1-24-5908/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2024, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-5908 (24261050855)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Jaana Kiisk süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Jaana Kiisk (isikukood: 48308080233; elukoht: XXX ;

töökoht: XXX; karistatus: varasemalt kriminaalkorras

karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Jaana Kiisk süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja mõista

karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 22.09.2024.a. kuni 23.09.2024.a, s.o 2

päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Jaana Kiisal kandmisele kuuluvaks

karistuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata Jaana Kiisale katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 4

(neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Jaana Kiisk

ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumis-

kontrolli nõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas –XXX;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata Jaana Kiisale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena

mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 50 lg 1 p 1 järgi võtta Jaana Kiisalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 3 (kolmeks) kuuks.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Jaana Kiisalt kriminaalmenetluse kuludena

sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 284

(kakssada kaheksakümmend neli) eurot 26 senti riigi kasuks. Määrata

kriminaalmenetluse kulud 1514 (üks tuhat viissada neliteist) eurot 26 senti tasumisele

ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust

igakuise menetluskulu osa 126 (ükssada kakskümmend kuus) eurot 19 senti tasumine,

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa

tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda

tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99924700032685

ning selgituse “Jaana Kiisk, otsus nr 1-24-5908, menetluskulu“.

3. Asitõendid ja salvestised:

1 DVD plaat salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku materjalide juurde.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub

edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks

tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Transpordiametile (LS § 127). Kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud

tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Transpordiamet isikule ettekirjutuse juhiloa

loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva

ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1).

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise

ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2).

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid /või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt

tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Jaana Kiiska süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.09.2024.a. kella 2l.40 paiku Valga

maakonnas, Tõrva linnas, Välja tn 18 juures M1 kategooria mootorsõidukit Škoda Octavia

registreerimismärgiga XXX XXX olles seisundis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus

oli 0,84 mg/l kohta. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,07 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,77

mg/l kohta. Mõõtmine teostati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr

ARAF-0020. Jaana Kiisk rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht

alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi

alkoholi. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani Jaana Kiisk toime KarS § 424 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.09.2024.a. kuni 23.09.2024.a. s.o 2 päeva

karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Jaana Kiisk

l aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi :

Jaana Kiisk peab:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Jaana Kiisk on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte

tarvitama alkoholi.

Tulenevalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta Jaana Kiisalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel

lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas,

et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku

kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. KarS § 424 lg 3 alusel võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest

kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses.

Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Jaana Kiisa kaitsja esinemise eest

kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 284,26

eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus-

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1514,26 eurot:

sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi tasu 284,26 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku

olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade

kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Jaana Kiisk on kahtlustatavana kinni peetud 22.09.2024.a. kuni 23.09.2024.a, seega on Jaana

Kiisk viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja

hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

Kriminaalasja juures olev asitõend 1 DVD plaat salvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

jätta toimiku materjalide juurde.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või

kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik