Legislator Case Law & Legislation
2-24-2425/16 AI generated

2-24-2425/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-24-2425/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada A. P. ja K. P.-na seadusliku esindaja ja R. P. poolt kohtuistungil sõlmitud Muuta 18. jaanuar 2021 tsiviilasjas nr 2-20-134878 tagaseljaotsusega väljamõistetud

Legislator headnote

AI generated

2-24-2425/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Kinnitada A. P. ja K. P.-na seadusliku esindaja ja R. P. poolt kohtuistungil sõlmitud Muuta 18. jaanuar 2021 tsiviilasjas nr 2-20-134878 tagaseljaotsusega väljamõistetud

Keywords

AI generated
right to know one's parentage adoption of adults relocation of child residence descendant asylum of Turkish family deportation of family
AI generated
2-15-7897/14
G., G. G. ja I. G. seaduslik esindaja A. I. esitas 25.05.2015 Viru Maakohtule hagi R. M. ja G. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Viru Maakohtu 23.12.2013 kohtuotsusega hagejate isalt E. G.lt välja mõistetud elatis iga hageja kasuks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vaatamata kohtuotsusele ei täida E. G. oma kohustusi elatisraha maksmisel. Ta saab miinimumpalka, ülejäänud palgaosa makstakse arvatavasti töökaaslase nimele, kes annab teenitud palgaraha sularahas E. G.le üle. Vaatamata täitemenetlusele laekub kohtutäituri kaudu ainult pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Jõhvi kohtutäitur Risto Küti 20.05.2015 tõendi järgi on elatise võlgnevus 7741,89 eurot. Kostjad on E. G. vanemad. Lapse seaduslik esindaja on seisukohal, et antud juhul on õigustatud nõude esitamine laste isapoolsete vanemate vastu, kuna laste isa ülalpidamiskohustust ei täida ning ülalpidamist laste isalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades elatist saada või on see ülemäära keeruline. Laste seaduslik esindaja leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista elatis hagejate kasuks igakuise elatusrahana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
2-09-22515/17
18.05.2009. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise suuruse muutmise nõudes. Pooled olid abielus kuni 04.08.2004. aastani. Abielust on sündinud neli last: xxx. a poeg A.Š. (sai xxx a 18. aastaseks), xxx. a poeg A.Š. (15. aastane), xxx. a poeg D.Š. (12. aastane) ja xxx. a tütar K.Š.a (9. aastane).
2-20-12914/8
Tartu Maakohtu 14.08.2015 otsusega mõisteti M.
2-24-13597/7
Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-13597 menetlus ja kinnitada N.R, H.M ja A.A vahel 19.11.2024 sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: Mõista A.A-lt N.R kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates 01.12.2024 kuni N.R täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.
2-05-21728/4
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 19.01.2007.a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

PÄRNU Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse teatavakstegemise aeg ja

koht

21. november 2024, PÄRNU

Tsiviilasja number

2-24-2425

Tsiviilasi

A. P. ja K. P. hagiavaldus R. P. vastu elatise

suurendamiseks

Tsiviilasja hind

A. P. nõue 450 eurot

K. P. nõue 450 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad

1. A. P., ik XXX, elukoht XXX

2. K. P., ik XXX, elukoht XXX

Hagejate seaduslik esindaja M. K.

Kostja R. P., isikukood XXX, elukoht XXX)

Istungi toimumise aeg

18. november 2024

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A. P. ja K. P.-na seadusliku esindaja ja R. P. poolt kohtuistungil sõlmitud

alljärgnev kompromiss:

1.1

Muuta 18. jaanuar 2021 tsiviilasjas nr 2-20-134878 tagaseljaotsusega väljamõistetud

elatise suurust.

1.2

Alates 1. november 2024 maksab R. P. A. P.le kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o

XXX) igakuist elatist 200 eurot kuus.

1.3

Alates 1. november 2024 maksab R. P. K. P.le kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o

XXX) igakuist elatist 200 eurot kuus.

1.4

R. P. tasub elatise jooksva kuu eest hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval M. K.

(isikukood XXX) pangakontole nr XXX Swedbank AS-is, selgitusega „elatis“.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-2425.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise

tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei

mõista.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada (TsMS § 661 lg 4).

Tsiviilasi nr 2-24-2425

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda

üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses (TsMS § 430 lg 8). Pankrotimenetluses või täitemenetluses

tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PÄRNU Maakohtu menetluses on A. P. (hageja I/alaealine laps) ja K. P. (hageja

II/alaealine laps) hagiavaldus R. P. (kostja, hagejate isa) vastu tsiviilasjas 2-20-134878

väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagejad taotlevad elatise suurendamist 50 euro võrra

ning taotlevad alates 01.03.2020 elatise väljamõistmist 200 eurot kuus kummagi hageja

kasuks.

1.1. A. P. ülalpidamiseks kulub kuus kokku 486 eurot, sellest eluasemele 100 eurot,

sidekuludele 31 eurot, riietele ja muu vajalik 125 eurot, koolituskuludele 35 eurot, söögile 125

eurot ja transpordile 70 eurot.

1.2. K. P. ülalpidamiseks kulub kuus kokku 490 eurot, sellest eluasemele 100 eurot,

sidekuludele 20 eurot, riietele ja muu vajalik 125 eurot, koolituskuludele 120 eurot, söögile

125 eurot.

1.3. M. K. sissetulekuks on töötasu (neto 6 kuu keskmine) 1475 eurot, laste toetus 160 eurot ja

elatisabi 300 eurot.

2. Kostja ei ole elatise suurendamisega nõus. Kostja ei tööta ning elatise suurendamine jätaks

järgmise ülalpeetava kehvemasse seisu. Kostja ei vaidle vastu hageja kulutuste suurusele.

3. Kohtueelistungil, milline toimus 22.04.2024, leppisid vanemad kokku, et teevad kostja

bioloogilise vanemluse kinnitamiseks DNA testi. Kuna kostja taotles ekspertiisitasu maksmist

osamaksetena ning kohus hagejate seadusliku esindaja nõusolekul kostja taotluse rahuldas,

kohus poolte nõusolekul asjas menetluse peatas.

4. Kohus 02.09.2024 uuendas asjas menetluse ning saatis tutvumiseks ja allkirjastamiseks

kompromissiprojekti. Hagejate seaduslik esindaja allkirjastas kohtu poolt edastatud

kompromissi, kostja kohtunõudele ei reageerinud.

5. Kohtueelistungil, milline toimus 18.11.2024, sõlmisid vanemad kokkuleppe, mille kohaselt

vanemad kokkuleppel muudavad

18. jaanuar 2021 tsiviilasjas nr 2-20-134878

tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise suurust ning alates 1. november 2024 maksab kostja

hagejatele kuni nende täisealiseks saamiseni kummagi hageja ülalpidamiseks igakuist elatist

200 eurot. Kostja tasub elatise jooksva kuu eest hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval

hagejate seadusliku esindaja pangakontole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada

hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kothuistungil sõlmitud

kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu

rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4

kohaselt.

Tsiviilasi nr 2-24-2425

7. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud

TsMS §-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus

on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile

arusaadavad.

8. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral

kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole

teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on

kooskõlas ka TsMS § 164 lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab

kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas

vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

9. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada

või esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku määruskaebuse esitamise õiguse

välistada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik