2-21-6611/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 22. november 2024

Tsiviilasja number

2-21-6611

Tsiviilasi

STORENT OÜ hagi ALIR GRUPP Osaühingu vastu

kahjuhüvitise,

sissenõudmiskulu

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

19 840 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. juuni 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ALIR GRUPP Osaühingu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): ALIR GRUPP Osaühing (rk: 11235752),

esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Vastustaja (hageja): STORENT OÜ (rk: 11682327), esindaja

Priit Pööbo

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. juuni 2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi

osaliselt ning mõistis ALIR GRUPP Osaühingult STORENT OÜ kasuks välja

põhinõude 10 127,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise kuni 27.04.2020 2318,82

eurot, viivise alates 28.04.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 05.06.2024 30 383,55 eurot

ja viivise 0,2% päevas alates 06.06.2024 põhinõudelt 10 127,85 eurot kuni täitmiseni,

jättis menetluskulud ALIR GRUPP Osaühingu kanda, mõistis ALIR GRUPP

Osaühingult STORENT OÜ kasuks välja menetluskulud 4602 eurot ja viivise

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta STORENT OÜ hagi ALIR GRUPP

osaühingu vastu täies ulatuses rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus STORENT OÜ kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. STORENT OÜ (hageja) esitas 27.04.2021 maakohtule ALIR GRUPP Osaühingu (kostja)

vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhinõude 10 127,85 eurot,

sissenõudekulu 160 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 2318,82 eurot ja alates

28.04.2021 viivise põhinõudelt 0,2% päevas kuni kohustuse täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.04.2017 vallasasja üürilepingu nr

CON08662 (leping), mille alusel üüris kostja hagejalt ehitustellinguid (inventar). Inventar anti

üle üleandmis-vastuvõtu aktidega MDR0159328 ja MDR0163167. Kostja tagastas hagejale

defektse inventari, mille kohta on vormistatud defekteerimise aktid DLP0010001,

DLP009881 ja DLP009915. Lepingu p 8.2 järgi on kostja kohustatud hüvitama hagejale

inventari rikkumisest tekkinud kahju. Kostja ei ole tasunud hageja poolt kostjale

defekteerimise aktide alusel esitatud arveid kokku summas 10 127,85 eurot:

Arve nr

Arve kuupäev

Maksetähtaeg

Summa

INV0243156

15.12.2020

31.12.2020

7272,05

INV0243157

15.12.2020

31.12.2020

1307,90

INV0243158

15.12.2020

31.12.2020

1307,90

INV0243359

31.12.2020

15.01.2021

240,00

Kõik inventari üleandmise aktid ja defekteerimise aktid on kostjale saadetud läbi e-

keskkonna, seega on kostja teadlik tagastatud inventari puudustest. Lepingu p 2.6 kohaselt on

hagejal õigus esitada rentniku vastu nõue ka juhul, kui rentnik defekteerimise akti ei

allkirjasta. Tööinspektsiooni otsusega on tellingute remont keelatud. Seega kõik defektsed

tellingud tuleb seega utiliseerida. Arvestades üüritud inventari mahtu, neli 13-meetrist

veoautot, on arusaadav, et defektide tuvastamine võttis aega. Defektsed tellingud toimetati

kostja juhatuse liikme palvel Narva ja asuvad aadressil Puuvilla tn 3/5. Esitatud arvete summa

on defektsete osade jääkväärtus.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja nõuded on tõendamata ja aegunud. Kostja

tagastas tellingud seisundis, mis vastas asja lepingujärgsele kasutamisele. Tellingud tagastati

ehitusobjektil 2020. a oktoobris-novembris. Hageja vedas tellingud ära oma transpordiga.

Hageja arvetes ja defekteerimise aktides märgitud artiklid ei kattu üleandmis-vastuvõtu

aktides nimetatud asjadega. Üleandmis-vastuvõtu aktide kohaselt pidi hageja vaatama

tagastatud inventari üle tagastamise päeval ja esitama kostjale defektide akti hiljemalt

järgmisel tööpäeval. Samasuguse ülevaatamise kohustuse kehtestab võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 336 lg 1. Hageja on tagastatud inventari ülevaatamisega viivitamise tõttu kaotanud VÕS §

336 lg 1 alusel õiguse nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kuna hageja teatas puudustest alles

15.12.2020, puudub võimalus tuvastada, et puudused ilmnesid ajal, kui tellingud olid kostja

kasutuses. Üürilepingu p 2.6 on VÕS § 42 lg 1 alusel tühine.

11.06.2020 üleandmis-vastuvõtu akti MDR0159328 kohaselt kehtib üüritud asjade suhtes

rendikindlustus. Üürniku omavastutus on vaid 150 eurot.

Hageja nõue on igal juhul alusetu käibemaksu osas. Kuna põhinõuet ei eksisteeri, puudub alus

ka viivisenõude rahuldamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 05.06.2024 otsusega hagi osaliselt ning mõistis ALIR GRUPP

Osaühingult välja STORENT OÜ kasuks põhinõude 10 127,85 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise kuni 27.04.2020. a 2318,82 eurot, viivise alates 28.04.2020 kuni

kohtuotsuse tegemiseni (05.06.2024) 30 383,55 eurot (lisa: viiviseraport) ja viivise alates

06.06.2024 kuni põhinõude (10 127,85 eurot) täitmiseni 0,2% päevas.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks

menetluskulud 4602 eurot ja viivise menetluskuludelt (4602 eurolt) alates otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on pooled lepingu p-s 2.6 kokku leppinud, et juhul kui

inventari tagastamisel rendileandjale on tuvastatud inventari rikkumine ja/või puudujääk, on

rentnik kohustatud üheaegselt inventari vastuvõtu-üleandmise aktiga, mis on sätestatud

lepingu p-s 2.2, alla kirjutama ka inventari rikkumist ja/või puudujääki kinnitavale aktile,

mille alusel on rendileandjal õigus esitada rentnikule arve summas, mis on vajalik inventari

rikkumise ja/või puudujäägi kõrvaldamiseks. Juhul kui rentnik ei kirjuta alla sellekohast akti,

on rendileandja õigustatud koostama akti ühepoolselt. Lepingu p 4.2 teise lause kohaselt on

rentnik inventari rikkumise ja/või puudujäägi korral kohustatud hüvitama rendileandjale

sellest tingitud kahju. Lepingu p-s 8.1 on kokku lepitud, et rentnik vastutab kõikide

rendiperioodi jooksul tekkinud inventari kahjustuste eest, välja arvatud inventari loomulikust

kulumisest tekkinud kahju.

Kuivõrd kostja tagastatud inventar oli kahjustatud (tellingute osad olid kõverad), ei olnud

inventari võimalik edasi rentida, mistõttu esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude.

Koodide osas on tunnistaja J.H. kohtuistungil selgitanud, et tellingute osadel ei ole koodid

nähtavad, kuid koodid on inventeerimise süsteemis ja neile antakse inventuuri number, kui

tellingud on vastu võetud, ehk siis määratakse detailile inventuuri number. Tellingute osadel

on nimetus ja nende rendile andmise kogus on nähtav aktidel nii üleandmisel kui ka

vastuvõtmisel.

Kostja seisukohast on aru saada, et inventari kahjustamist ta tunnistab, kuid ei nõustu

kahjustamise ulatusega. Samas ei ole kostja toonud välja, mis osas ja milliste detailide

kahjustust ta omaks ei võta. Kuivõrd hageja on esitanud tõendid, mille alusel ta kostjalt arvete

tasumist nõuab, peab kostja tõendama, et tal puudub alus arvete tasumiseks.

Kostja tagastatud inventar jõudis hagejani 23. ja 30. oktoobril 2020 ning 5., 10., 11., 12., 13.

ja 16. novembril 2020. Tunnistaja J.H. ütluste järgi toimub inventari mahalaadimine kindlaks

määratud kohas/alal ning on olemas info, milliselt objektilt inventar saabus. Kostja väide, et

inventar erinevatelt objektidelt võis olla samal alal ja vahetusse minna, ei ole seega õige.

Kuivõrd kostja tagastatud inventari osad olid sellises seisus, et neid ei olnud võimalik taastada

(tööinspektsiooni otsusega on tellingute remont keelatud), tuli kõik defektsed tellingud

utiliseerida (kostjale müüa). Vastavalt lepingu p-le 6.4, kui inventari remondikulu ületab

inventari väärtuse, on rentnik kohustatud hüvitama inventari väärtuse, mis on välja toodud

üleandmise aktis. Seega kaudselt on tegemist müügitehinguga, mille tasumisel saab kostja

enda omandisse kahjustatud inventari, mille hinna ta on tasunud. Selline kokkulepe nähtub ka

arvetelt, kus toote real on kirje „Müügi kompensatsioon. (Moodultelling), kõverad ja

katkised“.

Põhjendatud on ka viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivis perioodi 28.04.2020 kuni

05.06.2024 eest on vastavalt viiviseraportile 30 383,55 eurot. Kostja ei ole taotlenud viivise

vähendamist (VÕS § 113 lg 8; § 162 lg 1). Sissenõudekulu nõue 160 eurot ei ole põhjendatud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. ALIR GRUPP Osaühing esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu

05.06.2024 otsuse tühistamist osas, milles maakohus hagi rahuldas ning mõistis kostjalt välja

menetluskulud ja menetluskuludelt viivise, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohus rikkunud põhjendamiskohustust ja ei ole vastanud kõikidele kostja väidetele ega

analüüsinud kõiki tõendeid. Hageja nõue on käsitletav kahjunõudena VÕS § 334 lg 2 alusel.

Hageja pidi tõendama kahju ulatuse ja suuruse, kuid ei ole seda teinud. Defekteerimise aktides

märgitud detaile ei ole võimalik seostada detailidega, mis on märgitud tellingute kostjale

üleandmise aktides. Defekteerimise aktides on kahjustatud detailid inventuurinumbri

täpsustusega. Üürile andmise aktides on kajastatud vaid detailide tootekoodid, mis on samad

kõigil antud liiki detailidel ning ei võimalda tuvastada, millised konkreetsed detailid olid

kostja kasutuses ja tagastati kahjustatuna. Kohus ei andnud hinnangut ka kostja väitele, et

hageja ei ole tõendanud kostjale defekteerimise aktide ja arvete kättetoimetamist.

Tellingud veeti objektilt ära hageja transpordiga. Tunnistaja J.H. kirjeldas, kuidas peaks

tellingute sorteerimine laos toimuma. Tunnistaja ei osalenud isiklikult tagastatud tellingute

vastuvõtmisel ja sorteerimisel laos. Sellele vaatamata pidas kohus tõeseks tunnistaja ütluseid,

et tellingud ladustatakse eraldi teiste üürnike tagastatud tellingutest ning tellingute

ümbervahetamine laos on välistatud. Tunnistaja ei andnud ütlusi selle kohta, millises mahus

olid tellingud kahjustatud.

Kindlustusandja 10.06.2021 kiri hagejale tõendab, et hagejal on tõsised probleemid sellega,

kuidas hageja vormistab tellingute kahjustused ja kahjustuste tekkimise asjaolud.

Lisaks pidi hageja tõendama asjaolu, et kahjustatud detaile pole võimalik remontida. Isegi kui

lähtuda lepingust, võib hageja eeskätt nõuda inventari remondikulude hüvitamist ja juhul kui

remont pole võimalik, siis kahjustatud inventari ostuhinna hüvitamist. Hageja ei ole esitanud

ühegi tõendit selle kohta, et ta tegelikult tegi kulutused uue inventari ostmiseks;

2) jääb arusaamatuks, mille alusel kohus viitas, et kostja võttis omaks osa tellingute detailide

kahjustamise. Kostja ei ole hagi omaks võtnud. Tõendamiskoormust arvestades jääb

ebaselgeks väide, et kostja kohustus oli (isegi kui omaksvõtt toimus) tõendada või nimetada

kahju ulatus;

3) tugines kohus hagi rahuldamisel peamiselt lepingu p-dele 2.2 ja 2.6, mida kostja peab

tühisteks. Poolte vaheline üürileping on tüüptingimustel sõlmitud leping. Lepingu p-d 2.2 ja

2.6 võimaldavad hagejal esitada kahjunõude ühepoolsete aktide ja arvetena. Punktid on

vastuolus VÕS § 336 lg-ga 1, mille kohaselt on üürileandja kohustatud asja tagastamisel

kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik

vastutab;

4) on kahjusummale ebaõigesti lisatud käibemaks. Pooled on käibemaksukohustuslased.

Kohtupraktika järgi on käibemaksu lisamine kahjunõudele üldjuhul põhjendamatu;

5) on hageja nõue VÕS § 336 lg 1 järgi lõppenud. Hageja fotod on dateeritud 26.10.2020.

Defekteerimise aktid on koostatud 15.12.2020. Fotode kuupäev 26.10.2020 on seostatav

üksnes 23.10.2020 vara tagastamise aktiga MRR0167173. Aktiga on tagastatud 660 platvormi

BE U-teraslava T4 3.07×0.32m ja aktis on märge, et 23 nendest võivad olla kahjustatud. Aktis

puuduvad tagastatud platvormide inventuurinumbrid. Kostja ei ole akti allkirjastanud. Fotod

ei saa tõendada aktis märgitud platvormide kahjustusi, kuna need on tehtud 3 päeva peale vara

tagastamist ning puudub veendumus, et piltidel ja aktis kajastatud platvormid on ühed ja

samad. Isegi kui lähtuda üksnes defekteerimise aktidest, siis need on esitatud kuu aega peale

viimase tellingute osa tagastamist;

6) on kohtuotsus põhjendamatu ka viivise väljamõistmise osas. Kostja vaidles vastu kogu

nõudele. Kohus ei teostanud viivisemäära aluste kontrolli, s.o kas viivised mõistetakse välja

lepingu või seaduse alusel. Viivisemäär 0,2% päevas on kehtestatud lepinguga ja ei laiene

lepingu järgsetele maksetele. Kohus ei teostanud viivisekokkuleppe tühisuse kontrolli. Seega

tegemist on selgelt ebavõrdse sättega, mis on tühine. Ka seadusjärgne viivisenõue võib olla

vastuolus hea usu põhimõttega. Viivisemäär ja väljamõistetud viivisesumma ei ole õiglane

ega vasta heale tavale.

5. STORENT OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) oli poolte vahel üürisuhe ja ka kohus on tuginenud lepingulise kahju hüvitamise sätetele;

2) ei ole hageja arvates vaidlust asjaolu üle, kas kostja on tagastanud defektidega inventari.

Nõustuda ei saa väidetega, et hageja tõenditest ei ole aru saada, kui palju oli defektidega

inventari ja et hageja tõendid ei tõenda kahju ulatust. Inventari sarnased osad on määratletud

tootekoodiga, vigastatud osad saavad inventuuri ajal lisaks inventari koodi. Kahjustatud

detailide arv on toodud aktidel. Kostja ei ole tõendanud, et ta tagastas inventari kahjustusteta

(kasutuskõlblikuna). Kostja on inventari tagastamise, defekteerimise, ladustamise jms

seadnud kahtluse alla, kuid ei ole kahtlusi tõendanud. Hageja on selgitanud, et kostjale üüritud

inventaril esineb värvijääke ning see ei tõenda, et inventar on läinud laos vahetusse;

3) ei ole lepingu p 2.6 ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Hageja on andnud kostjale

võimaluse inventar üle vaadata nii selle tagastamisel kui ka hiljem, kuna kahjustatud inventar

on ladustatud Narvas Puuvilla tn 3/5 valve all oleval platsil. Inventari üleandmise aktid ja

defekteerimise aktid on kostjale saadetud läbi e-keskkonna. Seega kostja oli teadlik tagastatud

inventari puudustest, mis võimaldas tal esitada vastuväiteid juba kohtuvälises menetluses. Ka

kohtumenetluses on hageja esitanud tõendeid kostja poolt kahjustustega tagastatud inventari

kohta;

4) on viivisenõue põhjendatud ja kooskõlas kohtupraktikaga. Riigikohus on

majandustegevuses sõlmitud lepingus pidanud mõistlikuks viivisemäära 0,25% ja 0,2%

päevas. Pool, kes taotleb viivise vähendamist, peab tooma välja asjaolud, mis annavad aluse

kohaldada VÕS § 162 lg 1;

5) ei ole hageja nõue aegunud. Kostja ei ole tõendanud, et tagastatud inventar jõudis hagejani

muul ajal kui 23. ja 30. oktoobril 2020 ning 05., 10., 11., 12., 13. ja 16. novembril 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Antud asjas vaidlustas maakohtu otsuse kostja temalt väljamõistetud kahjuhüvitise, viivise ja

menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude

kostjalt 160 euro sissenõudmiskulu väljamõistmiseks. Selles osas ringkonnakohus maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse

normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada.

Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab STORENT OÜ hagi ALIR GRUPP

Osaühingu vastu täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud STORENT OÜ kanda.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

8. Asja materjalide kohaselt oli poolte vahel sõlmitud ehitustellingute (inventari) üürileping

ning hageja nõudis kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Seega oli hageja

kohustuseks tõendada kostja poolt kohustuste rikkumist, kahju olemasolu ja suurust ning

põhjuslikku seost kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel.

Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise

kohustust ning see on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.

Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8.

TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas

tähendab kohtuotsuse põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema

jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise

seisukohaga, tuleb seda põhjendada. TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas

märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud

kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama,

miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab kõiki tõendeid

analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

Praegusel juhul ei nähtu kohtuotsuse põhjendustest (II kd, tl 98 pöördel-99), milliseid

kohustusi on kostja rikkunud, mis tõid kaasa inventari kahjustumise ning millised tõendid

seda kinnitavad. Samuti on maakohus jätnud arvestamata enamuse kostja vastuväidetest ning

tõenditest.

9. Lepingu p 2.2 järgi annab rentnik inventari rendileandjale üle vastuvõtmise-üleandmise akti

alusel, kus fikseeritakse mh inventari nimetus, kogus ja tehniline olukord; inventari

vastuvõtmise-üleandmise aeg (kellaaeg, päev, kuu, aasta); inventari üleandmise-vastuvõtmise

koht. Lepingu p-s 2.6 leppisid pooled kokku, et juhul kui inventari tagastamisel rendileandjale

on tuvastatud inventari rikkumine ja/või puudujääk, on rentnik kohustatud üheaegselt

inventari vastuvõtmise-üleandmise aktiga, mis on sätestatud lepingu p-s 2.2, alla kirjutama ka

inventari rikkumise ja/või puudujääki kinnitavale aktile, mille alusel on rendileandjal õigus

esitada rentnikule arve vastavas summas, mis on vajalik inventari rikkumise ja/või puudujäägi

kõrvaldamiseks. Juhul, kui rentnik ei kirjuta alla sellekohasele aktile, on rendileandja

õigustatud koostama inventari rikkumise ja/või puudujäägi akti ühepoolselt, mille alusel

rendileandja on õigustatud esitama rentnikule arve vastavas summas, mis on vajalik inventari

rikkumise ja/või puudujäägi kõrvaldamiseks.

Üleandmise-vastuvõtmise aktides (I kd, tl 18-19, 20-21), mille alusel anti inventar

rendileandjalt rentniku kasutusse, täpsustasid pooled, et kui inventari tagastamisel

rendileandjale tuvastatakse inventari rikkumine ja/või puudujääk, on rentnikul kohustus 1

(ühe) tööpäeva jooksul, arvates inventari faktilisest üleandmisest, allkirjastada defektide akt

inventari rikete ja/või puuduste kohta. Kui rentnik ei kirjuta eelmärgitud tähtajal aktile alla, on

rendileandjal õigus koostada ühepoolne akt.

Seega leppisid pooled kokku, et inventari rikkumine ja/või puudujääk tuleb kindlaks teha

inventari üleandmisel rendileandjale poolte osavõtul ning rikkumine ja/või puudujääk

fikseeritakse kahepoolses aktis. Üksnes siis, kui rentnik ei kirjuta aktile alla, on rendileandjal

õigus koostada ühepoolne akt.

Eelmärgitud poolte vahel kokkulepitud inventari üleandmise regulatsioon on kooskõlas VÕS

§-s 336 sätestatud regulatsiooniga. VÕS § 336 lg 1 kohaselt peab üürileandja üüritud asja

tagastamisel kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille

eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja

puudustest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise

ülevaatusega avastada.

Praeguses asjas on hageja (rendileandja) ülalnimetatud lepingus kokkulepitud inventari

tagastamise korda rikkunud.

Hageja on tuginenud inventari rikkumise kindlakstegemisel defekteerimise aktidele

nr DLP0010001, nr DLP0009881 ja nr DLP0009915 (I kd, tl 27-31), mis on koostatud

15.12.2020. Defekteerimise aktidel puudub viide inventari üleandmise-vastuvõtmise aktidele,

st defekteerimise aktidel alusel ei ole võimalik tuvastada, milliselt rendileandja kliendilt ja

millal aktidel märgitud inventar rendileandjale üle anti ning kas inventar anti üle puudustega

või mitte. Defekteerimise aktidest nähtub, et tooted on tagastatud R. Siidirätsepale

16.12.2020, s.o pärast aktide koostamist, ning aktididest ei ole võimalik aru saada, kas R.

Siidirätsep on ka aktide koostaja. Samuti ei ole aktid hageja poolt allkirjastatud. Asja

materjalide kohaselt ei ole hageja esitanud taotlust R. Siidirätsepa tunnistajana

ülekuulamiseks. Defekteerimise aktidelt nähtub veel see, et aktidele on märgitud inventari

number (aktide teine veerg). Inventari üleandmise-vastuvõtmise aktidel (I kd, tl 18-19, 20-

21), mille alusel anti inventar rentnikule kasutusse, ei ole inventari numbrit märgitud. Hageja

taotlusel maakohtu istungil ülekuulatud tunnistaja J.H. ei osanud inventari numbri puudumist

üleandmise-vastuvõtmise aktidel usutavalt selgitada. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse

p-s 8 tuvastas, esitas hageja 26.11.2021 menetlusdokumendiga 26.10.2020 tehtud fotod

puudustega inventarist. Hageja ei ole selgitanud, miks on defekteerimise aktid koostatud enam

kui poolteist kuud hiljem ja hageja poolt ühepoolselt.

Eelnimetatud faktilistele asjaoludele on kostja juhtinud maakohtu menetluses tähelepanu, kuid

maakohus on jätnud need tähelepanuta. Kohtuotsuse põhjendustest (II kd, tl 98 pöördel-99) ei

ole võimalik aru saada, millised asjaolud maakohus tuvastas ning millistele tõenditele

tuginedes maakohus hagi rahuldas.

Arvestades ülaltoodud asjaolusid, on ringkonnakohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud

kostjapoolset rikkumist (puudustega inventari üleandmist) ning ainuüksi seetõttu tuleb hageja

nõue jätta rahuldamata.

10. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud ka kahju suurust.

Lepingu p-st 8.2 tulenevalt peab rentnik inventari kahjustuse korral hüvitama kahjustuse

väärtuse. Defekteerimise aktide 8-s veerus on hageja märkinud allahindluse protsendi, mille

võrra on inventari väärtus vähenenud. Samas ei ole hageja selgitanud, milliste kriteeriumide

alusel on konkreetne allahindluse protsent määratud. 26.11.2021 menetlusdokumendis (I kd,

tl 85) on hageja märkinud, et kuna kahju suurus selgus kahjustatud inventari ekspertiisiga, ei

olnud hagejal võimalik kahju ulatust varem esitada. Tõendeid, mis kinnitaksid tagastatud

inventari osas ekspertiisi läbiviimist, hageja asja materjalise juurde esitanud ei ole. Tunnistaja

J.H. on maakohtu istungil kinnitanud, et selle eest, kas inventar on korras või mitte, vastutab

tellinguosakond. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et tagastatud inventari kahjustused oleks

kindlaks tehtud ekspertiisiga. 31.05.2024 menetlusdokumendis (II kd, tl 84) on hageja

kinnitanud, et tagastatud inventari ei olnud võimalik enam taastada ning seejuures on hageja

viidanud tööinspektsiooni otsusele. Tööinspektsiooni vastavasisulist otsust hageja asja

materjalide juurde lisanud ei ole.

Kuna hageja ei ole tõendanud kahju suurust, puudub kostjal kohustus tõendada seda, millises

ulatuses ta kahjuga ei nõustu. Kostja on menetluse algusest peale hagile vastu vaielnud ning

ekslik on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud, millises ulatuses ta hagile vastu

vaidleb.

11. Hageja nõude tõendamatusele viitavad veel järgmisel faktilised asjaolud.

Defekteerimise aktide järgi on puudustega inventari arv 240 (194+23+23). 08.03.2024 hageja

poolt esitatud tagastamise aktide järgi on puudustega inventari arv 254 (14+23+23+194).

Üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel sai rentnik enda kasutusse 6273 inventari eset

(1684+4589) ning tagastamise aktid alusel on rentnik tagastanud rendileandjale 6492

inventari eset (14+600+600+378+20+31+2+129+5+3+12+12+16+16+56+4598).

12. Kostja on maakohtus tuginenud mh nõude aegumisele. Maakohus ei ole kostja aegumise

vastuväite osas seisukohta võtnud.

Käesoleval juhul kohaldub aegumisele VÕS § 338. VÕS § 338 lg 1 kohaselt üürileandja poolt

üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt

asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus

kuud. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause järgi üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg

algab

asja

tagasisaamisest.

Nõude aegumist peab tõendama kostja ning kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, millal ta

inventari hagejale üle andis. Vastuses hagile (I kd, tl 43-46) kinnitas kostja, et hageja vedas

inventari oma transpordiga ära 22.10.2020, 29.10.2020, 03.11.2020 ja 04.11.2020. Samas ei

ole kostja täpsustanud, millised konkreetsed tellingute detailid ja millises koguses hageja

eelnimetatud päevadel ära viis. Maakohus ei ole nõudnud kostjalt aegumise vastuväite

täpsustamist, st seda, millal täpselt, millises koguses ja milliseid tellingute detaile hageja

ehitusobjektilt ära viis. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja nimetatud asjaolusid

täpsustanud.

Seetõttu puudub ringkonnakohtul võimalus kindlaks teha, kas hageja nõue võib olla osaliselt

aegunud (hagi esitati kohtusse 27.04.2021).

Kuna kostja ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes aegumise kohaldamata jätmist

maakohtule ette heitnud ning arvestades ka menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2) ja

seda, et hageja nõue jääb tõendamatuse tõttu rahuldamata, puudub ringkonnakohtu hinnangul

vajadus selgitada täiendavalt välja nõude aegumise asjaolusid.

13. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamise ja hagi rahuldamata jätmisega jäävad

menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja

kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)