2-22-10476/49 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-22-10476

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. november 2024, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

V Š (Š) hagi M Š (Š) vastu elatise vähendamise

nõudes

Tsiviilasja hind

1296 eurot (292 – 148 = 144 × 9)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja V Š (isikukood XXX) Hageja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Kostja M Š (isikukood XXX)

Kostja seaduslik esindaja J L (isikukood XXX)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

21. november 2024, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Muuta alates 18. juulist 2022 Viru Maakohtu 13. oktoobri 2010. a otsusega asjas nr 2-

10-25689 V Š M Š ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust.

3. Mõista V Š (isikukood XXX) välja M Š (isikukood XXX) kasuks ja ülalpidamiseks

alates 18. juulist 2022 kuni M Š täisealiseks saamiseni XXX igakuine elatis

alljärgnevalt:

3.1. ajavahemikul 18.07.2022. a – 31.12.2022. a 225,64 eurot (baassumma 209,20 eurot +

46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) 255,64 – 30 (60 /

2));

3.2. ajavahemikul 01.01.2023. a - 31.03.2023. a 215,64 eurot (baassumma 209,20 eurot +

46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) 255,64 – 40 (80 /

2);

3.3. ajavahemikul 01.04.2023. a – 31.03.2024. a 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot +

50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) 300,33 – 40 (80 / 2);

4. alates 1. aprillist 2024 kuni M Š täisealiseks saamiseni XXX a 287,72 eurot (baassumma

272,76 eurot + 54,96 eurot 1832 * 0,03 = (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03

(3%)) 327,72 – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada V Š poolt alates 18. juulist 2022 M Š

ülalpidamiseks tasutud raha.

6. Jätta osapoolte menetluskulud nende endi kanda.

7. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Tsiviilasi nr 2-22-10476

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 633 lg 7 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V Š (hageja) esitas 18. juulil 2022 (dtl 2-4) Viru Maakohtule hagi M Š (kostja) vastu ja 29.

juulil 2022 (dtl 18-20) täiendatud hagiavalduse elatise vähendamiseks.

Hageja täpsustatud nõue on vähendada hagejalt kostja kasuks Viru Maakohtu 13. oktoobri 2010.

a otsusega nr 2-10-25689 välja mõistetud elatise summa 148 euroni. Jätta menetluskulud poolte

endi kanda.

Hagiavalduse ja selle täiendamise põhjenduste kohaselt on hageja ja J L (kostja seaduslik

esindaja, lapse ema) kooselust XXX sündinud poeg M Š. Lapse vanemate kooselu oli lõppenud.

M Š elab koos emaga. Viru Maakohtu 13. oktoobri 2010. a otsusega nr 2-10-25689 mõisteti

hagejalt välja kostja seadusliku esindaja kasuks kostja ülalpidamiseks elatise summas 2175 Eesti

krooni kuus alates 2010. a juunist kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 10. märtsini 2027,

kuusjuures ei või igakuine elatis kostjale olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäära.

Alates 01.01.2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused osas, mis puudutab elatise

miinimummäära. Elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates 1.

jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid.

Kehtivagi õiguse kohaselt peab mõjuvale põhjusele elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101

sätestatud määra PKS § 102 lg 2 alusel tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva

põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama.

Hageja arvates elatise väljamõistmine pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga

alammäära ulatuses põhjendatud ei ole. Lapse vajaduste kindlaksmääramisel on võimalik lähtuda

09.03.2020 Justiitsministeeriumi tellimusel valminud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbiviidud uuringu järgi võiks

elatise suurust arvutada valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga

seotud asjaolusid. Uuringu tulemuste kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe

vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot

kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Uuringu koostajad soovitavad uue meetodi kasutuselevõtu korral

elatise summat igal aastal tarbijahinnaindeksiga korrigeerida ning iga viie aasta tagant kas

standardeelarved tervikuna üle vaadata või võrdlevanalüüs uuesti läbi viia.

2(14)

Tsiviilasi nr 2-22-10476

Hageja arvates, lähtudes lapse vajadusest, on põhjendatud elatise suuruseks 172 eurot kuus.

Lapse emale tasutakse lapsetoetus 64 eurot. Seega, elatise määr peab olema vähendatud

lapsetoetuse poole võrra. Seega võib põhjendatud elatise suuruseks olla 148 eurot.

2. Viru Maakohus 4. augusti 2022. a määrusega võttis hagi menetlusse (dtl 22-25).

3. Kostja hagi ei tunnista ja põhjendatuks ei pea (dtl 26-27). Hagi vastuse põhjenduste kohaselt

on elatisraha 148 eurot suisa väike raha. Pealegi on hageja 13aastane poiss, kes sirgub, tema

rõivaste ja jalanõude suurus muutub (vaja on neid sageli välja vahetada, s.t uuemaid osta).

Teismelise vajadused üha suurenevad ka toidu ja meelelahutuse järele.

Hageja osutab ühele rakendusuuringute keskuse uuringule 2019. aasta kohta, mille järgi on lapse

minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 172-194 eurot. See, mis moel suhestub

kõnealune teaduspõhine suurus hageja nõudega vähendada elatisraha 148 euroni, jäi ikka

arusaamatuks. Veelgi enam soovitavad selle uuringu koostajad oma meetodi kasutuselevõtu

korral elatise summat igal aastal tarbijahinnaindeksiga korrigeerida. Teadaolevalt on praegu

Eestis majanduskriis, inflatsioon viimased 2-3 kuud taevasse tõusnud. Hinnad kõigele eluks

vajalikule on oluliselt tõusnud ja kasvavad jätkuvalt.

Kostja ema kasvatab kahte ühist last - A, sünd XXX, ja kostjat, sünd XXX, üksi. Tal pole oma

korterit, suvilat ega garaaži. Alati on olnud miinimumpalk. Alates 02.04.2022 on kostja ema

arvel Töötukassas töötuna, sest teda koondati majanduslikel põhjustel. Vanem poeg astus

kõrgkooli sisse ja oma sissetulekut ei evi. Hageja ei maksa tema peale elatisraha. Hageja ei osale

laste elus, ei saa nendega kokku, ei käi läbi, ei tunne huvi nende kordaminekute või murede

vastu. Pojad ei saagi hageja kinke sünnipäevaks või aastavahetuseks. Seetõttu on elatisraha isa

ainuke abi, mille kohtuotsuses kindlaks määrati. Küll aga sedagi abi püüab hageja vähendada ühe

suvalises puhkekeskuses veedetava päeva maksumuseni.

Ajavahemikul detsember 2021 - veebruar 2022 puudus hagejal töökoht ning ta ei tasunud

elatisraha üleüldse. Üksinda pidi kostja ema laste toidu, koolitarvete, ravimite, meelelahutuste

ning huviringide eest maksma.

Kostja esindaja ei ole pööranud kohtutäituri poole, et hageja poleks maksnud pealegi kohtutäituri

töö eest. Vastuseks n-ö unustas hageja V Š laste ees olevast 292*3=876 euro suurusest võlast ära.

Nüüd nõuab ta hoopis kahekordset elatisraha vähendamist.

Hageja ikka ei ole madala sissetulekuga ja madala haridusega isik. Tal on kõrgharidus ja

pikaajaline töökogemus suure riigiettevõtte E AS XXX. Tal on oma kahetoaline korter ja hea

sõiduk. Muid lapsi tal pole. Hagejal on hea tervislik seisund, täielik töövõime ja suured

võimuambitsioonid: viimased viis aastat esitas ta kahel korral oma kandidatuuri Narva

Linnavolikogu liikmeks, asutas MTÜ N ja MTÜ N. Tänaseks on tal kindel töökoht

usaldusväärses ettevõttes küll. Kokku võttes puuduvad hagejal kaalukad põhjused vähendada

elatisraha suurust väiksema summani 148 eurot, ka arvestades, et vanemale pojale A lakkas ta

toetust maksmast.

Kohtule 12. septembril 2022 esitatud menetlusdokumendis (dtl 39-40) tõi kostja muuhulgas

välja, et kasvava 13-aastase poja peale kulutab ema rohkem kui tema isa, kuna mitmed kuud ei

maksnud ta üldse midagi poja ülalpidamiseks, vaid kõige sagedamini maksis kohtuotsusega

määratust vähem. Järelikult ei tõendanud hageja millegagi, et hageja majanduslik seisund on nii

kehv. Hagejal puuduvad kaalukad põhjused vähendada elatisraha suurust 148 euroni.

Menetlusdokmendile on lisatud nimekiri (dtl 41) kostja minimaalsete kulude kohta, mille

kohaselt moodustavad need vähemalt 581,03 eurot kuus.

3(14)

Tsiviilasi nr 2-22-10476

4. Hagi vastuse kohta esitatud seisukoha kohaselt (dl 36-38) ei anna ükski kostja väide alust jätta

hagi rahuldamata. Seetõttu palub hageja jätkuvalt kohtul rahuldada hagi.

Hageja on esitanud soovitava elatise suuruse ja summa kohta teabe. Asjaolu, et kostja ei leia

pakutud elatise summa õiglaseks, ei muuta tühjaks seda asjaolu, et hageja detailselt põhjendas

oma nõude suuruse. Hageja jääb hagiavalduses esitatud argumentide juures.

Juhul, kui kostja seaduslik esindaja soovib tugineda asjaoludele, mis iseloomustavad tema kehva

majanduslikku seisu, siis peab ta kinnitama oma väited sellekohaste tõenditega. Elatise suuruse

kindlaksmääramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et vanemad annavad lapse ülalpidamist võrdsetes

osades. Järelikult on juhul, kui hageja tasub lapse ülalpidamiseks 292 eurot kuus, kostja

kohustatud kulutama lapse pidamiseks samuti 292 eurot. Kostja vastusest jääb mulje, et kostja

seaduslik esindaja mõistab elatist ainuviisina, mis annab kostja seaduslikule esindajale

võimaluse tagada lapse vajadused. Kostja seaduslik esindaja ja hageja on samas olukorras: ta on

täisealine teovõimeline isik, kes peab teenima raha lapse ülalpidamiseks. Argument, et kostja

seaduslik esindaja ei ole võimeline teenima raha lapse ülalpidamiseks, on asjakohatu.

Teine ühine laps A Š on täisealine ja juhul, kui A Š vajab ülalpidamist, siis ta võib ise pöörduda

isa poole või kohtusse elatise saamiseks. Hageja tasus alates aastast 2010 (toodud kohtuotsuse

tegemise ajast) mõlema lapse ülalpidamiseks rahasumma, mis on võrdne Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud miinimumpalga määraga. Hageja ei ole kunagi taotlenud nt elatise vähendamist

poole lapsetoetuse võrra. Käesolevas asjas esitatud hagi esitamise põhjuseks on see asjaolu, et

hageja majanduslik olukord on muutnud ja käesolevaks ajaks soovib ta vähendada elatise summa

talle jõukohase summani.

5. Kohus arutas asja 9. augusti 2024 kohtuistungil (dtl 140-142). Omakorda tegi kohus

kohtuistungil osapooltele ettepanekud kompromissi kohta ja esitas arvestused. Osapooled

arutasid kompromissi, kuid kompromissi sõlmimine ei õnnestunud muuhulgas sellepärast, et

poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas hagejal on elatise võlgnevus täitemenetluses.

Kohus lükkas asja arutamise edasi ning andis hagejale tähtaja kohtutäitur A. Kreki tõendi

esitamiseks võlgnevuse olemasolu ja selle suuruse kohta.

Osapooled palusid edaspidi arutada asja kirjalikus menetluses.

6. Hageja esitas 2. septembril 2024 (dtl 145) vastuse kohtu 26. augusti 2024. a nõudele, mille

järgi on kohtutäitur kinnitanud vastuseks kliendi järelepärimisele 876 euro suuruse võla

olemasolu täiteasjas.

7. Kirjalikus menetluses esitas hageja seisukoha (dtl 211-212), mille kohaselt esitas hageja hagi

18.07.2022 ja palus elatist vähendada alates hagi esitamisest. Juhul kui elatis oleks vähendatud

alates 18.07.2022, siis ajavahemikul 01.08.2022 kuni 31.01.2023 oleks hageja kohustatud

maksma kostjale 225,94 eurot kuus. Seega, 6 kuu eest alates 01.08.2022 kuni 31.01.2023 oleks

hageja kohustatud maksma kostjale kokku 1255,64 eurot (vt elatise kalkulaatori väljavõte).

Hageja aga maksis 292 eurot kuus ehk 6 kuu eest 1752 eurot. Seega on antud ajavahemiku eest

enammakstud summaks 496,36 eurot.

Ajavahemikul 01.02.2023 kuni 31.03.2023 oleks hageja kohustatud tasuma 215,64 eurot kuus

ehk kokku 431,28 eurot 2 kuu eest. Tegelikult tasus hageja 292 eurot kuus ehk 584 eurot 2 kuu

eest. Seega, enammakstud summa on 152,72 eurot (vt elatise kalkulaatori väljavõte).

4(14)

Tsiviilasi nr 2-22-10476

Ajavahemikul 01.04.2023 kuni 31.12.2023 oleks hageja kohustatud tasuma 260,33 eurot kuus

ehk kokku 2342,97 eurot 9 kuu eest. Tegelikult tasus hageja 292 eurot kuus ehk 2628 eurot 9 kuu

eest. Seega, enammakstud summa on 285,03 eurot (vt elatise kalkulaatori väljavõte).

Ajavahemikul 01.01.2024 kuni 31.03.2024 oleks hageja kohustatud tasuma 260,33 eurot kuus

ehk kokku 780,99 eurot 3 kuu eest. Tegelikult tasus hageja 292 eurot kuus ehk 876 eurot 3 kuu

eest. Seega, enammakstud summa on 95,11 eurot (vt elatise kalkulaatori väljavõte).

Ajavahemikul 01.04.2024 kuni 30.11.2024 oleks hageja kohustatud tasuma 260,33 eurot kuus

ehk kokku 2082,64 eurot 8 kuu eest. Tegelikult tasus hageja 292 eurot kuus ehk 2336 eurot 8 kuu

eest. Seega, enammakstud summa on 253,36 eurot (vt elatise kalkulaatori väljavõte, arvestus

tehakse kuni novembrini, lähtudes kohtuotsuse tegemise eeldatavast ajast).

Antud perioodi eest enammakstud kogusumma on 1282,58 eurot.

Arvestades kohtuistungil arutletut, esitab hageja alternatiivnõude. Alternatiivnõude esitamine

tugineb hageja viidatud Riigikohtu otsusele, milles mh rõhutati, et elatisevõlgnike olukord peab

olema võrdne sõltumata sellest, kas elatis mõisteti välja varem kehtinud seaduse järgi või uue

seaduse redaktsiooni kohaselt.

Kostja täisealiseks saamiseni on 29 kuud. Juhul kui jagada enammakstud summa 1282,58 eurot

29 kuuks, on tulemiks 44,22 eurot kuus. Lähtudes sellest, taotleb hageja, et elatis

miinimummääras määratakse, arvestades enammakstud summaga, selliselt, et igakuist elatise

baassummat vähendatakse 44,22 euro võrra ja baassummaks määratakse 205,50 eurot (249,72

eurot – 44,22 eurot).

8. Kostja seisukoha (dtl 221) kohaselt on hageja seisukoht, et „ülemakstud“ elatise summat saab

tasaarveldada, seadusevastane. Lapsele makstav rahaline toetus ei ole laenatud raha tagasimakse

ega ka mingisuguse rahalise hüvitise maksmine, mille puhul saaks üle makstud summa

tasaarveldada. Lapse elatis on raha, mis on mõeldud lapse toidule, riietele ja arengule. Seetõttu

vähendaks tasaarveldus lapsele makstava miinimumsumma alla, mille on kehtestanud valitsus,

mis on lubamatu, kuna see mõjutaks näiteks lapse toitlustamist.

Peale selle arvestatakse elatise suuruse kindlaksmääramisel või muutmisel kindlasti nii elatise

maksja kui ka saaja majanduslikku olukorda. Praeguseks on kohus kindlaks teinud, et hageja

töötab hästi tasustatud töökohas Tallinnas. Lisaks on hagejal kaks korterit, mis samuti näitab

tema kõrget sissetuleku taset.

Hageja on seda kohtuprotsessi pidanud juba 2,5 aastat ja lõpetas alles hiljuti veel ühe peaaegu

sama kohtuprotsessi, mis samuti puudutas elatist poja M suhtes (asi nr 2-23-3381).

Kostja ema üksnes miinimumpalgaga töötaja. Korteri, toidu ja riiete kulud on viimase 2-3 aasta

jooksul oluliselt suurenenud. Seetõttu puuduvad igasugused põhjused praegu kehtiva elatise

suuruse vähendamiseks, mille on kohus 14 aastat tagasi määranud.

KO

HTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb

seega rahuldada osaliselt.

Hageja nõuab pärast nõude täpsustamist (dtl 18-20) vähendada hagejalt kostja kasuks Viru

Maakohtu 13. oktoobri 2010. a otsusega nr 2-10-25689 välja mõistetud elatise summa 148

5(14)

Tsiviilasi nr 2-22-10476

euroni. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Oma nõude põhjendab hageja seaduse

muudatusega elatise suuruse osas; et ta ei ole võimeline ka uute seadusesätetega ettenähtud

elatise suuruses tasumiseks ning temal esinevad PKS § 102 ettenähtud asjaolud elatise määra

vähendamiseks alla seaduses sätestatu; lapse kulutused ei ole põhjendatud nii suures ulatuses;

lapse kulutuste suurust põhjendab hageja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbiviidud uuringuga; hageja palub arvestada, et

kostja ema saab peretoetust.

Kohus tegi kindlaks (dtl 5-7), et Viru Maakohtu 13. oktoobri 2010 otsusega nr 2-10-25689

(varasem otsus), mis jõustus 25. märtsil 2011 Tartu Ringkonnakohtu otsusega (dtl 7; 8-12),

mõisteti V Š välja J L kasuks M Š ülalpidamiseks elatise summas 2175 Eesti krooni kuus alates

2010. a juunist kuni M Š täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. a, kuusjuures igakuine elatis M Š

ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

Seetõttu on tegu jõustunud kohtulahendiga, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks

igakuist elatist enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummääras.

Hageja nõuab väljamõistetud elatise vähendamist 148 euroni kuus. Kostja ei ole hagiga nõus.

Seega, hageja nõudeks on varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamine TsMS §

459 lg 1 tähenduses. Hageja tugineb elatise vähendamise nõuet esitades muuhulgas õigusliku

olukorra muutumisele alates 01.01.2022.

TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus

ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi

võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib

nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-2-

1-124-15, p 11).

PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem

kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära

või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem

kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise

summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku

olukorra muutumisele.

Seega, hagejal on õigus nõuda elatise suuruse muutmist ainuüksi õigusliku olukorra muutumisele

tuginedes.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja laps ning et hagejal on kohustus PKS § 96 ja § 97

järgi kostjale ülalpidamist anda kuni kostja täisealiseks saamiseni. Pooled vaidlevad elatise

suuruse üle.

6(14)

Tsiviilasi nr 2-22-10476

Perekonnaseaduse muudatustega, mis jõustunud 1. jaanuaril 2022, on kehtestatud uus alaealisele

lapsele elatise arvutamise kord.

Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat

perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis

olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui

isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul

elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei

vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud

miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid 2. lõike sõnastust), s.o et erandina saab

alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel.

Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu

asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel.

Seega PKS § 102 sätestab, et elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla

täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema

ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Kostja vajaduste ja kulutuste põhjendatuse hindamisel palub hageja lähtuda Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbiviidud

uuringus esitatust.

Kostja väidete kohaselt (dtl 41) on kostja minimaalsed kulud vähemalt 581,03 eurot kuus, mis

jagatuna vanemate vahel teeb iga vanema kohta keskmiselt 290,50 eurot.

Kohus ei ole nõus kostja käsitlusega, et hageja nimetatud 2019. aasta uuringuga arvestamine on

põhjendamata. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtib uus elatise arvutamise kord, mille aluseks

võetakse pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus ehk elatise baassumma (PKS § 101 lg 3),

mis korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse

7(14)

Tsiviilasi nr 2-22-10476

võrra liitintressi põhimõttel. Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu

lõpparuandes

(vt. https://www.just.ee/meedia/491/download)

pakutud keskmisest

standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv

miinimumelatise summa (181 eurot), mis ümmardati eelnõu menetlemise käigus kahekümne

euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed juba

mõnevõrra vananenud. Seega baassumma väljaarvutamisel ja seaduse muudatuse eelnõus

arvestati just hageja poolt nimetatud uuringut.

Ülaltoodu alusel ikka ei ole kohus nõus hageja väitega, et lähtudes lapse vajadusest, on

põhjendatud elatise suuruseks 172 eurot kuus ja et kuna kostja emale tasutakse lapsetoetus 64

eurot, peab elatise määr pärast lapsetoetuse poole võrra vähendamist olema 148 eurot. Seega

võib põhjendatud elatise suuruseks olla 148 eurot. Elatise baassumma on kõikide vanuserühmade

keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa, mistõttu lähtub kohus elatise

baassummast.

Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja seisukoht, et elatis peab jääma varasema lahendi

väljamõistetud suuruses ehk pool Vabariigi Valitsuse poolt määratud palga alammäära, kuna

seadusandlus on muutunud ja uus minimaalse elatise väljaarvutamise kord võtab arvesse

baassummat, mis korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi

muutuse võrra ehk arvestab hindade tõusu.

Elatise baassumma muutus alljärgnevalt:

- alates 01.01.2022. a 200 eurot;

- alates 01.04.2022. a 209,20 eurot;

- alates 01.04.2023. a 249,78 eurot ning

- alates 01.04.2024. a 272,76 eurot.

PKS § 101 lg-st 4 tulenevalt lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest

brutopalgast.

Elatise baassummale lisanduv vanema sissetulekust olenev summa muutus alljärgnevalt:

- alates 01.01.2022. a 43,44 euro võrra;

- alates 01.04.2022. a 46,44 euro võrra;

- alates 01.04.2023. a 50,55 euro võrra ning

- alates 01.04.2024. a 54,96 euro võrra.

Eeltoodud kaks elatise arvutamise kriteeriumi annavad elatise summaks:

- ajavahemikul 01.01.2022. a – 31.03.2022. a 243,44 eurot (200 + 43,44);

- ajavahemikul 01.04.2022. a – 31.03.2023. a 255,64 eurot (209,20 + 46,44);

- ajavahemikul 01.04.2023. a – 31.03.2024. a 300,33 eurot (249,78 + 50,55);

- ajavahemikul 01.04.2023. a – 31.03.2024. a 327,72 eurot (272,76 + 54,96).

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel muuhulgas

arvesse, et osa õigustatud isiku vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega (perehüvitiste seadus

(PHS) § 17 lg 3). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles saab rahuldada lapse

vajadused nende toetuste arvel (PKS § 101 lg 5).

Lapse toetus esimesele lapsele oli ajavahemikul 01.01.2022. a – 31.12.2022. a 60 eurot kuus

ning alates 01.01.2023. a 80 eurot (vt. RT I, 11.01.2023, 2 – jõust. 01.02.2023, rakendatakse

tagasiulatuvalt alates 01.01.2023).

Miinimumelatise väljaarvutamisel arvatakse maha pool lapsetoetusest.

8(14)

Tsiviilasi nr 2-22-10476

Eelneva alusel oli alates hagi esitamisest 2022. a juulis ühele alaealisele lapsele miinimumelatis

alljärgnev:

- ajavahemikul 18.07.2022. a – 31.12.2022. a 225,64 eurot (255,64 – 30 (60 / 2));

- ajavahemikul 01.01.2023. a - 31.03.2023. a 215,64 eurot (255,64 – 40 (80 2));

- ajavahemikul 01.04.2023. a – 31.03.2024. a 260,33 eurot (300,33 – 40 (80 / 2));

- alates 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 on 287,72 eurot (327,72 – 40 (80 / 2)).

Kostja minimaalsete kulude kohta (dtl 41) nimekirja kohaselt on need vähemalt 581,03 eurot

kuus, seega PKS § 105 lg 3 alusel on kostja kummagi vanema osa keskmiselt 290,50 eurot.

Riigikohus leidis 30. novembri 2022. a otsuse nr 2-20-9571 p-s 16, et olukorras, kus hageja on

pöördunud elatise vähendamiseks seoses õigusliku olukorra muutumisega PKS § 2172 lg 2 alusel

kohtusse, tuleb kostjal vaidluse korral tõendada, et elatise baassummat (mis on väiksem PKS §

2172 lg-st 1 tulenevast elatise suurusest) tuleb, kohaldades PKS § 101 ja § 102, suurendada kuni

PKS § 2172 lg-s 1 sätestatud suuruseni.

Seega, miinimummäärast suuremas ulatuses elatise nõudmisel tuleb kostja vajaduste

rahuldamiseks suuremaid kulutusi tõendada kostjal, kes ei ole seda teinud.

Hageja väidab, et ta ei ole võimeline tasuma elatist ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

suuruses.

Riigikohus 30. novembri 2022. a otsuse nr 2-20-9571 p-s 15 leidis, et kuna hageja on nõudnud

elatise vähendamist niipalju, et ta peaks kostjale maksma elatist vähem, kui on PKS § 101 lg-s 3

sätestatud baassumma (baassumma), siis peab kohus hindama, kas on PKS § 102 lg 2 järgi alust

vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist alla baassumma.

Hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama, millises suuruses on hageja võimeline

andma oma lapsele ülalpidamist.

Hageja varalise olukorra kindlakstegemiseks tegi kohus päringuid erinevatele registritele ja

ametitele.

Sotsiaalkindlustusameti 05.09.2024. a vastuse (dtl 169) kohaselt on hagejale perioodil alates

01.01.2022 kuni käesoleva ajani määratud ning makstud pensioni ja/või toetuseid alljärgnevalt:

- 09.2022 brutosummas 30,78 eurot, peeti kinni tulumaks 6,16 eurot,

- 10.2022 brutosummas 30,78 eurot, peeti kinni tulumaks 6,16 eurot,

- 11.2022 brutosummas 30,78 eurot, peeti kinni tulumaks 6,16 eurot,

- 03.2023 brutosummas 34,25 eurot, peeti kinni tulumaks 6,85 eurot,

- 09.2023 brutosummas 34,25 eurot, peeti kinni tulumaks 6,85 eurot,

- 10.2023 brutosummas 34,25 eurot, peeti kinni tulumaks 6,85 eurot,

- 12.2023 brutosummas 68,50 eurot, peeti kinni tulumaks 13,70 eurot,

- 01.2024 brutosummas 34,25 eurot, peeti kinni tulumaks 6,85 eurot.

AS-i Pensionikeskus 04.09.2024. a vastuse (dtl 166) kohaselt on V Š (isikukood XXX) nimel

avatud pensionikonto. V Š ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust.

Eesti Töötukassa 03.09.2024. a teatisest (dtl 160) nähtub, et hageja on olnud ajavahemikul

01.01.2022–03.09.2024 töötuna arvel perioodidel 03.01.2022–07.02.2022 ja 11.05.2022–

24.05.2022. Hageja sai ajavahemikul 01.01.2022–03.09.2024 talle määratud töötutoetust

perioodidel 03.01.2022–07.02.2022 ja 11.05.2022–24.05.2022. Väljamakseid on tehtud

järgmistel kuupäevadel ja suuruses:

Makse kp Algus kp Lõpp kp Summa

04.02.2022 03.01.2022 03.02.2022 301,44

9(14)

Tsiviilasi nr 2-22-10476

09.02.2022 04.02.2022 07.02.2022 37,68.

Hageja ei ole saanud ajavahemikul 01.01.2022–03.09.2024 töötuskindlustushüvitist, tema

töövõimet ei ole hinnatud ning ta ei ole saanud töövõimetoetust.

Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri (dtl 80-84) andmetel töötas hageja

ajavahemikul 08.02.2022-10.05.2022 P OÜ-s XXX (dtl 82); ajavahemikul 25.05.2022-

27.05.2024 töötas hageja N OÜ-s XXX (dtl 83). Ajavahemikul 28.05.2024-31.07.2024 töötas

hageja ning alates 01.08.2024 töötab ta E OÜ-s XXX (dtl 83).

Maksu- ja Tolliameti 05.09.2024. a teatise (dtl 175) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2022 –

31.07.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete

mahaarvamist hagejale väljamakseid 31 523,52 eurot (sh palgatulu 24 928,42 eurot, tööandja

makstud haigushüvitis 303,90 eurot, Tervisekassa hüvitis 280,12 eurot, intressid 14,34 eurot,

muu tulu, k.a. stipendium, toetus 5996,74 eurot).

Teatisele lisatud TSD kokkuvõtete kohaselt tegi P OÜ (dtl 184) ajavahemikul 2022. a märts-mai

hagejale väljamaksed pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning

töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 2498,24 eurot, mis teeb keskmiselt 832,75 eurot kuus

(2498,24/3). N OÜ (dtl 184) tegi ajavahemikul 2022. a juuni-detsember hagejale väljamaksed

pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist

4747,32 eurot, mis teeb keskmiselt 678,20 eurot kuus (4747,32/7). Eesti Töötukassa (dtl 180)

tegi hagejale väljamakseid ajavahemikul 2022 september-detsember pärast tulumaksu ja

kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 934,40 eurot, mis

teeb 233,60 eurot kuus (934,40/4). SEB Pank tegi hagejale väljamakseid 2022. a jaanuaris

netosummas 0,38 eurot (dtl 177); aprillis 1,1 eurot, juunis 0,85 eurot, augustis 1,18 eurot,

oktoobris 1,31 eurot ja novembris 0,67 eurot (dtl 190). Sotsiaalkindlustusamet (dtl 185) tegi

hagejale väljamakseid ajavahemikul 2022. a september-november pärast tulumaksu

mahaarvamist 73,86 eurot, mis teeb keskmiselt 24,60 eurot kuus. Tervisekassa (dtl 188) tegi

hagejale väljamakse 2022. a aprillis pärast tulumaksu mahaarvamist 91,06 eurot.

Seega, alates hagi esitamisest (2022. a juuli) oli hageja sissetulek (neto): juulis 678,20 eurot,

augustis 679,38 eurot (678,20+1,18), septembris 936,40 eurot (678,20+233,60+24,60), oktoobris

937,71

eurot

(678,20+233,60+1,31+24,60),

novembris

1003,40

eurot

(678,20+233,60+0,67+24,60) ja detsembris 911,80 eurot (678,20+233,60).

2023. a-l tegi hagejale väljamakseid: Eesti Töötukassa (dtl 191) netosummas 3111,64 eurot, mis

jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 259,30 eurot kuus. N OÜ (dtl 192) 2023. a- l tegi hagejale

väljamakseid netosummas 9503,89 eurot, mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 792 eurot kuus.

Sotsiaalkindlustusamet (dtl 193) maksis hagejale välja 2023. a märtsis, septembris ja oktoobris

pärast tulumaksu mahaarvamist 27,40 eurot kuus, detsembris 54,80 eurot.

Seega, 2023. a jaanuaris, veebruaris, aprillis, mais, juunis, juulis, augustis, novembris oli hageja

keskmine sissetulek 1051,30 eurot (259,30+792) kuus; märtsis, septembris ja oktoobris

keskmiselt 1078,70 eurot (259,30+792+27,40) kuus ja detsembris 1106,10 eurot

(259,30+792+54,80).

2024. a-l tegi hagejale väljamakseid: SEB Pank (dtl 196) netosummas jaanuaris 2,66 eurot,

veebruaris 0,94 eurot, märtsis 1,91 eurot, aprillis 0,58 eurot, mais 1,83 eurot, juunis 0,05 eurot,

juulis 0,06 eurot, augustis 0,05 eurot. Eesti Töötukassa (dtl 197) jaanuaris netosummas 261,64

eurot, ajavahemikul veebruar-juuni igakuiselt 290,16 eurot. N OÜ (dtl 198) ajavahemikul

jaanuar-mai tegi hagejale väljamakseid netosummas 4982,92 eurot, mis jagatuna viie kuuga teeb

keskmiselt 997 eurot kuus. E OÜ (dtl 199) tegi hagejale väljamakseid juunis netosummas 260,81

10(14)

Tsiviilasi nr 2-22-10476

eurot, juulis 3133,74 eurot. Sotsiaalkindlustusamet (dtl 201) maksis hagejale välja 2024. a

jaanuaris pärast tulumaksu mahaarvamist 27,40 eurot.

Seega, 2024. a-l oli hageja keskmine sissetulek jaanuaris 1288,70 eurot

(2,66+261,64+997+27,40), veebruaris 1288,10 eurot (0,94+290,16+997), märtsis 1289,07 eurot

(1,91+290,16+997), aprillis 1287,68 eurot (0,58+290,16+997), mais 1288,99 eurot

(1,83+290,16+997), juunis 551,02 eurot (0,05+290,16+260,81), juulis 3133,80 eurot

(0,06+3133,74).

Eeltoodu alusel tuvastas kohus, et hagi esitamisel ja asja läbivaatamise ajal töötas hageja pidevalt

ja omas sissetulekut, mis lubab tal anda ainukesele alaealisele lapsele ülalpidamist alates 1.

jaanuarist 2022 PKS §-s sätestatud elatise miinimummääras.

Transpordiameti liiklusregistri andmetel (dtl 89) kuulub hagejale alates 10.08.2016 sõiduk

Volkswagen Passat Universal, ehitusaasta 2012.

Kinnistusraamatu andmeil kuulub hagejale alates 13.03.2003 aadressil XXX asuv eriomand

üldpinnaga 50,50 m2, registriosa nr 1301109 (dtl 130-131). Asja materjalide kohaselt on see

aadress hageja elukohaks. Alates 21.02.2024 on hageja XXX asuva 55,30 m2 suuruse eriomandi

omanik, registriosa 283409 (dtl 128).

Hageja on N MTÜ (XXX) (likvideerimisel) ja N AMETIÜHING (XXX) tegelik kasusaaja (dtl

132-134, 135) äriregistri andmetel.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite registri andmetel on hageja suhtes kohtutäitur Andrei Kreki

büroos 24.10.2022 algatatud täitemenetlus 066/2022/3476 varasema kohtuotsuse sundtäitmiseks

(dtl 91-127). Hagejal on elatise võlgnevus 876 eurot.

PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus ei pea põhjendatuks hageja viidet tasustatavama töö võimalikkuse puudumisele.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel,

piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike

(Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus nr 2-16-2343, p 13; 24. oktoobri 2012. a otsus nr 3-2-1-

118-12, p 15).

Hagejal sõiduauto olemasolu eeldab kulutusi sõiduki kütusele, hooldusele, tehnoülevaatusele jne.

Hageja on kahe eriomandi omanik, ta saaks suurendada oma sissetulekut ühe eriomandi

müümisega või üürile andmisega.

Hageja tõi välja, et osa kostja vajadustest on kaetud riikliku toetusega.

Sotsiaalkindlustusameti 05.09.2024. a vastuse (dtl 169) kohaselt on J. L perioodil alates

01.01.2022 kuni käesoleva ajani määratud ning makstud pensioni ja/või toetuseid alljärgnevalt:

- lapsetoetus 01.2022 - 06.2022 igakuises summas 120 eurot, 07.2022 - 01.2023 igakuises

summas 60 eurot, 02.2023 - 04.2023 igakuises summas 80 eurot, 05.2023 kogusummas 100

eurot, sh 20 eurot 01.2023 eest, 06.2023 - käesoleva ajani igakuises summas 80 eurot.

11(14)

Tsiviilasi nr 2-22-10476

Seega on põhjendatud, et elatise miinimummäärast lahutatakse maha pool ühele lapsele

makstavast lapsetoetusest.

Hageja ega kostja ei väitnud, et kostja viibinuks hageja juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viieteist ööpäeva kuus.

Seetõttu ei ole kohtul alust elatist maksma kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga

proportsionaalses osas vähendada (PKS § 101 lg 6).

PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma elatist vaid ühele alaealisele lapsele,

mistõttu PKS § 101 lg 7 elatise vähendamiseks ei kohaldu.

Kohus leiab, et seoses õigusliku olukorra muutumisega ja kogumina eeltoodust lähtudes jääb

põhjendatuks muuta alates 18.07.2022 hagejalt kostja ülalpidamiseks varasema kohtuotsusega

väljamõistetud elatise suurust alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 alusel

väljaarvutaud summadeni. Kohtu hinnangul ei ole asjas kogutud tõendite põhjal elatise

vähendamine hageja poolt hagiavalduses toodud suuruseni põhjendatud. Kohus, hinnates hageja

sissetulekud ja varalist seisundit, leiab, et ei ole alust vähendada hagejalt kostja kasuks välja

mõistetud elatist alla baassumma (kehtiv PKS § 101 lg 3).

Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Otsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt alates 18.

juulist 2022 kostja ülalpidamiseks tasutud raha.

Osapooled mainisid, et kostja seaduslikul esindajal ja hagejal on veel täisealine ühine õppiv

poeg. Kohus toob välja, et PKS § 98 näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on

mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis

eelistatakse alaealist last teistele lastele.

Põhjendatud ei ole hageja taotlus määrata elatis miinimummääras, arvestades enammakstud

summaga, selliselt, et igakuist elatise baassummat vähendatakse 44,22 euro võrra ja

baassummaks määratakse 205,50 eurot (249,72 eurot – 44,22 eurot). Tegemist on oma olemuselt

tasaarvestusega, mis on seaduses keelatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 järgi ei saa

tasaarvestada ülalpidamise nõuet.

Kohus vähendas varasema otsusega väljamõistetud elatist alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva

seadusega sätestatud miinimummääras, seega eeldatakse, et kostja ülalpidamisele kulutatakse

igakuine summa, mis vastab seadusega sätestatud elatise miinimummäärale ning kostja ei pea

seetõttu selles ulatuses oma kulutuste suurust tõendama.

Tavapäraselt ei hangi alaealised lapsed endale ülalpidamist. Ent Maksu- ja Tolliameti poolt

peetava töötajate registri (dtl 88) andmete järgi töötas hageja ajavahemikul 15.07.2024-

26.07.2024 N -es XXX.

Kostja ema varaline olukord

PKS § 105 lg 3 näeb ette, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema

sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku

vahelisi suhteid.

12(14)

Tsiviilasi nr 2-22-10476

Uurimaks hagi põhjendatust, kontrollis kohus ka kostja ema Jelena Laukonen sissetulekud ja

varalise seisundi üle. Kostja ema varalise olukorra kindlakstegemiseks tegi kohus päringuid

erinevatele registritele ja ametitele.

Transpordiameti liiklusregistri andmetel (dtl 90) kuulub kostja emale alates 07.12.2018 sõiduk

Toyota Corolla sedaan, ehitusaasta 2016.

Kostja ema on alates 31.10.2024 AS-i N nõukogu liige äriregistri andmetel. Äriregistris

puuduvad andmed, et kostja seaduslik esindaja oleks hooneühistus liikmesuse omanikuks.

Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et kostja emale kuuluks kinnisvara.

Eesti Töötukassa 03.09.2024 teatise (dtl 160-161) kohaselt kostja ema sai ajavahemikul

01.01.2022–03.09.2024 talle määratud töötutoetust perioodil 20.10.2022–17.01.2023.

Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja suuruses:

Makse kp Algus kp Lõpp kp Suurus

16.11.2022 20.10.2022 15.11.2022 254,34

14.12.2022 16.11.2022 13.12.2022 263,76

11.01.2023 14.12.2022 10.01.2023 275,06

08.02.2023 11.01.2023 17.01.2023 73,85.

J. Laukonenile oli ajavahemikul 01.01.2022–03.09.2024 määratud töötuskindlustushüvitis

perioodiks 11.04.2022–31.05.2022 ja 13.06.2022–19.10.2022.

Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja suuruses:

0.05.2022 11.04.2022

30.04.2022 347,80

07.06.2022 01.05.2022

31.05.2022 531,27

07.07.2022 13.06.2022

30.06.2022 320,40

08.08.2022 01.07.2022 31.07.2022 541,44

08.09.2022 01.08.2022 31.08.2022 367,66

07.10.2022 01.09.2022 30.09.2022 355,80

08.11.2022 01.10.2022 19.10.2022 225,34.

Ajavahemikul 01.01.2022–03.09.2024 ei ole J. L töövõimet hinnatud ning ta ei ole saanud

töövõimetoetust.

AS-i Pensionikeskus 04.09.2024. a vastuse (dtl 166) kohaselt on J. L nimel avatud

pensionikonto. J. L ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust.

Sotsiaalkindlustusameti 05.09.2024. a vastuse (dtl 169) kohaselt on J. L perioodil alates

01.01.2022 kuni käesoleva ajani määratud ning makstud pensioni ja/või toetuseid alljärgnevalt:

- lapsetoetus 01.2022- 06.2022 igakuises summas 120 eurot, 07.2022 - 01.2023 igakuises

summas 60 eurot, 02.2023 - 04.2023 igakuises summas 80 eurot, 05.2023 kogusummas 100

eurot, sh 20 eurot 01.2023 eest, 06.2023 - käesoleva ajani igakuises summas 80 eurot;

- hinnatõusu leevendamise toetus 11.2022 summas 50 eurot;

- lapsepuhkuse tasu 01.2024 brutosummas 342,50 eurot, peeti kinni tulumaks 68,50 eurot.

Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri (dtl 85-87) andmetel töötas kostja ema

ajavahemikul 01.07.2020-01.04.2022 P OÜ-s raamatupidamistöötajana, ajavahemikul

01.06.2022-10.06.2022 B OÜ-s raamatupidamistöötajana ning alates 28.06.20233 töötab ta N

AS-is raamatupidamise spetsialistina.

Maksu- ja Tolliameti 05.09.2024. a teatise (dtl 173) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2022 –

31.07.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete

mahaarvamist kostja emale väljamakseid 21 875,54 eurot (sh palgatulu 18 465,22 eurot, tööandja

13(14)

Tsiviilasi nr 2-22-10476

makstud haigushüvitis 70,98 eurot, Tervisekassa hüvitis 162,96 eurot, intressid 72,58 eurot, muu

tulu, k.a. stipendium, toetus 274,00 eurot, Töötukassa töötuskindlustushüvitis 2 689,71 eurot,

muu väljamakse, mida maksustatakse ainult tulumaksuga 140,09 eurot).

Vastavalt teatisele lisatud TSD kokkuvõtetele tehti aastal 2022 kostja emale väljamakseid B OÜ

(dtl 178), Eesti Töötukassa (dtl 179), OÜ M (dtl 182), P OÜ (dtl 183), S AS (dtl 186) ja

Tervisekassa (dtl 187). Aastal 2023 tehti väljamakseid N, AS (dtl 189), S AS (dtl 194). Aastal

2024 tehti väljamakseid N, AS (dtl 195), Sotsiaalkindlustusamet (dtl 200) ja S AS (dtl 202).

Kohus, hinnates kostja ema sissetulekute ja varalise seisundi kohta olemasolevaid andmeid,

leiab, et selle suurus ei luba kostja emal anda kostjale ülalpidamist samas suuruses, millises

mõisteti hagejalt varasema kohtuotsuse alusel välja. Seega, muuhulgas selletõttu ei ole

põhjendatud jätma elatise suuruseks varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust.

Kohus leiab toodud tõendite põhjal. et kostja ema sissetulek ja vara võimaldavad tal anda

kostjale ülalpidamist samas suuruses kui mõisteti hagejalt välja käesoleva otsusega.

Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse

kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud

oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi

elatise suuruse muutmise nõudes.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 164 lg 1 järgi (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulude

jaotamiseks muul viisil kui on sätestatud TsMS § 164 lg-s 1 alust ei ole.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova

kohtunik

14(14)