme piirmäära.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et hagi on osaliselt

põhjendatud põhinõude osas. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et esitatud andmetest nähtuvalt

rikuti kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole

hagejal õigust nõuda kostjalt peale krediidilepingujärgse põhivõla ning seadusjärgses määras

intressi muid tasusid.

4. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud

väited, vastuväited ja esitatud tõendid ning kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS §

444 lg 1 ja 2).

2 (5)

5. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Inbank Finance AS vahel

13.08.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr L89009489232, mille alusel andis krediidiandja

kostjale krediiti summas 244 eurot. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus-

või kutsetegevuses ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on

hageja nõude aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kuna kostja jäi lepingu

puhul võlgnevusse kolme järjestikuse tagasimakse tegemisega, andis krediidiandja kostjale

vastavalt 08.11.2022 teatega täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja

jooksul lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisel ütles krediidiandja lepingu

29.11.2022 üles ja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti kostjale

teade. Seega on lepingud kehtivalt üles öeldud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse

tasumist.

6. Vaidlust ei ole selles, et kostja sai järelmaksulepingu alusel krediiti summas 244 eurot.

Kostja on tsiviilasja menetluses avaldanud, et võlgnevuse tasumine ei ole tema

majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik. Seega ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on

tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab.

Tegemist on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

7. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat

vastuväidet (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24; Tartu

Ringkonnakohtu 19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 3-2-1-169-

13, p 21). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi

esitatud informatsioonist, seda mõistlikult kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks

vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.

VÕS § 4034 lg 2 teise lause kohaselt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija

kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause näeb ette, et teises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7,

lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

3 (5)

Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS §

4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine

toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja

4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida

tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama

krediidiandja.

8. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandja laenulepinguid sõlmides tuginenud

üksnes kostja poolt laenutaotluses avaldatule ning maksehäireregistri andmetele. Kõrgema

kohtu praktika kohaselt ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55).

Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja

on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab,

et seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel tulenevalt laenusumma

suurusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142816, p 8).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja krediidi andmisel kontrollinud kostja esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Ainuüksi isikul aktiivsete

maksehäirete puudumine ei anna alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja

tema maksevõime on piisav laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Hagiavaldusest ei

nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet, kuigi maksehäireregistri

andmed ei võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida kostjal finants- ja muude kohustuste

olemasolu ja suurust. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema

sissetuleku ja kohustuste kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku

neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Krediidiandjat ei vabasta kliendi

maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele.

9. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud

määrani ning muude tasude ja kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb

laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-

intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust

kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid. Vastavad

nõuded (s.o intress, sissenõutavaks muutunud viivis, sissenõudmiskulud) jätab kohus

rahuldamata. Samas ei vabane kostja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise maksmise

kohustusest.

10. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja on võlgnikuna rikkunud raha maksmise kohustust.

4 (5)

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse kokku

summas 244 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest ning viivise

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse

vastavas osas jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jääb TsMS § 163 lg

1 alusel menetluskuludest 82% kostja ja 18% hageja kanda.

Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS §

175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-

115-14, p 11). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud

käesoleva tsiviilasja menetluses summas 240 eurot.

12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja

taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik

5 (5)