2-22-124128/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-124128

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi D. H. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7322,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(registrikood: 14304235; asukoht: Vabaõhumuuseumi

tee 1, Haabersti linnaosa, XXX) lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema

Kostja: D. H. (isikukood XXX; aadress: XXX)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi D. H. vastu.

2. Välja mõista D. H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks hageja ja kostja

vahel 03.10.2017 sõlmitud laenulepingust nr 700010213 võlgnevus 810,74 eurot

(millest 569,13 eurot põhivõlgnevus; 241,61 eurot põhivõlalt perioodi eest 24.08.2020

kuni 11.10.2022 sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi D. H. vastu

põhivõlgnevuse 3664,73 euro, intressi 381,80 euro, haldustasu 17,40 euro,

sissenõudmiskulude 50,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1555,75 euro

väljamõistmiseks.

4. Välja mõista D. H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 569,13 eurot) alates 12.10.2022 kuni

otsuse tegemiseni, so kuni 21.11.2024 summas 238,96 eurot.

5. Välja mõista D. H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis määras 19,9%

aastas arvestatuna võla põhiosalt (s.o 569,13 eurot) alates 21.11.2024 kuni põhinõude

tasumiseni.

6. Menetluskulud jätta 12,51% ulatuses D. H. kanda ja 87,49% ulatuses TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaali kanda.

7. Määrata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 835 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 665 euro, 150 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest

Tsiviilasi nr 2-22-124128

104,46 eurot mõista D. H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on D. H. kohustatud tasuma TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaalile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava

otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat

otsust (TsMS § 448 lg 5).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 06.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult D. H.-lt (kostja) 6438,55 euro saamiseks. Kohus tegi

12.07.2022 makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. 09.09.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 12.09.2022 hagiavalduse

käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele

ettenähtud vormis, tasuda täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitada

kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning teatada kohtule kostja

andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

2. Hageja esitas 11.10.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

4342,12 euro, intressi 381,80 euro, haldustasu 17,40 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 1843,32 euro ja täiendavate viivise alates 12.10.2022 kuni

põhinõude täitmiseni määras 19,9% aastas väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja

mõista kostjalt tasutud riigilõiv 665,00 eurot ning õigusabikulud 480,00 eurot.

3. Pärnu Maakohus võttis 12.10.2022 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus TsMS § 322 lg 1 alusel kätte 28.10.2022.

4. Kohtu nõudel hageja 20.07.2023 selgitas, et krediidiandja on omandanud teabe, mis

võimaldas hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindas tarbija krediidivõimelisust sh kostjalt pangakonto väljavõtte alusel.

Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-124128

andmebaaside põhjal. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane. Kostja on ka täitnud 3-4 aasta jooksul lepingutest tulenevaid kohustusi.

5. Kohtu nõudel hageja 07.05.2024 selgitas, et 08.06.2016 sõlmitud leping on täidetud

korrektselt kuni 10.10.2017 osamakseni (makse 11.10.2017). Tagastamata põhiosa on

3189,03 eurot. 03.10.2017 sõlmitud lepingu alusel sai kostja lisaks 3500 eurot laenu, seega

uus põhiosa ei saa olla väiksem kui 6 689,03 eurot. Lepingus on sätestatud, et uus jääk on 6

818,81 eurot. Vahe summas 129,79 eurot (6818,81-6689,03) kujuneb järgmiselt: lepingutasu

75, intress 42,25 (08.06.2016 lepingu alusel 10.11.2017 osamakse "tõstetud" uude

põhiosasse), 2,9 haldustasu (sama põhjendus nagu intressiga). 03.10.2017 lepingut tasutakse

kaootiliselt - tasuti kokku 5337,48 eurot perioodil 15.11.17 - 27.03.20. Sellest piisab, et katta

osamaksed nr 1 - 28 täielikult ja nr 29 osaliselt 159,44 euro ulatuses. Esialgsete andmete

kohaselt oli põhiosa jääk suurem, hageja esitas uue viivise arvutuskäigu. Hageja nõuab viivist

põhivõla summalt 4233,86 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o

24.08.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.10.2022 lepingus kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 19,9%. Hageja nõuab viivist summas

1797,36 eurot, mis on hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud.

Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 4233,86 eurot kuni sellekohase tasumiseni

alates 12.10.2022 lepingujärgses viivisemääras s.o 19,9% aastas.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

6. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

6.1. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 08.06.2016 laenulepingu (tl 33), millega

kostja sai laenu 4000,00 eurot (tl 40) ning hageja ja kostja sõlmisid 03.10.2017 laenulepingu

(tl 41), millega kostja sai täiendavalt laenu 3500,00 eurot (tl 50). Kostja kohustus

laenusummad osamaksetena maksma tagasi koos lepingutasu, intressi ja haldustasuga. Kostja

ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Hageja saatis 08.08.2020 kostjale

teate laenulepingu ülesütlemise kohta (tl 52). Hageja laenu andes järgis vastutustundliku

laenamise põhimõtet ja kontrollis kostja konto väljavõtet (tl 96).

6.2. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 29. osamaksest 10.03.2020. Tagasimaksete

väljavõtte (tl 129) kohaselt on kostja teinud perioodil 11.07.2016 kuni 27.03.2020

tagasimakseid kokku 6930,87 eurot.

6.3. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 19,90% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 29. osamaksest 10.03.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 34.

osamakseni, s.o. 10.08.2020 summas 381,80 eurot.

6.4. Lepingus on pooled kokku leppinud lepingu haldustasus 2,90 eurot igakuiselt. 23.08.2020

laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata laenuhaldustasud summas kokku 17,40

eurot.

6.5. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida

võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes lepingu p-st 3.7.

ja VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa on 50,00 eurot mis

koosneb: tasulise kirja saatmine 25 eurot; tasulise kirja saatmine 5 eurot; tasulise kirja

saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-124128

6.6. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 4233,86 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.08.2020 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 11.10.2022 lepingus toodud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras

s.o 19,9% summas 1797,36 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 4233,86 eurot

kuni sellekohase tasumiseni alates 12.10.2022 lepingujärgses viivisemääras s.o 19,9% aastas.

6.7. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

7. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

7.1. Dokumendid toimetati kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel kätte 28.10.2022 ning kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 11.11.2022 kell 24:00. Kostja vastust hagile

esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud

tõendeid leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13; RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11;

RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus,

vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).

10. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud hagejaga 03.10.2017 sõlmitud

laenulepingust nr 700010213 tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on hageja laenulepingu

üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue

tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõistes.

Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma,

laenusaaja põhikohustus on tagasi maksma sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1).

Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Tarbija

võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva

majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

11. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS §

1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh

selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).

12. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-124128

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

13. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku

krediidivõimekuse kohta.

Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena

ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt

RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

14. Hageja poolt 20.07.2023 esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest

nähtuvate andmete alusel ei saanud hagejal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust,

et kostja on krediidivõimeline. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on enamuses

sissetulekutest kandnud oma teistele pangakontodele, kuid hagiavaldusest ei nähtu, et

krediidiandja oleks kostjal palunud esitada ka tema teiste pangakontode väljavõtteid.

Arvestades pangakonto väljavõtte perioodi pikkust ja väljavõttest nähtuvat tehingute arv ja

sisu, siis kohtul on põhjust arvata, et peamiselt on kostja teinud eluks vajalikke arveldusi oma

teiste pangakontode kaudu. Seega kohtu hinnangul jättis hageja kostja krediidivõimelisuse

sisuliselt hindamata. Kostja kontoväljavõttega tutvumisel on ilmne, et kostja maksekäitumine

kostja krediidivõimelisust ei kinnita.

15. Eeltoodust tulenevalt rikkus laenuandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus

VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. VÕS § 4034 lg 6

rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 4034 lg 7 teise lause alusel nõuda ka muid tasusid.

Käesoleval juhul ei saa hageja küsida lepingutasu (29 eurot + 75 eurot) ega nõuda haldustasu

17,40 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot, mis osas jätab kohus hagi rahuldamata.

16. Kostja on laenulepingute katteks tasunud kokku 6930,87 eurot. Kuivõrd kostjal puudus

kohustus tasuda muid tasusid peale põhinõude, siis jäi kostjal 08.06.2016 ja 03.10.2017

sõlmitud laenulepingute alusel tasumata laenusumma 569,13 eurot (4000€+3500€-6930,87€),

mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

17. Esitatud asjaolude kohaselt kandus 08.06.2016 sõlmitud laenulepingust 03.10.2017

laenulepingusse laenujääk summas 3189,03 eurot (dtl 126). Tasutud maksetest nähtub, et kuni

03.10.2017 oli tasutud 15 osamakset kokku 1492,67 eurot (82,87 eurot + 4 x 100,66 eurot + 8

x 100,72 eurot + 2 x 100,70 eurot). Kuna tasutud osamaksed tuleb arvestada laenu

tagasimakseteks, oli seisuga 03.10.2017 tagastamata laenujääk 2507,33 eurot (4000 eurot –

1492,67 eurot).

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-124128

18. 03.10.2017 sõlmitud laenulepinguga sai kostja 06.10.2017 täiendavat laenu 3500 eurot

(dtl 50) ning seisuga 06.10.2017 oli laenu suurus 6007,33 eurot. Kostja on alates 11.10.2017

kuni 27.03.2020 tasunud 5438,20 eurot. Arvestades maksegraafikus kokku lepitud osamaksete

suurust (dtl 47), jäi kostja võlgu alates 10.03.2020 osamakse tasumisel 106,20 eurot (232,18

eurot + 28 x 183,18 eurot + 76,98 eurot = 5438,20 eurot; 183,18 eurot – 76,98 eurot).

19. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peaks krediidiandja uuesti määrama

tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Samasugune nõue on sätestatud ka VÕS § 4062 lg 3 neljandas lauses.

Menetlusökonoomiast tulenevalt ning arvestades asjaoluga, et maksegraafikuga kokkulepitud

osamaksete tagastamise tähtaeg on möödunud ning väljastatud laen on sissenõutavaks

muutunud, arvestab kohus välja tagasimaksed arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamisega. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni 01.01.2023 oli intressimäär

0% aastas. Kohus kostjalt hageja kasuks intressi välja ei mõista, sest intress perioodil

10.03.2020 kuni 10.06.2020 oli 0,00%:

Tähtaeg

põhiosa

intress

kokku

10.03.2020

106,20

0,00

106,20

10.04.2020

183,18

0,00

183,18

10.05.2020

183,18

0,00

183,18

10.06.2020

96,57

0,00

96,57

Kokku:

569,13

0,00

569,13

20. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab lepingu üldtingimuste p 12.1. alusel kostjalt viivise tasumist määras 19,9%

aastas alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.08.2020 kuni hagiavalduse

esitamiseni 11.10.2022. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud

viivise 241,61 eurot järgmiselt:

võlg

periood summa

569,13 24.08.-31.12.2020

40,23

569,13 01.01.-31.12.2021

113,26

569,13 01.01.-11.10.2022

88,12

Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 12.10.2022 kuni otsuse

tegemiseni välja kindla summana, so 238,96 eurot (569,13€ x 19,9% / 365 kp x 81 kp (25,13

eurot) + 569,13€ x 19,9% (113,26 eurot) + 569,13€ x 19,9% / 366 kp x 325 kp (100,57 eurot))

ning alates 21.11.2024 protsendina määras 19,9% aastas.

21. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 665

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-124128

22. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 480 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 480 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust

120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul

peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma

teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi ei ole selles asjas põhjendatud. Kõigepealt kohus

märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi hageja poolt olema tehtud juba

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise toimingu põhjendatud menetluskuluks

on seadusandja pidanud 20 eurot (vt TsMS § 4842). Tegemist on trafaretse hagiga (kohus on

kahel korral täpsustanud hagi asjaolusid), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline

õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja

vajalik ajakulu selles asjas 1,5 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja

tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites

pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja

ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem

muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja

alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei

olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud

tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu peab kohus põhjendatuks ja vajalikud hageja

lepingulise esindaja kulud kokku 170 eurot (1,5h x 100 eurot + 20 eurot) ilma käibemaksuta.

23. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 13,18% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

110,05 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

24. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

7 (7)