3-17-195/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2024, Tartu

Haldusasja number

3-17-195

Haldusasi

AS Roheline Elekter kaebus Ida-Viru Maavanema 28.

detsembri 2016. a korralduse nr 1-1/2016/278

tühsitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. augusti 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Regionaal-

ja

Põllumajandusministeeriumi

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Roheline Elekter

Vastustaja - Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 29. augusti 2023. a otsus

ning teha asjas uus otsus, millega jätta AS-i Roheline Elekter kaebus täielikult

rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 23.

detsember 2024).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida-Viru maavanema 28. detsembri 2016. a korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestati Ida-Viru

maakonnaplaneering. Planeeringuga nähti muuhulgas ette Vaivara vallas Mustanina külas

üldplaneeringuga kehtestatud tuulepargi maa-ala vähendamine Sirgala harjutusvälja laiendamise

tõttu.

2. AS Roheline Elekter esitas kaebuse, milles palus maakonnaplaneeringu kehtestamise

korraldus tühistada. Kaebuse kohaselt oli Vaivara tuulepark ette nähtud varasema

üldplaneeringuga ning seda on ehitama hakatud. Harjutusvälja alasid suurendati ilma alternatiive

arvestamata ning arvestamata jäeti huvi tuuleenergeetika arendamise vastu.

3. Tartu Halduskohtu 29. augusti 2023. a otsusega rahuldati kaebus ning tühistati Ida-Viru

maavanema 28. detsembri 2016. a korraldus nr 1-1/2016/278 järgmistel põhjendustel.

3.1. Võrreldes varasema üldplaneeringuga ja teemaplaneeringuga on Sirgala harjutusvälja

ümbruses maakonnaplaneeringu kaardi järgi ette nähtud väiksem maa-ala tuulikute

püstitamiseks. Ka maakonnaplaneeringu seletuskirjas öeldakse, et maakonnaplaneering muudab

teemaplaneeringus kavandatud tuuleparkide ulatust. Varasema Vaivara valla üldplaneeringu ja

teemaplaneeringu kaartide ning vaidlusaluse maakonnaplaneeringu kaartide võrdlemisel ilmneb

samuti, et maakonnaplaneeringu kaardil on tuulikute maa-ala vähendatud.

3.2. Vaidlusaluse maakonnaplaneeringu kehtestamise korralduses on samas öeldud: „säilitada

kohalike omavalitsuste kehtestatud üldplaneeringutes ja maakonna teemaplaneeringus „Ida-

Virumaa tehniline infrastruktuur“ fikseeritud tuulepargi alad kui eelnevate planeeringutega

seaduslikult kehtestatud tingimusel, et tuulepargi rajamisel tehakse koostööd

Kaitseministeeriumiga.“ Seega esineb ilmne vastuolu tuulikute maa-alade osas planeeringu

kehtestamise korralduses otsustatu ja maakonnaplaneeringu kaardi ning seletuskirja vahel, ning

samuti varasema üld- ja teemaplaneeringu vahel.

3.3. Seni Vaivara vallas üldplaneeringuga kehtestatud tuulikute maa-ala on vähendatud 18

tuuliku võrra, kuigi kaebajale oli 9. jaanuari 2014. a korraldusega nr 5 väljastatud ehitusload.

Selline lahendus on kaebajale koormav, kuna kohalik omavalitsus võib viitega

maakonnaplaneeringule haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 7

lg 3 alusel ehitusload kehtetuks tunnistada. Tuulikute maa-ala muudatus oleks tulnud vormistada

vastavalt HMS § 56 lg-s 2-3 sätestatud nõuetele, et kaebajale oleks arusaadav, millistel

kaalutlustel see on tehtud. Sellest tulenevalt ei vasta korraldus formaalselt õiguspärase haldusakti

nõuetele (põhjendamiskohustus, sh kaalutlused diskretsioonilise otsuse korral).

3.4. Need vead ei ole kõrvaldatavad HMS § 58 alusel. Ei nähtu, et tuulikute maa-ala puudutavat

muudatust oleks kaebaja huvidega arvestades läbi kaalutletud.

3.5. Vaidlusalune haldusakt ei tunnista osaliselt kehtetuks ega muuda varasemat

teemaplaneeringut ega Vaivara valla üldplaneeringut. Selline otsustus peaks olema kajastatud

koos asjakohaste põhjendustega vaidlusaluses korralduses, seda eriti olukorras, kus

üldplaneeringu alusel olid väljastatud kaebajale juba ehitusload ja ta oli teinud investeeringuid.

Vaivara valla üldplaneeringu muutmisest on võimalik aru saada ainult kehtestatud

maakonnaplaneeringu ja valla üldplaneeringu kaartide võrdlemisel, kuid selline järeldus ei

pruugi olla ka kindel, kui vaadata vaidlusaluse korralduse sõnastust. Üldplaneeringu arvestamata

jätmine oli vastuolus sel ajal kohaldamisele kuulunud (kuni 1. juulini 2015 kehtinud) PlanS v.r §

7 lg-ga 5 ja lg 3 p-ga 2. Lisaks oleks maakonnaplaneeringuga olnud võimalik tunnistada

kehtetuks vaid samaliigilist planeeringut, mitte üldplaneeringut (PlanS v.r § 7 lg 4,

ehitusseadustiku rakendamise seaduse (EhSRS) § 11 lg 1).

3.6. Rahandusministeeriumi viide maakonnaplaneeringu seletuskirja lehekülgedele 69-70, kus on

kajastatud põhjendused Sirgala harjutusvälja laiendamise kohta, ei ole kaalutlused HMS § 4 lg 2

tähenduses. Kohtumenetluse käigus vastustaja poolt esitatud põhjendusi ei saa kohus arvesse

võtta, kuna pole kindel, et neist lähtus haldusorgan akti andmise ajal.

3.7. Kohus polnud kindel, kas Sirgala harjutusväljaku laiendamine peab ilmtingimata

eksisteerima vaid tuulikute maa-ala kärpimise tagajärjel. Kohus ei näinud nt Konsu küla

piirkonnas ehitisi või muid objekte, mis oleksid takistanud selles suunas Sirgala harjutusväljakut

laiendada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (Ida-Viru maavanema õigusjärglane) esitas

apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta

või alternatiivselt tühistada halduskohtu otsus osas, millega tühistati kogu

maakonnaplaneering. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

4.1. Arusaamatu on, miks leidis kohus, et HMS §-i 58 kohaldada ei saa.

4.2. Ruumilist planeerimist reguleerivates õigusaktides on läbivalt ette nähtud, et uue

planeeringuga muutub kehtetuks sama maa-ala hõlmav varasem planeering (PlanS § 73 lg 1;

EhSRS § 11 lg 3, PlanS v.r § 24 lg 6). Seega ei olnud varasemate planeeringute kehtetuks

tunnistamine vajalik, uue maakonnaplaneeringu kehtestamine sisaldas endas ka eelmise

planeeringu, sh teemaplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Seega on teemaplaneering „Ida-

Virumaa tehniline infrastruktuur“ vastupidiselt kohtu arvamusele kehtetu.

4.3. Vastustaja ei olnud esitanud kohtumenetluses täiendavaid põhjendusi, vaid oli viidanud

planeeringu seletuskirjas juba sisalduvatele põhjendustele.

4.4. Kohus väljus oma pädevusest, kui asus hindama harjutusvälja laienemist Konsu küla

suunas. Harjutusvälja laienduseks sobiva ala suhtes oli tehtud põhjalik analüüs.

4.5. Kohus ei arvestanud vastustaja selgitust, et kaitseministri 26. juuni 2015. a määruse nr 16

kehtestamisest alates ei ole Kaitseministeerium riigikaitseliste ehitiste töövime säilitamiseks

andnud ühtegi kooskõlastust tuuleparkide arendamiseks Jõhvi-Iisaku joonest ida poole. Isegi

pärast täiendavate õhuseireradarite töölehakkamist ei ole raadioluure tõttu võimalik Jõhvi-

Iisaku joonest ida poole tuulegeneraatoreid püstitada.

4.6. Planeeringute hierarhilisuse tõttu on mõeldamatu, et kõik juba tehtud

planeeringulahendused alati püsima jäävad. Põhjendatud juhul tuleb senistes planeeringutes

tehtud kokkuleppeid üldisema tasandi planeeringutes muuta ja need muudatused peavad ka

hierarhias allpool asuvatesse planeeringutesse jõudma.

4.7. Vastustaja ei ole väitnud, et vaidlusaluse maakonnaplaneeringuga tunnistati üldplaneering

kehtetuks. Vaivara vald oleks pidanud maakonnaplaneeringu järgimiseks üldplaneeringut ise

muutma või kehtetuks tunnistama. Maakonnaplaneeringu menetluses rakendati PlanS v.r § 17

lg-t 5 ning kuna Vaivara vald oli vaikimisi nõusoleku üldplaneeringu muutmiseks andnud ja

maakonnaplaneeringuga oli võimalik kehtivat üldplaneeringut muuta, tähendas see, et Vaivara

vald oli aktsepteerinud vajadust asjakohaseid toiminguid tegema asuma. PlanS v.r § 7 lg 5

nägi ette, et maakonnaplaneeringuga sai teha vaid ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks. Ka

maakonnaplaneeringu kehtestamise korralduse p-s 6 oli pandud kohalikele omavalitsustele

kohustus tagada maakonnaplaneeringu elluviimine.

4.8. Kaitseministeeriumi hinnangul ei olnud juba planeeringu kehtestamise hetkel võimalik

tuuleparkideks sobivatel aladel maakonnaplaneeringut ellu viia nii, et ei tekiks vastuolu

õigusaktidega ning ei väheneks riigikaitseliste ehitiste töövõime. Ida-Virumaale kavandatavad

tuulegeneraatorid vähendaksid lisaks õhuseireradarile ka luure- ja julgeolekuteabe saamiseks

kasutatavate raadiosüsteemide töövõimet.

4.9. Igal juhul põhjendamatu oli korralduse tühistamine täies mahus. Kaebuse esemeks oli

vaid Sirgala harjutusvälja laiendamine tuulikute maa-ala võrra.

5. AS Roheline Elekter palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

5.1. Planeeringu kehtestamise korralduse p-s 1 ja planeeringu seletuskirja ja kaardi vahel on

ilmne vastuolu.

5.2. Planeeringu kehtestamise korraldus ei vasta haldusakti formaalse õiguspärasuse nõuetele.

Planeeringu kehtestamise korralduses oleks pidanud olema olulised kaalutlused, mis

põhjendaksid haldusakti vastuvõtmist.

5.3. Kaalutlusi pole õiguspäraselt teostatud, kuna vastustaja on ise toonud esile kaalutluse, et

tuulepargi alad säilivad, kuid kaart ja seletuskiri kinnitavad vastupidist.

5.4. Rahandusministeerium leidis järelevalve teostamisel, maakonnaplaneeringu sisuline

lahendus on maavanema kaalutlusotsus ega võtnud kaebaja ettepaneku osas sisulist

seisukohta.

5.5. Seoses Konsu külaga ei otsustanud halduskohus, kuhu oleks otstarbekas harjutusväli

laiendada, vaid viitas, et planeeringu kehtestamisel ei ole kõiki alternatiive kaalutud.

5.6. Asjakohane pole viide kaitseministri 26. juuni 2015. a määrusele, kuna selles

kehtestatakse regulatsioon kooskõlastuse andmiseks, mitte aga abstraktne keeld. Riigikohus

on asjas nr 3-17-2766 selgitanud, kuidas tuleb Kaitseministeeriumil kooskõlastus anda.

Täielikult jäetakse arvestamata ka riigi poolt seatud kliimaeesmärgid.

5.7. Vastustaja jättis tähelepanuta, et üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ järgi on

energiajulgeoleku tagamise eesmärgil vajalik tuuleparkide arendus Ida-Virumaa endistel

kaevandamisaladel.

5.8. Kaebaja on asunud tuulepargi rajamist ellu viima, välja on ehitatud liitumispunkt nr 1 ja

sõlmitud liitumisleping AS-ga Elering kogumahus 1000 MW. Kaebajale on väljastatud

ehitusload 85 tuuliku püstitamiseks. Kaitseministeerium on küll need vaidlustanud, kuid

üksnes tuulikute kõrguse negatiivse mõju tõttu radarile, mitte aga harjutusvälja laiendamise

motiivil.

5.9. PlanS v.r § 7 lg-st 5 tulenevalt oleks maakonnaplaneeringu koostamisel pidanud

arvestama kehtestatud üldplaneeringuga või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega tegema

ettepaneku nende muutmiseks. Vastustaja väited on vastuolulised, kuna ühelt poolt väidab ta,

et vaidlusaluses maakonnaplaneeringus on üldplaneeringuga arvestatud ja tuulepargi alad

säilivad, kuid teisalt poolt leiab ta, et Vaivara vald oleks pidanud enda üldplaneeringut

maakonnaplaneeringu alusel muutma.

5.10. Kuna harjutusväljakut laiendati uutele aladele, oleks tulnud arvestada PlanS 6. peatüki

eriregulatsiooni.

5.11. Põhjendamatu on etteheide, et halduskohus on asunud ise otsustama, kuidas on võimalik

Vaivara tuulepark rajada ning on teostanud maavanema eest kaalutlusõigust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha

planeeringu vastuolulisuse suhtes (osa I), seejärel üldplaneeringuga arvestamata jätmise (II),

Sirgala harjutusvälja laiendamine kui riiklikult tähtsa ehitise kavandamise (osa III), Toila

valla teemaplaneeringuga arvestamise ning täiendava õhuseireradari kavandamise (osa IV),

kaalutlusõiguse teostamise osas (V), ehituslubade ning kaebeõiguse küsimuses (VI) ja

formuleerib viimasena oma lõppseisukohad.

I

Planeeringu vastuolulisus

7. Kaebaja üks kesksemaid väiteid vaidlusaluse maakonnaplaneeringu õigusvastasuse

põhjendamisel on see, et planeering on vastuoluline. Täpsemalt näeb kaebaja vastuolu

planeeringu kehtestamise korralduse tekstis (kus öeldi, et kohalike omavalitsusüksuste

üldplaneeringutes ja teemaplaneeringus fikseeritud tuuleparkide alad säilitatakse) ja

planeeringu seletuskirja ja kaardi vahel, millest nähtuvalt Vaivara vallas tuulepargiks

ettenähtud ala väheneb Sirgala harjutusala laienemise võrra.

Halduskohus nõustus selle seisukohaga ning luges sel põhjusel planeeringu õigusvastaseks.

Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu.

7.1. Ida-Viru maavanema 28. detsembri 2016. a korraldus, millega maakonnaplaneering

kehtestati, on kuue lehekülje pikkune. Lisaks kuuest punktist koosnevale resolutsioonile on

korralduses ka viis lehekülge teksti, milles kirjeldatakse põhiliselt menetluse käiku, aga ka

põhilisemaid otsustusi ning kaalutlusi. Ringkonnakohus möönab, et see tekst (tl 44-46, kd I)

on kohati ebaselge. Näiteks on seal refereeritud Rahandusministeeriumi seisukohti neile

ettepanekutele ja vastuväidetele, mis ei olnud planeeringu koostamise käigus lahendust

leidnud, kuid üheselt pole võimalik aru saada, millised on täpselt refereeringud

Rahandusministeeriumi seisukohtadest ning millised on Ida-Viru maavanema vastused

Rahandusministeeriumi seisukohtadele.

Selles kohati ebaselges tekstiosas ongi sõnastus, millele kaebaja tugineb: „Ida-Viru

maavanem, teostades planeerimisdiskretsiooni, kaalutledes Kaitseministeeriumi poolt esitatud

dokumentides sisalduvat informatsiooni ja nende poolt väljendatud huvi piirata

tuuleenergeetika arenguid Ida-Virumaal ning tutvudes mitmete huvitatud poolte, sh kohalike

omavalitsuste ja tuuleenergia arendajate argumentidega, teeb järgmise otsuse: säilitada

kohalike omavalitsuste kehtestatud üldplaneeringutes ja maakonna teemaplaneeringus „Ida

Virumaa tehniline infrastruktuur“ fikseeritud tuulepargi alad kui eelnevate planeeringutega

seaduslikult kehtestatud tingimusel, et tuuleparkide arendamisel tehakse seadusekohast

koostööd Kaitseministeeriumiga.“ (tl 45p, kd I).

Seevastu planeeringu seletuskirja alajaotises 1.4 „Ruumilise arengu põhimõtted ja

suundumused Ida-Viru maakonnas. Planeeringulahenduse põhjendused“ on märgitud, et:

„Käesolev maakonnaplaneering muudab teemaplaneeringus kavandatud potentsiaalsete

tuuleparkide ulatust (riigikaitselise huvi tõttu on piiratud tuuleparkide ala Sirgala harjutusvälja

laienduse alalt, arvestatud on detailsemas planeeringufaasis selgunud realistlike

võimalustega.“ (tl 54, kd I). Ning maakonnaplaneeringu tehnilise võrgustiku kaardi ja Vaivara

valla üldplaneeringu kaardi võrdlusest (kaebuse lisad 1 ja 2, lihtsamini arusaadavad digitaalsel

kujul kohtute infosüsteemis) nähtub, et Vaivara valla reserveeritud tuulepargimaa on

maakonnaplaneeringu kaardil läänesuunast väiksemaks jäänud ning selle asemel on

kavandatav riigikaitse harjutusväli (Sirgala harjutusväli). Võimalik on aru saada, et senine

Sirgala harjutusväli on kavandatud olulisel määral erinevates suundades laienema.

7.2. Neist asjaoludest nähtub tõepoolest, et maakonnaplaneeringus on vastuolu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda aga käsitada vastuoluna maavanema korralduse

motivatsiooni ja maakonnaplaneeringu kaardi ja seletuskirja vahel. Planeeringu kehtestamise

korraldus ja planeering ise (st planeeringu kaart ja seletuskiri) moodustavad materiaalses

mõttes ühtse haldusakti. Seega on vastuolu haldusakti erinevate osade vahel. Sellega on küll

rikutud HMS § 55 lg-s 1 sätestatud haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõuet, kuid see

ei ole käsitatav põhjendamis- ega kaalumisveana, nagu on võimalik järeldada halduskohtu

otsusest (vt nt halduskohtu otsuse p 27.4).

7.3. Haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõue kuulub HMS § 55 pealkirjast nähtuvalt

haldusakti vorminõuete hulka. HMS §-st 58 tulenevalt ei kuulu haldusakt tühistamisele

vormivea tõttu, kui see ei võinud mõjutada asja otsustamist (sama tuleneb ka riigivastutuse

seaduse § 3 lg 3 p-st 1). Ringkonnakohtu hinnangul on kirjeldatud vastuolu vormiviga, mis ei

oma sellist kaalu, et õigustaks maakonnaplaneeringu tühistamist. On ilmne, et maavanema

korralduses püüti lühidalt kirjeldada üksnes menetluse senist käiku ning esitada olulisemad

põhjendused, seda eeskätt seoses Rahandusministeeriumi poolt järelevalve käigus esitatud

seisukohtadega. Ehkki põhjendused olid esitatud arusaadavuse ja jälgitavuse mõttes küllaltki

ebaõnnestunud viisil, on siiski selge, et tegemist on üksnes kokkuvõtvate üldiste

seisukohtadega ning korralduses esitatud põhjendused ei oma iseseisvat regulatiivset jõudu.

Küll on aga regulatiivne jõud planeeringu seletuskirjas kirjapandul ning kaardil fikseeritul.

Just seletuskiri ja kaart on sellise konkreetsusastmega normid, millest ilmneb planeeringu

tegelik sisu ja mõju. Olukorras, kus planeeringu kehtestamise korralduses ebaõnnestunud

sõnastatusest võib jääda üks arusaam, kuid planeeringu seletuskirjast ja kaardist ilmneb

midagi muud, on siduv tähendus ikkagi seletuskirjal ja kaardil.

7.4. Seda, et vaidlusalune planeering oli lõppkokkuvõttes piisavalt selge, kinnitab ka asjaolu,

et kaebaja on saanud sellest sisuliselt samamoodi aru, nagu planeering ette näebki – et

tuulepargi ala vähendatakse harjutusvälja arvelt. Ka see näitab, et tegemist on ületatava

ebaselgusega haldusaktis.

7.5. Seega, ehkki eitada ei saa vaidlusaluse planeeringu ebaselgust selles küsimuses, on

ringkonnakohtu hinnangul lõppkokkuvõttes siiski arusaadav, et konkreetselt Vaivara

tuulepargi alaga seoses otsustati maakonnaplaneeringus teistsuguse lahenduse kasuks, kui oli

senises Vaivara valla üldplaneeringus (tuulepargi ala vähendada ning harjutusvälja osa

suurendada). Lõppkokkuvõttes on seega vaidlusalune haldusakt siiski piisavalt selge ning

selle tühistamiseks ainuüksi sel põhjusel pole alust.

I

Vaivara valla üldplaneeringuga arvestamine

8. Kaebaja leiab, et tulenevalt PlanS v.r § 7 lg-st 5 tuli arvestada Vaivara valla

üldplaneeringuga, kus oli tuulepargi ala juba kindlaks määratud.

PlanS v.r § 7 lg 5 sätestas, et maakonnaplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtestatud

üldplaneeringutega või kokkuleppel kohalike omavalitsustega tehakse vajaduse korral

ettepanek nende muutmiseks. Seega ei olnud kehtestatud üldplaneering vastustaja jaoks

vältimatult siduv – kokkuleppel kohaliku omavalitsusega sai maakonnaplaneeringus teha

ettepaneku varasema üldplaneeringu muutmiseks. Vastustaja ongi selgitanud, et

maakonnaplaneering kooskõlastati kohalike omavalitsustega, kuid mõned neist ei esitanud

ettenähtud tähtaja jooksul oma seisukohta, sh ka Vaivara Vallavalitsus (tl 44p, kd I), mistõttu

kohaldus PlanS v.r 17 lg 5 (kui kooskõlastuse taotlusele ei ole vastatud ühe kuu jooksul,

arvestab planeeringu koostaja, et planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei ole).

Seega oli vastustaja hinnangul Vaivara vald vaikimisi oma nõusoleku üldplaneeringu

muutmiseks andnud (tl 6p, kd II). Maakonnaplaneeringu kehtestamise korralduse p-s 6 oli

kohalikele omavalitsustele kehtestatud kohustus tagada maakonnaplaneeringut järgimine ja

elluviimine (tl 46p, kd I) ning seega oli Vaivara vallal kohustus muuta üldplaneeringut

selliselt, et see oleks kooskõlas maakonnaplaneeringuga (tl 4, kd III).

8.1. Ringkonnakohus nõustub selle käsitlusega. Õigeks ei saa pidada halduskohtu lähenemist,

mille järgi oleks pidanud vastustaja tegema kõigepealt Vaivara vallale ettepaneku

üldplaneeringu muutmiseks ja siis ootama seda, kuni Vaivara vald üldplaneeringut muudab.

On ilmne, et selline lahendus oleks äärmiselt aeganõudev, ebapraktiline ning ka tupikusse

viiv, kuna sellisel juhul jääks ebaselgeks, kuidas pidanuks maavanem käituma siis, kui vald ei

nõustu üldplaneeringut muutma. Üldplaneeringu kehtivus ei takista seda muutva

maakonnaplaneeringu kehtestamist, kuna maakonnaplaneering on olemuselt üldisem ja

abstraktsem planeeringu liik, millega peab arvestama hierarhiliselt madalam üldplaneering.

See ilmneb juba PlanS v.r § 7 lg 3 p-st 1 ja § 8 lg 3 p-pst 1, mille järgi on

maakonnaplaneeringu ülesandeks ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine

maakonnas ning üldplaneeringu ülesandeks ruumilise arengu põhimõtete kujundamine vallas

või linnas. Seega olukorras, kus maakonnaplaneering kehtestatakse kujul, mis läheb

alamalseisva üldplaneeringuga vastuollu, siis tuleb kohalikul omavalitsusel lahendada

üldplaneeringu muutmise küsimus.

8.2. Seega ei takistanud Vaivara valla üldplaneering vaidlusaluse maakonnaplaneeringu

kehtestamist ning ringkonnakohus ei näe sellega seoses alust ette heita maakonnaplaneeringu

menetlusele ka selliseid menetluslikke rikkumisi, mis viiksid maakonnaplaneeringu

tühistamiseni.

III

Sirgala harjutusvälja laiendamine kui riiklikult tähtsa ehitise kavandamine

9. Kaebaja on seisukohal, et Sirgala harjutusvälja laiendamine oleks tulnud lahendada

riiklikult tähtsa ehitise kavandamisena PlanS v.r 6. peatükis sätestatud korras. See peatükk

reguleerib riiklikult tähtsa ehitise kavandamise erisusi ning § 32 p 1 järgi on riiklikult tähtis

ehitis ka kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli.

9.1. Halduskohus leidis, et see regulatsioon ei kuulunud käesoleval juhul kohaldamisele, kuna

tegemist ei olnud uue harjutusvälja kavandamisega, vaid üksnes olemasoleva Sirgala

harjutusvälja laiendamisega.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Kaebaja poolt väljatoodu, et laieneti

uutele aladele, ei ole määrav, kuna kaebaja lähenemise järgi ei olekski siis võimalik

olemasolevat harjutusala laiendada ilma riiklikult tähtsa ehitise kavandamise erisustega

arvestamata. Laiendamine toimub ju alati uutele aladele. Samas nähtub PlanS v.r 6. peatüki

regulatsioonist, et need menetluse erisused on mõeldud ilmselgelt täiesti uude asukohta uue

objekti rajamisele, mitte olemasoleva piiride laienemisele. Nii tuleb kõigepealt koostada

riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepanekud, mida tuleb üldjuhul teha mitme asukoha kohta

ning läbirääkimisi peetakse mitme kohaliku omavalitsusega (PlanS v.r § 33). Olemasoleva

objekti laienemise puhul on sellise regulatsiooni järgimine ilmselgelt ebavajalik, sest

laiendatava objekti asukoht on juba kindel. Lisaks lahendatakse riiklikult tähtsa ehitise

asukoht üldplaneeringuga (PlanS § v.r 34 lg 4), mitte maakonnaplaneeringuga.

9.2. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et PlanS v.r 6. peatüki regulatsioon ei kuulunud

asjas kohaldamisele.

IV

Toila valla algatatud teemaplaneeringuga arvestamine ning täiendava õhuseireradari

kavandamine

10. Kaebaja on esitanud kaebuses ka järgmised seisukohad:

- maakonnaplaneeringuga laiendatakse Sirgala harjutusvälja lisaks eeltoodule ka lääne suunas,

st alale, kuhu oli Toila Vallavolikogu algatanud teemaplaneeringu tuulepargi maa-ala

määramiseks. Kaebaja oli maakonnaplaneeringu menetluses teinud ettepaneku määrata see ala

samuti tuulepargi alaks;

- kaebaja tegi maakonnaplaneeringu menetluses ettepaneku, et Ida-Virumaale kavandataks

täiendav õhuseireradar.

Kumbagi ettepanekut planeerimismenetluses ei arvestatud. Halduskohus leidis, et vastustaja ei

olnud sellega käitunud õigusvastaselt, kuna:

-

maakonnaplaneeringu kehtestamise ajal ei olnud Toila valla teemaplaneering veel

kehtestatud ning sellega ei saanudki arvestada;

-

radari võime üle käib vaidlus juba väljastatud ehituslubade tasandil ning see ei

puuduta maakonnaplaneeringut.

10.1. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud neis küsimustes lõppkokkuvõttes

õigele seisukohale. Toila valla teemaplaneeringu puhul on õige märkus, et tegemist ei olnud

jõustunud haldusaktiga, maakonnaplaneeringu kehtestamise hetkel teemaplaneeringu

menetlus alles käis. Lisaks koostatakse PlanS § 7 lg 1 p 2 järgi teemaplaneering kehtiva

maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks, st maakonnaplaneering on

hierarhiliselt üldisem ja kõrgemalseisev planeeringu liik.

10.2. Mis puudutab täiendava radari lisamist Ida-Virumaale, siis see küsimus taandub eeskätt

kaalumisõiguse kohaldamisele, st sellele, kas vastustaja lahendas seda ettepanekut sisuliselt

ning on esitanud asjakohased põhjendused selle ettepaneku järgimata jätmiseks.

10.3. Ringkonnakohus möönab, et planeeringu kehtestamise korraldusest ei ilmne kõige

reljeefsemalt see, miks täiendava õhuseireradar lisamist Ida-Virumaale ette ei nähtud. Siiski

on selles korduvalt viidatud Kaitseministeeriumi seisukohtadele ja nendega arvestamisele

ning riigikaitselistele vajadustele (tl 45p). Menetluse käigus oli Kaitseministeerium esitanud

seisukoha, et Ida-Virumaale kavandatud tuulegeneraatorid vähendaksid lisaks

õhuseireradarile ka raadiosüsteemide töövõimet. Viimaseid kasutatakse samuti luure- ja

julgeolekuteabe saamiseks. Juba enne planeeringu kehtestamist oli selge, et luure- ja

julgeoleuteabe raadiosüsteemide töövõimet ei saa tagada täiendava õhuseireradari

paigutamisega, sest see kompenseeriks üksnes senise õhuseireradari, mitte aga riigikaitseliste

raadiosüsteemide töövõimet (tl 4p, kd III).

10.4. Asja materjalidest nähtuvalt on Kaitseministeerium vastanud 14. detsembril 2015

planeerimismenetluse raames maavanemale muuhulgas kaebaja ettepanekuga täiendava

õhuseireradari paigutamiseks. Kaitseministeeriumi selgituse kohaselt nägi riigikaitse

arengukava 2013-2022 muuhulgas ette täiendavate keskmaa õhuseireradarite hankimise. Need

on tänaseks hangitud ja radaripildi vajadustest lähtuvalt Eesti territooriumile paigaldatud,

millega on riigikaitselised vajadused õhuseire osas täidetud ning kaitse-eelarve ei näe

järgmise kümne aasta jooksul ette täiendavaid investeeringuid õhuseiresse (tl 87, kd II).

Samuti on kaebaja ettepaneku osas võtnud seisukoha Rahandusministeerium, kes on

märkinud,

et

täiendava

õhuseireradari

asukoha

kavandamine

Ida-Viru

maakonnaplaneeringuga ei ole otstarbekas, kuna täiendava õhuseireradari jaoks sobivaima

asukoha leidmine eeldaks tuulikuparkide ja riigikaitseliste ehitiste töövõime detailset

analüüsi, milleks ei ole sobiv instrument maakonnaplaneering. Alates 1. juulist 2015 kehtivas

planeerimisseaduses on ette nähtud uus regulatsioon, mille abil on võimalik leida vastavate

võimaluste tekkimisel õhuseireradari rajamiseks sobivaim asukoht (tl 112, kd II).

Veel nähtub asja materjalidest, et 12. septembril 2016 toimus planeeringule vastuväiteid

esitanud isikute ärakuulamine. Sinna olid kutsutud kõik isikud, kelle vastuväiteid planeeringu

koostamise käigus ei arvestatud. Kaebaja ei olnud sellel ärakuulamisest osalemisest

vastustajat teavitanud. Ärakuulamise raames arutati ka täiendava õhuseireradari rajamise

küsimust (tl 117, kd II). Uus ärakuulamine toimus 11. oktoobril 2016 ning seal osales ka

kaebaja esindaja (tl 121, kd II). Ka sellel ärakuulamisel arutati õhuseireradari lisamise

küsimust ning samuti esitati seal selgitus, et tuulepargid mõjutavad lisaks radarile ka

riigikaitselisi raadiosüsteeme (tl 121p, kd II).

10.5. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud põhjendused igati asjakohased. See, et need ei

ole jõudnud otseselt planeeringusse, tuleb lugeda vormiveaks HMS § 58 mõttes, mis ei tingi

haldusakti tühistamist. Eelnevast nähtus, et kaebajal oli võimalus õhuseireradari küsimuses

menetluse käigus selgitusi saada, asja materjalidest nähtuvalt on sellega seoses haldusorganite

kaalutlused esitatud ning kokkuvõttes esines selles küsimuses küll mõningane

põhjendamispuudus, kuid see ei anna alust planeeringu tühistamiseks.

V

Kaalutlusõiguse teostamine

11. Nii kaebaja kui halduskohus on vastustajale ette heitnud kaalutlusõiguse ebakorrektset

teostamist. Võimalik on järeldada, et mõlemad heidavad ette kaalutlusõiguse ebapiisavat

teostamist seoses Sirgala harjutusvälja laiendamisega kaebajale ebasoodsas suunas, st Vaivara

valla üldplaneeringuga ette nähtud tuulikute alale.

11.1. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Nagu ülal märgitud, on vaidlusalune

planeering selles küsimuses küll mõnevõrra vastuoluline, kuid see ei ole samastatav

kaalumisvea ega haldusakti põhjendamata jätmisega. Piisav sellekohane põhjendus, millest

nähtuvad ka asjakohased kaalutlused, on esitatud planeeringu seletuskirjas alajaotises 4.7

„Riigikaitse ja turvalisus“. Selles on öeldud, et Sirgala harjutusvälja laiendamine on tingitud

Jõhvi linnakus asuvate üksuste väljaõppe tingimuste tagamise vajadusest. Harjutusväljade

arendamise jätkamine on oluline ka Eestis viibivate liitlasvägede perspektiivist. Hetkel ei ole

Sirgala harjutusvälja väiksusest tingituna seal võimalik vajalikku sõjalist väljaõpet korraldada.

Praegu saab seal korraldada laskmisi tankitõrjerelvadest ja raskekuulipildujatest ning teha

soomukite õppesõitu, kuid mehhaniseeritud üksustega lahingut jäljendavaid manöövreid ei ole

harjutusväljal võimalik teha. Samuti ei ole teha laskmist liikumiselt CV-90-ga ja tankidega.

Harjutusvälja laiendus jääb valdavalt asustamata aladele, mis on suures osas mõjutatud

põlevkivikaevandamisest (tl 83p, kd I).

Ehkki seal ei ole selgesõnaliselt välja toodud kaalutlusi seoses tuulepargi ala vähendamisega,

on Sirgala harjutusala laienemine olnud teemaks ärakuulamisel, kus kaebaja osales ning seal

arutleti ka nende kaalutluste üle. Muuhulgas on ärakuulamise protokollis välja toodud, et

„Sirgala kaotamise kompensatsiooniks nähti ette Auvere tuulepargi ala“ (tl 125p, kd II).

Seega nähtub, et tegelikult otsiti tuuleparkide arendajate kompromissi ning lõppkokkuvõttes

kompenseeriti ühe tuulepargi ala vähenemine uue ala (Auvere) määramisega tuuleparkide

maa-alaks.

Veel on planeeringu seletuskirjas öeldud, et potentsiaalsete tuuleparkide ulatust piirati

riigikaitselise huvi tõttu Sirgala harjutusvälja laienduse alalt (tl 54, kd I). Seega nähtub, et

vastustaja pidas riigikaitselisi huvisid tuuleparkide arendamisest kaalukamaks.

11.2. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja Sirgala

harjutusvälja laiendamisega seoses kaalumisõigust teostanud ning seda piisavalt põhjendanud.

11.3. Arusaamatuks jääb, miks leidis halduskohus, et need põhjendused ei ole asjakohased või

on esitatud kohtumenetluses tagantjärele. Tegemist on igati asjakohaste kaalutlustega ning

need on esitatud juba planeerimismenetluse kestel või planeeringu seletuskirjas (halduskohtu

otsuse p 27.8). Mingit alust nende kõrvalejätmiseks ei ole.

VI

Vaidluse seos ehituslubadega ning kaebeõigus

12. Halduskohus on välja toonud ka selle, et kaebajale on juba 2014. aastal väljastatud

ehitusload tuulikute ehitamiseks ning kaebaja lisanud, et ehitamisega on juba algust tehtud

ning sõlmitud ka energiatootmisega seotud lepinguid.

12.1. Ringkonnakohus selgitab, et HMS § 54 järgi on haldusakti õiguspärasuse eelduseks see,

et see oleks kooskõlas selle andmise hetkel kehtiva õigusega. Ehituslubade andmise hetkel

vaidlusalune maakonnaplaneering ei kehtinud ning seega ei saa väita, et ehitusload oleksid

olnud selle andmise hetkel kehtiva õigusega vastuolus. Seetõttu on ringkonnakohtu jaoks

ebaselge, miks esitas halduskohus argumendina planeeringu õigusvastasuse põhjendamiseks

selle, et ehitusload võidakse kehtetuks tunnistada (halduskohtu otsuse p 27.4) või miks

rõhutab kaebaja ehitamiseks juba tehtud investeeringuid. Õiguspärase haldusakti kehtetuks

tunnistamine on küll võimalik, kuid selleks on ette nähtud HMS-s eriregulatsioon koos

küllaltki kitsaste tingimustega (HMS § 66-67) ning maakonnaplaneering ei tähenda

vältimatult seda, et kaebaja ehitusload tunnistatakse kehtetuks.

13. Eelmise punktiga seondub kaebaja kaebeõiguse küsimus. Halduskohtu otsuses ei ole

käsitletud seda, kas kaebus on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks või PlanS v.r §

26 lg 1 alusel, st igaühe kaebeõiguse alusel. Ringkonnakohus ei ole veendunud, kas

vaidlustatud maakonnaplaneering riivab kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna kaebus jääb aga

ülaltoodud põhjustel nagunii rahuldamata, ei peatu ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt.

Ka kaebeõiguse puudumine viiks lõppkokkuvõttes kaebuse rahuldamata jätmiseni.

VII

Lõppseisukohad

14. Põhjendatult on vastustaja apellatsioonkaebuses välja toonud selle, et halduskohus tühistas

alusetult kogu planeeringu kehtestamise korralduse (st kogu maakonnaplaneeringu), ehkki

kaebaja oli vaidlustanud planeeringust vaid mõningad konkreetsed aspektid (eeskätt Sirgala

harjutusvälja laienemise tuulepargi ala arvel). Ülejäänud osas, st küsimustes, milles

planeeringut polnud vaidlustatud, ei olnud planeeringu tühistamiseks halduskohtul mingit

alust.

15. Eeltoodust tulenevalt kuulub vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamisele.

Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse

täielikult rahuldamata. Kuna motiivid, miks halduskohus kaebuse rahuldas, olid väärad, ning

ka ülejäänud kaebuses toodud seisukohad ei tingi kaebuse rahuldamist, ei võta

ringkonnakohus seisukohta kõigis küsimustes, mille oli vastustaja esitanud

apellatsioonkaebuses.

16. Arvestades, et kaebus jääb tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)