4-24-3377/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-24-3377

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

30. oktoober 2024. a

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik Anneli Tanum

Sekretär Kristi Suvi

Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri eriasjade uurija

Tarvo Säälik ja menetlusaluse isiku Priit Palmipuu (IK 38304012724; elukoht: XXX;

kontaktandmed: telefon: XXX) ja kaitsjate juristide Agu Eichenbaumi ja Elina Madala

osavõtul, arutades avalikul kohtuistungil väärteoasja nr 2780,24,016543

Kohus otsustas

Süüdi tunnistada Priit Palmipuu LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks kümme (10)

päeva aresti.

KarS § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka Priit Palmipuu kinnipidamise aeg 16. oktoober

2024. a kell 08.54 – 17. oktoober 2024. a kell 12.51, s.o üks (1) päev ning lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on üheksa (9) päeva aresti.

KarS § 66 lg 1 alusel on Priit Palmipuul kohtuotsuse jõustumisel õigus karistust kanda osade

kaupa. Priit Palmipuu ärakandmata karistus üheksa (9) päeva aresti tuleb tema poolt ära

kanda hiljemalt 15. detsembriks 2024. a, kandes korraga mitte vähem kui kaks (2) päeva

aresti.

Priit Palmipuule mõistetud arest kuulub ärakandmisele Tartu Vanglas.

Kohtu poolt määratud karistuse kandmise tähtaja mittejärgimisel Priit Palmipuu poolt

kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 alusel Lõuna Prefektuuri kaudu.

Väärteoasjas olev DVD-plaat jätta toimiku materjalide juurde.

Kohtuotsus edastada Priit Palmipuule, tema kaitsjatele, Tartu Vanglale ning Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks

kohtumenetluse pool on eeltoodud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates

päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas

tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

Väärteoprotokolli nr 2780,24,016543 kohaselt juhtis Priit Palmipuu 16. oktoobril 2024. a

mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem

sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 17. novembril 2023. a. Sellega rikkus Priit Palmipuu

liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatut ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil tunnistas Priit Palmipuu väärteo toimepanemist. Menetlusaluse isiku sõnul oli

tal vaja minna XXX juurde korstnapitsi parandama, sest neil oli päästeameti poolt pandud

kütmise keeld. Ta alustas sõitmist oma kodust ja kasutas sõitmiseks Volkswagen Crafter

bussi, mis kuulub tema tuttavale, kuid seisis tema maja ees. Sõiduki omanik ei teadnud, et

Priit Palmipuu seda sõidukit kasutab. Menetlusalune isik avaldas, et tal ei ole kunagi

juhtimisõigust olnud, kuid ta on läbinud 2007-2008 aastal autokooli ning tegemata on üksnes

eksamid. Tal on ka varem samalaadseid rikkumisi olnud, mille eest on määratud karistuseks

nii aresti, üldkasulikku tööd kui ka rahatrahvi. Priit Palmipuu avaldas, et arestiga ta nõus ei

ole, sest peab käima tööl ja XXX ülal pidama ning soovis rahatrahvi määramist.

Kaitsjad leidsid, et arest ei ole põhjendatud, sest tegu ei olnud niivõrd raske, et isik tuleks

ühiskonnast isoleerida. Priit Palmipuu oli kaine ning ei pannud oma käitumisega kedagi ohtu.

Samuti pidasid kaitsjad vajalikuks pöörata tähelepanu asjaolule, et juhtimiselt kõrvaldamise

otsuse näol on tegemist haldustoiminguga, mis kehtib kuni juhtimisõiguse saamiseni, mistõttu

ei ole Priit Palmipuul kunagi võimalik enam LS § 201 lg 1 sätestatud koosseisu alla sattuda,

sest haldustõkend kehtib kuni surmani või kuni politsei selle kas tühistab või kehtetuks

muudab. See aga tähendab, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Samuti jääb kaitsjate

hinnangul õhku XXX ja XXX küsimus ajal, mil menetlusalune isik kannab aresti.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Priit Palmipuu süü on tõendamist leidnud ning teda

tuleks karistada 10 päevase arestiga, millest arvestada maha kinnipidamisel viibitud aeg.

Kohtu seisukoht

Priit Palmipuule heidetakse väärteoasjas ette, et ta juhtis 16. oktoobril 2024. a Tartu

maakonnas Kõnnu külas Kõnnu-Ahunapalu teel kella 08.54 ajal mootorsõidukit Volkswagen

Crafter registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust. Samas oli Priit Palmipuu juba varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 17.

novembril 2023. a.

Toimiku materjalidest nähtub, et juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 9) ja isiku kinnipidamise

protokolli (tl 7) kohaselt juhtis Priit Palmipuu Tartu maakonnas Kõnnu-Ahunapalu tee 1. km-l

16. oktoobril 2024. a kell 08.54 mootorsõidukit VW Crafter registreerimismärgiga XXX.

Asjaolu, et rikkumise toimepanemise ajal Priit Palmipuul juhtimisõigus puudub, nähtub

detailandmete päringu väljavõttest (tl 10). Seda, et Priit Palmipuu on juba varasemalt

mootorsõidukit juhtinud ilma vastavat õigust omamata, tõendab 17. novembri 2023. a sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 11).

Priit Palmipuu on tunnistanud mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis nimetatud ajal ja

kohas ning on andnud selgitusi mootorsõidukiga sõitma asumise asjaolude kohta.

Seega tuleb lugeda tõendatuks, et juhtides 16. oktoobril 2024. a mootorsõidukit ilma vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ning isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt

varem kõrvaldatud, pani Priit Palmipuu toime LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu

objektiivsed tunnused.

LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellele ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki

juhtimiselt LS § 91 kohaselt.

LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on

peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on juhtimisõigus ära võetud.

Kohus leiab, et Priit Palmpuu tuleb süüdi tunnistada mootorsõiduki juhtimises ilma vastavat

õigust omamata ja seda korduvalt. On ilmne, et Priit Palmpuu oli 16. oktoobril 2024. a autoga

sõitma asudes teadlik, et tal puudub juhtimisõigus kuna ta ei ole seda kunagi omandanud.

Samuti on teda ka varem juba korduvalt karistatud samasuguse rikkumise eest. Priit Palmipuu

on oma tegu tunnistanud ning selgitanud selle toimepanemise põhjuseid – tal oli vaja XXX

juurde korstnapitsi parandama minna ning ta asus tahtlikult mootorsõidukit juhtima, kuigi

teadis, et tal puudub selleks seaduslik õigus. Kuna teda on juba varem mootorsõiduki

juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud, siis on ta ka teadlik asjaolust, et selline teguviis on

karistatav. Seetõttu leiab kohus, et Priit Palmipuu pani süüteo toime kavatsetusega KarS § 16

lg 2 mõttes. Kohus ei ole tuvastanud Priit Palmipuu puhul õigusvastasust ega süüd välistavate

asjaolude esinemist. Eeltoodu alusel on põhjendatud Priit Palmipuu LS § 201 lg 2 järgi süüdi

tunnistada.

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga. KarS § 47 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille

suurus on 4 eurot. KarS § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Priit Palmipuu süü suuruse määramisel arvestab kohus, et isik juhtis mootorsõidukit

asulavälisel väiksemal teel, mitte suure liiklustihedusega maanteel. Samas tuleb arvestada, et

tegemist oli tööpäeva hommikuga, kus liiklustihedus ka sellisel teel võib olla tihedam. Kuigi

menetlusalune isik ise kinnitas, et teisi liiklejaid sel hetkel teel ei olnud, siis ei saanud ta seda

eeldada sõitma asudes. Ta viibis autos üksinda, mis tähendab, et kuigi juhtimisõiguseta rooli

asumine ei ole mitte üheski olukorras õigustatud, lõi menetlusalune isik kõiki asjaolusid

kogumis arvestades sel korral oma käitumisega väiksema ohu. Menetlusalune isik selgitus, et

ta on umbes aastatel 2007-2008 käinud autokoolis, mis on aga jäänud lõpetamata, näitab, et ta

ei adu millist ohtu ta tegelikult liikluses kujutab, kui juhib mootorsõidukit, kui tema

õpingustest autokoolis on möödunud märkimisväärne aeg ja mis ei ole lõppenud tema

juhtimisoskuste ja -võimekuse kinnitusega ning talle ei ole antud riigi poolt volitusi asuda

juhtima suurema ohu allikana käsitletavat sõidukit.

Priit Palmipuud iseloomustavana tuleb kindlasti arvestada ka tema varasemat käitumist

liikluses. Teda on karistusregistri õiendi kohaselt viimati väärteokorras karistatud LS § 201 lg

2 järgi 17. novembril 2023. a. Samuti nähtub, et tegelikult on teda ka varasemate aastate

jooksul korduvalt juhtimisõiguseta sõitmise eest karistatud. Politsei menetlusinfosüsteemi

väljavõttest on näha sedagi, et menetlusalusest isikust kui lubadeta sõitvast meesterahvast on

ainuüksi 2024. aastal politseid teavitatud lisaks käesolevale väärteoasjale vähemalt neljal

korral. Seega ei ole Priit Palmipuu käitumises liikluseeskirjade täitmise ja liiklusohutuse

tagamise seisukohalt näha mitte mingisuguseid paranemise märke, vastupidi – tema

ühiskonnaohtlikkus on kestev. Tema käitumist ei ole muutnud ka temale varasemalt mõistetud

eriliigilised karistused. Priit Palmipuu selgitas kohtuistungil, et tema juhilubadeta sõitmise

jada ei ole jätkunud, sest ta pole igapäevaselt sõitnud. Ta leidis, et kui naaber ei oleks tema

peale kaevanud, ei oleks politsei teda ka kätte saanud. Kohtu hinnangul on selline avaldus

murettekitav ning näitab eriti selgelt menetlusaluse isiku küünilist suhtumist õiguskorda ja

oma väärkäitumise võimalikesse negatiivsetesse tagajärgedesse. Priit Palmipuu on ilmselgelt

juhtinud mootorsõidukit oluliselt rohkem, kui seda kajastab tema karistusregister. On alust

arvata, et ta loodab lihtsalt mitte n-ö vahele jääda või pääseda kergemal viisil, mida ta ka

kohtistungil ennastõigustavalt väljendas, et kui keegi naabritest ei oleks kaevanud, ei oleks ta

politseile vahele jäänud. knaa ja on valmis, vaatamata juba varasematele kogemustele

karistuste näol, siiski riskima nii enda karistamisega kui ka ohtu seadma teisi

ühiskonnaliikmeid.

Kohus ei ole tuvastanud, et Priit Palmipuu suhtes esineks karistust kergendavaid või

raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on oma tegu tunnistanud ning möönnud, et täna

käituks ta samas olukorras teisiti. Ta asus seisukohale, et ta oleks pidanud leidma kellegi, kes

oleks teda XXX juurde viinud, kuid niivõrd kiiresti ta seda teha ei saanud. Kohtu hinnangul

annavad menetlusaluse isiku kohtuistungil antud selgitused ning tema tegevuse korduvus

piisavalt alust kahelda, et isik ka tegelikult mõistab oma tegevuse väärolemust. Kohus leiab,

et korstnapitsi parandamise vajadust ei saa pidada niivõrd aegkriitiliseks tegevuseks, mis

tingiks ilma juhtimisõiguseta rooli asumist. Menetlusalune isik sai oma XXX abivajadusest

teada vähemalt eelmisel päeval ning kohtu hinnangul pidanuks see andma talle piisavalt aega

ja võimalust võimalike alternatiivide väljaselgitamiseks. Seda enam, et tema XXX elukoht on

tema omast kõigest viie kilomeetri kaugusel. Väärteoasja materjalidest ning Priit Palmipuu

antud selgitustest saab järeldada, et juhtimisõiguseta sõitmisest võib olla kujunemas

menetlusaluse isiku jaoks elustiil ning on alust arvata, et pigem kahetseb ta vahele jäämist ja

karistada saamist, mitte aga oma tegevust kui sellist.

Kohus arvestab Priit Palmipuule karistuse mõistmisel tema süü suurust, varasemaid karistusi,

samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Oluline on siinkohal

arvestada, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise puhul on tegemist raske väärteoga, mis

võib kaasa tuua väga raskeid tagajärgi nii rikkujale endale kui ka kõigile teistele avalikus

ruumis liiklejatele. Selline tegevus väärib eelkõige selle levimuse ja ohtlikkuse tõttu

ühiskonnas selget taunimist ja hukkamõistu. Käesoleval juhul ei ole järjekordne kergema

karistuse, s.o rahatrahvi kohaldamine kooskõlas menetlusaluse isiku süü suuruse ja

preventiivsete eesmärkidega. Priit Palmipuule on alles eelmise aasta novembris

juhtimisõiguseta sõitmise eest karistuseks määratud rahatrahv ja eelneva elu jooksul on teda

samasuguse rikkumise eest korduvalt nii rahatrahvide, üldkasuliku töö kui ka arestiga

karistatud. Kõik need varasemad sekkumised pole tema õiguskuulekusele suunavat mõju

avaldanud. Oluline on kohtu hinnangul arvestada, et esitatud maksekorralduse kohaselt

maksis menetlusalune isik viimase rahatrahvi ära alles kolm päeva enne kohtuistungit ning ka

selle jaoks andsid XXX talle vahendeid. Kuigi Priit Palmipuu kaitsjad on kohtule esitanud

töövõtulepingu, nähtub sellest selgelt, et leping on sõlmitud alles 24. oktoobril 2024. a, seega

on töösuhe alles väga värske ja eeldatavad sissetulekud ei ole teada. Samuti on isikul mitu

XXX. Seega ei ole põhjendatud Priit Palmipuule järjekordselt määrata rahalist karistust, mille

täitmine tema enda poolt oleks küsitav või mis paneks raskesse olukorda tema perekonna või

tema näiteks järjekordselt XXX, kes peavad oma täiskasvanud töövõimelise XXX eest nö

karistust kandma. Isiku varasem korduv käitumine ja karistustest mitte mõjutada laskmine

näitab selgelt, et kergemaliigiline karistusliik talle mingit õiguskuulekusele suunavat mõju ei

avalda. Samuti ei täidaks see ka karistusena oma eesmärki, kuna nii üldise kohtupraktika kui

ka seaduse mõttest tulenevalt määratakse iga järgmine karistus, mis ei ole isikut positiivselt

mõjutanud hoiduma uutest süütegudest, varasemast raskem. Kui isegi eeldada, et ka

raskemaliigilisem karistus isikut uute õigusrikkumiste toimepanemisel ei mõjuta, siis

vähemalt rikkuja eemaldamine mingiks ajaks ühiskonnast annab ülejäänud isikutele suurema

turvatunde. Eeltoodut arvestades on põhjendatud määrata Priit Palmipuule karistuseks arest,

siiski eeldusega, et seekordne karistus teda rohkem mõjutab. Samas arvestab kohus, et kuna

Priit Palmipuul on XXX ja ta on äsa saanud töö, siis on mõistlik võimaldada tal karistuse

kandmine ositi. Selline karistuse täitmise viis võimaldab Priit Palmipuul käia karistuse

kandmise kõrvalt tööl ning tegeleda XXX eest hoolitsemisega.

Lõpetuseks peab kohus vajalikuks märkida, et vaatamata Priit Palmipuu kaitsjate osundatule,

ei lahendata väärteomenetluses perekonnaõiguslikke küsimusi. Priit Palmipuu elab koos

XXX, mistõttu ei näe kohus probleeme XXX või XXX osas ajal, mil Priit Palmipuu kannab

mõne päeva kaupa talle tema õigusvastase käitumise eest mõistetud aresti.

Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS § 107–109, § 111 ja § 113.

Kohtunik Anneli Tanum

/allkirjastatud digitaalselt/