3-23-1134/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu. Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.11.2024, X.X.

Haldusasja number

3-23-1134

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses 01.02.2023 kaebajale meditsiiniabi

andmata jätmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.10.2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – X.X.

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebaja apellatsioonkaebus, tühistada X.X. Halduskohtu 16.10.2023. a

otsus ja saata asi tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, so 21.11.2024, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 17.02.2023 Viru Vanglale kahjunõude, mis registreeriti 20.02.2023 nr 6-

16/41-1 all. Ta taotles mittevaralise kahju hüvitist 1000 eurot, kuna vangla põhjustas

01.02.2023 tema tervisele tõsist kahju. X.X.-il on diagnoositud hüpertoonia. Tal oli

01.02.2023 väga halb olla ning ta palus õhtu jooksul korduvalt kutsuda meediku. Alles pärast

seda, kui ta hakkas vastu ust lööma, tuli meedik koos valvuriga, kuid talle abi ei osutanud.

Pärast öörahu tualetist väljudes läksid X.X.-il kõrvad lukku ja silmade eest mustaks ning ta

kukkus põrandale. Hommikul avastas ta enda laubalt haava. Kahju seisneb selles, et vangla ei

suutnud korraldada talle meditsiinilist abi, mille tõttu kinnipeetava tervislik seisund halvenes,

ta kaotas teadvuse, kukkus põrandale ning lõi peaga vastu maad. Samuti oli tal vaimselt raske,

sest tal oli hirm, et ta võib surra või saada insuldi ja keegi ei aita.

2. X.X. esitas 20.05.2023 X.X. Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Viru Vanglalt

välja meditsiiniabi andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise kohtu

äranägemisel. Igal inimesel on õigus saada vältimatut abi. Meditsiinitöötaja jättis kaebaja

raskes seisundis abita ning kaebaja pidi taluma kõrge vererõhuga seotud sümptomeid nagu

halb enesetunne, peavalu, peapööritus ja teadvusekadu. See tekitas kaebajale stressi, heaolu

langust ja vaimseid kannatusi. Meditsiinilisest abist ilma jätmine tekitas kaebajale

mittevaralise kahju, mis seisneb selles, et vangla ei suutnud korraldada kaebajale vajalikku

meditsiinilist abi, mille tõttu kaebaja seisund halvenes ja ta kaotas teadvuse, kukkus põrandale

ja lõi pea vastu põrandat. Kaebajal oli ka vaimselt raske ja hirm saada insult või surra.

2. Viru Vangla jättis 30.05.2023. a otsusega nr 6-16/78-2 kaebaja kahjunõudeid lahendades

rahuldamata muu hulgas kaebaja kahjunõude seoses 01.02.2023 meditsiiniabi andmata

jätmisega.

3. X.X. Halduskohus võttis 03.07.2023. a määrusega kaebuse menetlusse. Halduskohus

lähtus sellest, et kaebaja hinnangul põhjustas vangla 01.02.2023 oma tegevusega kahju tema

tervisele ja seega on kaebus esitatud tervisekahju hüvitamiseks.

4. Vastustaja palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Valvemeeskond saab

väljaspool tööaega kutsuda erakorraliselt valveõe, kui patsient on kirjeldanud, milles tema

probleem seisneb. Patsiendil ei ole sarnaselt vanglavälise tervishoiuteenusega subjektiivset

õigust nõuda endale meelepärase raviotsust, kui selleks ei ole objektiivset terviseseisundist

tulenevat näidustust. Kaebajal ei esinenud 01.02.2023 erakorralise (vältimatu) tervishoiu-

teenuse vajadust. Kaebaja vererõhu kõikumine on vanglale teada, kuid see ei ole midagi

ekstreemset. Kaebaja ei ole erakorralise arstiabi vajadust tõendanud. Kaebaja objektiivne

terviseseisund ei tinginud vajadust ravitoimingute tegemiseks. Kaebajale on vanglas osutatud

piisavat ning asjakohast tervishoiuteenust. Kui kinnipeetav suudab karjuda ja lõhkuda ust ning

liigub vabalt, siis ei ole tema seisund erakorralist abi vajav. Kahjunõude rahuldamise

vältimatuks eelduseks on ravivea olemasolu. Pole põhjust kahelda valveõe 01.02.2023. a

otsuses, et patsient ei vajanud erakorralist abi, mistõttu raviviga tehtud ei ole ning ainuüksi

see tingib kaebuse rahuldamata jätmise.

5. X.X. Halduskohus jättis 16.10.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused

olid kokkuvõtlikult järgmised.

5.1. Kaebaja väitis ka, et vastustaja tegevus põhjustas temas hirmu surma või insuldi

tekkimise ees. Kaebaja ei ole ei kohtueelses menetluses ega kaebuses kohtule toonud välja, et

tegemist oleks väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega, mis hõlmaks muu

hulgas ka hirmu või ärevuse põhjustamise. Seetõttu ei käsita kohus kaebust väärikuse

alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebusena.

5.2. Kaebajal on diagnoositud kõrgvererõhutõbi, mille raviks on talle määratud igapäevaselt

tarvitatav ravim. Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale

ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Seega ei ole valvemeedikutel kohustust osutada

vältimatult mistahes tervishoiuteenuseid. Tervisekaardi sissekande ja meditsiiniõe selgituste

kohaselt ei saanud kaebajal esineda vältimatu abi vajadust väidetava kõrgenenud vererõhu

tõttu olukorras, kus ta ise ägestunult suhtles (karjus) ja vastu ust tagus.

5.3. Valvuritel on VangS §-st 132 tulenev keeld avaldada neile seoses teenistusülesannete

täitmisega teatavaks saanud asjaolusid. Seega ei ole valvurile oma ägedate terviseprobleemide

avaldamisel ohtu, et kinnipeetava terviseandmed saaksid avalikuks ja jääksid kaitseta. Kohtu

hinnangul ei ole ainumäärav, et kaebaja keeldus valvurile oma terviseseisundiga seonduvat

teavet andmast. Meditsiiniõde tutvus korralist ringkäiku tehes kaebaja seisundiga ja leidis, et

tegemist ei ole vältimatut abi nõudva olukorraga.

5.4. Tunnistajana üle kuulatud meditsiiniõe ütlustest selgus, et ta töötas meditsiiniõena Viru

Vanglas kolmandat aastat ning enne seda neli aastat haiglaõena, sh on tal kogemus

erakorralise meditsiini ning intensiivravi valdkonnas. Kirjeldatud töökogemus ei anna alust

kahelda meditsiiniõe pädevuses hinnata ja tunda ära vältimatu abi vajadust.

5.5. Väites raviviga ja kahju tekkimist, pidi seda tõendama kaebaja. Pole küll välistatud, et

hematoomi võis põhjustada väidetav kukkumine, kuid tõendatud pole, et väidetav kukkumine

ja hematoomi teke ning kaebaja väidetavalt halb enesetunne olnuks seoses. Isegi kui

tunnustada sellist seost, saaks tekkinud kahju (väikesemõõduline hematoom) hinnata

väheseks. Tervisekaardi kande kohaselt ei olnud tegemist haavaga, nagu väidab kaebaja.

Kahju tekkimist ei kinnita ka järgnevad tervisekaardi kanded (04.-06.02.2023), mil kaebajal

mõõdeti plaaniliselt vereõhku ja ta registreeriti raviskeemi korrigeerimiseks üldarsti

vastuvõtule. Vastustaja tegevust ei saa pidada VangS §-des 52 ja 53 sätestatud kohustuste

rikkumiseks, mis oleks kaebajale kaasa toonud tervisekahju.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas X.X. Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada, või alternatiivselt saata asi

halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

6.1. Kaebaja tõi nii kohtueelses menetluses kui kaebuses välja, et tal oli ka vaimselt raske.

Kaebajal oli hirm, et ta võib saada insuldi või surra ja keegi teda ei aita. Kui kohus pidas

väljatoodut ebapiisavaks, et käsitada kaebust ka väärikuse alandamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamise kaebusena, pidi kohus seda kaebajale selgitama.

6.2. Halduskohtu seisukoht, et valvemeedikul ei ole kohustust osutada vältimatult mistahes

tervishoiuteenuseid, on vastuolus VangS § 41 lg-ga 1. Kaebaja pidi piinlema kõrge vererõhuga

kaasnevate sümptomite (väga halb enesetunne, peavalu, peapööritus) tõttu, mis viisid

teadvusekaotuse ja kukkumiseni.

6.3. Vastustaja rikkus VangS §-des 52 ja 53 sätestatud kohustusi, mis tõi kaebajale kaasa

tervisekahju. Meditsiinitöötaja ei pidanud vajalikuks vältimatu abi korras ravimite andmist

ega uuringuid. Meditsiiniõe selgituste kohaselt põhineb tema hinnang sellel, et väidetavalt

suhtles kaebaja ägenenult ja tagus vastu ust. Selle järgi terviseseisundit hinnata ei ole kohane.

Meedik pidi kaebaja vererõhku mõõtma ja veenduma, et tegemist ei ole ohtliku olukorraga,

ning vajadusel andma vererõhku alandavat ravimit. Valvemeedikut ei õigusta see, et tal ei

olnud kaasas vererõhuaparaati ega ravimeid. Valveõe kabinet on vangla territooriumil.

6.4. Vaatamata VangS § 132 sätestatule ei tulene seadusest, et kinnipeetav on kohustatud

avaldama oma terviseandmeid valvuritele. Ka Viru Vangla kodukorra p-st 20.6 tulenev

kohustus ei hõlma oma terviseandmete esitamist valvuritele. Seega ei või vastustaja õigustada

meditsiiniabita jätmist sellega, et kaebaja keeldus valvuritele avaldamast oma terviseandmeid.

6.5. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et meditsiiniõe töökogemus tõendab, et ta määras

vältimatu abi vajaduse õigesti kindlaks.

6.6. Kaebaja ei nõustu kohtuga, et ta ei ole kahju tekkimist põhjendanud. Tuvastatud on, et

kaebajal on diagnoositud kõrgvererõhutõbi ning 01.02.2023 õhtul kutsus kaebaja meedikut

just kõrge vererõhu tõttu. Kuna hommikul oli kaebaja vererõhk 154/100, on eluliselt usutav,

et õhtune vererõhunäit oli palju kõrgem. Kaebajal ei olnud 01.02.2023 õhtuse loenduse ajal

laubal hematoomi. See tähendab, et kaebaja sai selle öösel. Kaebaja viibis kambris üksi. See

tähendab, et keegi teine ei saanud talle traumat põhjustada.

7. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Ainuüksi kaebaja mittenõustumine halduskohtu otsusega ei tähenda, et

kohtuotsus oleks ebaõige. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, nagu ei oleks halduskohus

täitnud selgitamiskohustust. Kaebaja ei esitanud koos apellatsioonkaebusega uusi tõendeid

ega asjaolusid väidetava väärikuse alandamise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb

tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.

9. Ringkonnakohtu hinnangul seisneb menetlusnormi oluline rikkumine selles, et halduskohus

ei ole õigesti kindlaks teinud vaidluse eset ning on seetõttu jätnud kaebuse osaliselt

lahendamata.

10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,

vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea

nime teotamise korral. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et ta ei toonud kohtueelses

menetluses ega kaebuses välja, et tegemist oleks väärikuse alandamisega tekitatud kahju

hüvitamise nõudega. Kaebaja tõi nii kohtueelses menetluses kui kaebuses välja, et tal oli ka

hirm, et ta võib saada insuldi või isegi surra ja keegi teda ei aita.

11. Halduskohus võttis kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes menetlusse, märkides

03.07.2023. a määruse p-s 9 muu hulgas järgmist: „Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt

ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse

läbivaatamise eest. Kaebaja hinnangul põhjustas vangla oma tegevusega 1. veebruaril 2023

kahju tema tervisele. Seega on kohtule esitatud hüvitamiskaebus praegusel juhul lõivuvaba

ning kohus jätab kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata.ˮ Praeguses asjas

vaidlustatud otsuse põhjendustes (p 8) märkis halduskohus täiendavalt järgmist: „Kaebaja on

ka väitnud, et vastustaja tegevus põhjustas temas hirmu surma või insuldi tekkimise ees.

Kaebaja ei toonud kohtueelses menetluses ega kaebuses välja, et tegemist oleks väärikuse

alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega, mis hõlmaks muu hulgas ka hirmu või

ärevuse põhjustamise. Seetõttu ei käsita kohus kaebust väärikuse alandamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamise kaebusena.ˮ

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt on kaebuse saamisel

kohtu esmane ülesanne teha kindlaks vaidluse ese. HKMS § 2 lg 4 viimase lause kohaselt

tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust

tahtest. Seega ei saanud halduskohus jätta kaebuses esitatut kõrvale üksnes seetõttu, et

kaebuses ei ole mingit konkreetset mõistet üheselt ja selgelt tavapärases sõnastuses

väljendatud. Lisaks on menetlusosalise õiguste kaitseks halduskohtumenetluses sätestatud

kohtu uurimis- ning selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), mis peavad tagama selle, et

kaebaja ei jääks üksnes kaebuse sõnastamise tõttu ilma enda põhiseaduslikust õigusest

kohtulikule kaitsele (RKHKo 30.11.2023, 3-22-1679, p 14).

13. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb RVastS § 9 lg-le 1 tugineva mittevaralise kahju

hüvitamise nõude puhul kontrollida, kas kahju hüvitamise taotlusest nähtub selle alus ehk

vangla tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas, ja kahjunõude ese ehk faktilised tagajärjed,

mida isik käsitab kahjuna. Seevastu ametnike tegevusega riivatud õigusele juriidilise

kvalifikatsiooni andmata jätmine kaebuses ei anna alust jätta kahju hüvitamise taotlust läbi

vaatamata. Seda, kas ja millist RVastS § 9 lg-s 1 märgitud õigust isikule tekitatud kahju

riivab, peavad kahju hüvitamise taotluses kahjunõude esemena kirjeldatud faktilistest

tagajärgedest lähtudes otsustama kahjunõuet lahendav haldusorgan ja kohus. Kohus on

kahjunõude läbivaatamisel seega seotud kahju hüvitamise taotluses kahjuna kirjeldatud

tagajärgedega, mitte aga kaebaja õiguslike väidetega ühe või teise õiguse riive kohta (RKHKo

17.06.2010, 3-3-1-47-14, p 20).

14. HKMS § 199 lg 2 näeb ette alused, millal võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja

selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks

arutamiseks halduskohtule. Vastavalt HKMS § 199 lg 2 p-le 3 võib ringkonnakohus

kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse

normide muid (s.o samas lõikes nimetamata) olulisi rikkumisi ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kuna HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt on kaebuse saanud

kohtul kohustus selgitada asjas välja vaidluse ese ning HKMS § 122 lg 2 p 1 kohaselt peab

kohus eelmenetluses kontrollima, kas vaidluse ese on õigesti välja selgitatud, siis on

ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu poolt vaidluse eseme ebaõige kindlaksmääramise

korral ei ole ringkonnakohtul võimalik nimetatud rikkumist apellatsioonimenetluses

kõrvaldada. Kui asuda vaidluse eset kindlaks määrama alles apellatsiooniastmes, siis asuks

ringkonnakohus sellega kaebust lahendama esimese astme kohtuna. See piiraks omakorda

menetlusosaliste edasikaebeõigust

ja ei oleks seetõttu kooskõlas kohtusüsteemi

kolmeastmelisuse põhimõttega.

15. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse HKMS § 199 lg 2 p 3 alusel olulise

menetlusnormi rikkumise tõttu ja saadab asja HKMS § 200 p 2 alusel halduskohtule uueks

läbivaatamiseks.

16. Kuna ringkonnakohus saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei võta

ringkonnakohus seisukohta muude apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas.

17. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)