2-23-141276/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-141276

Hagi ese

Rendin OÜ hagi S.V vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1127 eurot 49 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rendin OÜ (registrikood 14672861,

asukoht XXX), lepinguline esindaja Lia Siht (e-post

XXX)

Kostja S.V (isikukood XXX, elukoht XXX, Tartu,

e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rendin OÜ hagi S.V vastu kahju hüvitamiseks osaliselt.

2. Mõista S.V-lt välja Rendin OÜ kasuks kahjuhüvitis 1092,50 eurot.

3. Jätta rahuldamata Rendin OÜ hagi S.V vastu osas, milles Rendin OÜ palub mõista

S.V-lt välja Rendin OÜ kasuks kahjuhüvitis 34,99 eurot.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Menetluskulud jätta 3,1% ulatuses Rendin OÜ kanda ja 96,90% ulatuses S.V kanda.

6. Mõista S.V-lt Rendin OÜ kasuks välja menetluskulu 271,32 eurot.

Edasikaebamise kord

Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405.

Tuginedes TsMS § 442 lg-le 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse

edasikaebamiseks.

Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 27.10.2023 määrusega anti nõue S.V vastu üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Rendin OÜ (hageja) esitas 30.10.2023 kohtule hagiavalduse S.V (kostja) vastu

kahju hüvitamiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise

summas 1127,49 eurot, s.o valamukapi kahjuhüvitis 1092,50 eurot ja diivanilaua

kahjuhüvitis 34,99 eurot, ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse

kohaselt tuleneb hageja nõue S.V ja K. K. (üürileandja) vahel alates 01.11.2022

sõlmitud tähtajatust eluruumi üürilepingust nr EE221026-97480, millega anti

kostjale üürile korter aadressil xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Korterit kostjale üürile

andes oli tegemist värskelt renoveeritud korteriga. Üürileping lõppes poolte

kokkuleppel 08.08.2023 ning samal päeval tagastati eluruumi valdus üürileandja

esindajale. Eluruumi valduse tagastamisel tuvastas kinnisvaramaakler, et

magamistoa sein oli kahjustatud, mis fikseeriti tagastamise aktis. Peale eluruumi

valduse tagastamist avastas üürileandja, et üürisuhte kestel on kahjustada saanud ka

valamukapp vannitoas ning diivanilaua pinnastruktuur. Üürileandja fikseeris

puudused ning teatas puudustest kostjale 15.08.2023 e-kirjaga. 16.08.2023 ja

17.08.2023 esitas üürileandja oma nõuded kostjale. Kostja rahuldas vaid seina

paranduse nõude summas 275 eurot ning ei tunnistanud valamukapi ega diivanilaua

kahjunõuet. Üürileandja on kahjustatud esemed välja vahetanud samasuguste

esemete vastu. Üürileandja loovutas kostja vastu nõude hagejale 19.09.2023 ning

teatas kostjale nõudeõiguse üleminekust 22.09.2023. Hageja leiab, et tegemist on

varjatud puudustega, mida ei olnud võimalik kohe näha. Kuivõrd üürileping kestis

ainult lühiajaliselt, s.o 10 kuud, ei saa esemete kahjustusi liigitada hariliku kulumise

alla. Pärast kostjalt korteri tagasi saamist tuli korterisse uus üürnik 21.08.2023.

3. Kostja seisukoha kohaselt oli korteri üleandmisel kohal üürileandja, maakler ning

kostja. Üürileandja oleks võinud hagis välja toodud puudused avastada ülevaatamise

käigus, kuivõrd mõlema eseme kahjustused on selgelt nähtavad. Valamukapp oli

üürileandjale üleandmise hetkel ilma kahjustusteta. Kahjustused tekkisid pärast

korteri üleandmist üürileandjale. Kostja ei vaidlusta hageja väidet, et pärast korteri

üleandmist üürileandjale tuli korterisse uus üürnik 21.08.2023. Üürileandja uue kapi

mudel erineb oluliselt kahjustatud kapist.

4.

09.01.2024 toimunud kohtuistungil võttis kostja omaks kahjunõude diivanilaua osas

ning märkis, et on nõus laua maksumuse tasuma. Kostja tasus 20.01.2024 hagejale

34,99 eurot. Vastavalt kostja soovile käsitles hageja seda summat kui makset

diivanilaua eest.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus lahendab asja TsMS § 405 alusel lihtmenetluse sätete kohaselt. Kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses

lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust

ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite,

millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg

1 p-i 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei

ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses

põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

7. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja (üürnik) ja K. K. (üürileandja) sõlmisid

tähtajatu üürilepingu nr EE221026-97480, mille algus-/üleandmiskuupäevaks oli

01.11.2022/31.10.2022 (digitoimiku leheküljed (dtl) 27-29, lisad 30-34).

Üürilepinguga anti kostjale üürile eluruum aadressil xxxxxxxxxxxx-xx, XXX,

Tartumaa. Üürilepingu lisaks on üürilepingu üldtingimused (dtl 31-34). Eluruumi

valdus anti kostjale üle 31.10.2022 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (dtl 35-48).

8. Sõlmitud lepingust nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

üürilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Üürilepinguga kohustub üks

isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik

kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271).

9. Hagiavalduse kohaselt lõppes üürileping poolte kokkuleppel 08.08.2023. Kostja ei

ole sellele vastuväiteid esitanud. Samal päeval, s.o 08.08.2023 tagastas kostja

eluruumi valduse üürileandja esindajale (dtl 53). Eluruumi valduse tagastamisel

tuvastas üürileandja esindaja, et magamistoa sein oli kahjustatud (dtl 53). Hageja

selgituste kohaselt avastas üürileandja peale eluruumi valduse tagastust aset leidnud

koristustööde käigus, et kahjustada on saanud ka valamukapp vannitoas ja

diivanilaua pinnastruktuur elutoas. Üürileandja teavitas 15.08.2023 kostjat

puudustest (dtl 69-71) ning 16.08.2023 kohustusest tasuda diivanilaua maksumus ja

valamukapi maksumus (dtl 72). Hageja on omandanud nõude loovutamise teel ja

sellest kostjale teada andnud (dtl 77-78, 79).

10. Hageja soovib, et kostja hüvitaks kahjustada saanud valamukapi ja diivanilaua

asendamise kulud kogusummas 1127,49 eurot. Diivanilaua maksumuse summas

34,99 eurot on kostja hüvitanud 20.01.2024 kohtumenetluse käigus (dtl 118-119).

Kuivõrd diivanilaua maksumus on hagejale hüvitatud, siis selles osas poolte vahel

enam vaidlust ei ole ning kohus käsitleb järgnevalt hageja kahjuhüvitise nõuet

valamukapi osas.

11. VÕS § 276 lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt

sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Sarnaselt on sätestatud üürilepingu

üldtingimuste p-is 7.3.2. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos

päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja

lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja

üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Ka

üürilepingu üldtingimuste p-i 4.5.1 järgi peab üürnik tagastama ruumid samas

seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle, arvestades lepinguga

kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muudatusi, mh normaalset kulumist.

12. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub

ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel,

mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja

muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Seega vastutab üürnik

üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis

ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja

muutusi.

Üürileandja lepingulise kahjuhüvitise nõue tuleneb VÕS § 115 lg-st 1, mille kohaselt

kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle

asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üldjuhul võib sellise nõude VÕS §

115 lg 2 järgi esitada alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist,

sellest erand on sätestatud VÕS § 115 lg-s 3.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

13. Riigikohtu praktika järgi võib VÕS § 115 lg 1 ning § 127 ja § 128 alusel

võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud

eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt Riigikohtu 25. novembri 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11):



võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);



võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);



võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);



kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS §

127 lg 2);



kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS §

127 lg 3);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

14. 31.10.2022 eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis on üürileandja ja üürnik

kinnitanud, et korter on uus või äsja renoveeritud ning tehtud on professionaalne

puhastus (dtl 35). Ühtegi märget korteri võimalikest puudustest selles aktis ei ole.

Kohus järeldab eeltoodust, et korter anti üürnikule üle heas seisukorras.

Hageja on fotodega tõendanud valamukapi seisukorda enne kostja kasutusse

andmist (dtl 49-51) ja pärast valduse tagasisaamist (dtl 58-62). Pärast kostjalt korteri

valduse tagasisaamist tehtud fotodelt nähtuvalt on valamukapi küljepaneelide ja

ülemise sahtli esipaneeli detailid pundunud ning tekkinud kahjustused viitavad

ilmselgelt veekahjustustele. Kohtule nähtub fotodelt, et kostja kasutusse on antud

ilma kahjustusteta valamukapp, kuid pärast kostjalt valduse tagasisaamist on

valamukapil veekahjustused. Fotodelt nähtuvalt ei asetse valamukapp duši vahetus

läheduses, vaid dušinurga ja valamukapi vahel on klaasist piire ning tualettpott.

Kohus nõustub hagejaga, et tegemist ei ole tavapärase kulumisega, kuivõrd niivõrd

ulatuslikku veekahjustuse tekkimist 10 kuu jooksul niiskes ruumis kasutamiseks

mõeldud mööbliesemele ei saa tavapäraseks pidada. Pigem viitavad fotodelt

nähtuvad veekahjustused pikaajalisele niiskuse kogunemisele või veeavariile,

millega üürnik ei ole asjakohast hoolsust üles näidates õigeaegselt tegelenud.

Ammugi ei ole eluliselt usutav, et ühe nädala jooksul pärast valduse tagastamist

üürileandjale said kapile tekkida sellised kahjustused – vaidlust ei ole, et kostja

andis korteri üürileandjale üle 08.08.2023, üürileandja teatas puudustest 15.08.2023

ning uus üürnik tuli korterisse alles 21.08.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule

tõendeid, mille põhjal saaks kohus jõuda järeldusele, et kahjustumine toimus

asjaoludel, mis ei tulenenud temast.

Kohtu hinnangul on kostja rikkunud VÕS § 276 lg-s 2 ja üürilepingu üldtingimuste

p-is 7.3.2. sätestatud kohustustust üüritud eset hoolikalt ja sihtotstarbekohaselt

kasutada, samuti VÕS § 334 lg-st 1 ja üürilepingu üldtingimuste p-ist 4.5.1.

tulenevat kohustust tagastada üüritud asi pärast lepingu rikkumist seisundis, mis

vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 alusel vastutab kostja

valamukapi kahjustumise eest.

15. Hageja on esitanud uue valamukapi maksumuse tõendamiseks Tet-ko

vannitoasisustussalongi arve nr H230812379 summas 1092,50 eurot, mis hõlmab

valamukapi, lisade ja paigaldamise kulusid (dtl 75), ja soovib, et kostja nimetatud

summa hüvitaks. Kostja on välja toonud, et üürileandja soetatud uus kapp erineb

oluliselt kahjustatud kapist. Kohtu hinnangul on kostja väide arusaamatu. Kostja ei

ole viidanud, et asendatud toode oleks ebamõistlikult kallim või üürileandja oleks

saanud samaväärse toote odavamalt või oleks olnud võimalik valamukappi

parandada. Arvestades fotodelt nähtuvat kahjustuste suurt ulatust, on eluliselt

usutav, et asja parandamise asemel oli mõistlik soetada uus samaväärne asi. Üks-

ühele toote asendamine ei pruugi alati võimalik olla ning üürileandja poolt oli

põhjendatud soetada uus samaväärne asi (VÕS § 132 lg 3, lg 1), mille maksumuseks

oli 1092,50 eurot. Üürileandjal tekkis seega otsene varaline kahju summas 1092,50

eurot.

16. Kohus leiab, et üürileandjal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena

võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostjale kui üürnikule pidi olema

teada, et üürilepingu eset tuleb hoida heas korras ning tagastada sellisena nagu see

saadi. Samuti on kostja rikkumise ja sellest tuleneva varalise kahju vahel põhjuslik

seos – kui kostja ja teised korteris elanud isikud, kelle eest kostja üürnikuna

vastutab, oleksid olnud valamukappi kasutades hoolsamad ning ei oleks lasknud

sinna niiskusel koguneda, ei oleks valamukapp veekahjustusi saanud ning

üürileandjal ei oleks kahju tekkinud.

17. VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima

asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik

vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja

puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa

tavalise ülevaatusega avastada. Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta

tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest VÕS § 336 lg 2 kohaselt

üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta

puudusest tulenevad õigused.

Hagiavalduses esitatust nähtub, et üürileandja esindaja võttis eluruumi valduse üle

08.08.2023. Korteri tagastamisel koostati ülevõtmise-vastuvõtmise akt (dtl 53-56).

Hageja selgituste kohaselt ei olnud valamukapi kahjustused esialgsel vaatamisel

kohe märgatavad, neid oli näha vaid teatud nurga alt. Kahjustused valamukapile

avastas üürileandja korteri tagastamise järgsel koristusel nädalavahetusel ning

teavitas sellest kostjat 15.08.2023 (dtl 69). Kohus leiab, et eluruumi üleandmise

aktis saab fikseerida nähtavad puudused, kuid see ei välista, et hiljem ei võiks

ilmneda varjatud puuduseid. Kohtule nähtub valamukapi fotodest (dtl 58-62), et

tegemist on kahjustustega, mis ei ole silmale kohe nähtavad (nt kahjustus valamu

ääre all kapi ülemises servas) ning on eluliselt usutav, et korteri üleandmisel neid ei

märgatud. Arvestades, et üürileandja avastas puuduse 08.08.2023 ja 15.08.2023

ajavahemikku jäänud nädalavahetusel, s.o 12.-13.08.2023, ning teavitas üürnikku

sellest 15.08.2023, on kohtu hinnangul üürileandja puudustest kostjale teatanud

viivitamatult peale nende avastamist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei

oleks nimetatud teateid saanud.

18. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale, kellele üürileandja oma nõude

loovutanud on, hüvitada uue valamukapi soetamise kulu 1092,50 eurot. Seega,

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise summas 1092,50 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude

diivanilaua hüvitamiseks summas 34,99 eurot, kuivõrd kostja on nimetatud summa

kohtumenetluse käigus hagejale tasunud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 1127,49 eurot. Kohus

mõistis kostjalt välja 1092,50 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi

96,90%.

20. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 3,1% ulatuses hageja kanda ning

96,90% ulatuses kostja kanda.

21. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Seega kostjal eelduslikult

hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt

tasutud riigilõivu 280 euro väljamõistmiseks.

22. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga.

23. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 280 eurot, millest kostja kanda

jääb 96,90% ehk 271,32 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 8,68 eurot

jäävad kostjalt välja mõistmata.

24. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik