3-21-2565/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2024, Tartu

Haldusasja number

3-21-2565

Haldusasi

M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada

omandada kutse- või kõrgharidus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 4. augusti 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.M. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – M.M.

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. augusti 2023. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.

3. Jätta kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks ja õiguskantsleri seisukoha asja

materjalidesse juurdevõtmiseks rahuldamata.

4. Tagastada kaebajale tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid.

5. Asendada kohtuotsuse avalikustamisel kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 23.

detsember 2024).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav M.M. esitas 2. augustil 2021 Viru Vanglale taotluse, et ta

registreeritaks õppima igale poole, kuhu võimalik.

Viru Vangla 1. septembri 2021. a vastuses nr 6-10/22159-2 vastati talle, et tema samasisuline 31.

augusti 2020. a taotlus jäeti rahuldamata 10. septembril 2020 põhjendusel, et M. M. on juba

keskharidus ning individuaalses täitmiskavas ei nähta talle ette hariduse omandamist, vaid

tööharjumuse kujundamist. Uusi asjaolusid ei ole uues taotluses esitatud.

2. M.M. esitas kaebuse, milles palus kohustada Viru Vanglat talle võimaldama kutse- või

kõrghariduse omandamine. Kaebuse kohaselt on hariduse võimaldamata jätmine õigusvastane.

Kaebaja paikneb teises üksuses ning teise üksuse kinnipeetavatele hariduse omandamist ei

võimaldata, kuid ülejäänud üksuste kinnipeetavatel on see võimalik.

3. Tartu Halduskohtu 4. augusti 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Vangistusseaduse (VangS) § 16 lg 1 p 4 järgi nähakse kinnipeetavale koostatavas

individuaalses täitmiskavas ette muuhulgas üldhariduse, kutsehariduse või tööalase

enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. Kohus märkis, et kui

täitmiskavas ei ole ette nähtud kutsehariduse omandamist, ei ole ka vanglal kohustust seda

tagada ega kinnipeetaval subjektiivset õigust seda nõuda.

3.2. Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus (RKHKo 3-3-

1-31-12, p 12). Vaidlusaluse vastuse koostamise ajal kehtis kaebaja suhtes 30. aprillil 2021

kinnitatud täitmiskava, mis ei näinud kaebajale ette kutsehariduse omandamist, vaid vangla

majandustöödel osalemise ning muud tegevused. Vastustaja selgitas, et kaebajal puudub seoses

haridusega uue kuriteo toimepanemise risk, kuid riskivaldkondadeks on hinnatud töö ja

majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkoholi kuritarvitamine ja hoiakud, mõtlemine ja

käitumine. Vangla hinnangul on kaebaja puhul oluline tööharjumuse kujundamine ja säilitamine,

et seeläbi tagada legaalne sissetulek ning et kaebaja mõistaks, et töötamine on õiguskuuleka elu

lahutamatu osa.

3.3. Kohus pidas vangla kaalutlusi asjakohasteks ning piisavateks ning ei näinud, et vangla oleks

teinud kaalutlusvigu. Hariduse omandamine ei ole prioriteetne teiste resotsialiseerimisele kaasa

aitavate tegevuste ees ning vanglal on lai kaalumisruum täitmiskava sisustamisel ja riskide

maandamisel (RKHKo 3-3-1-28-15, p 36).

3.4. Kaebajal on keskharidus ja ehitajana töötamise kogemus. Sellise hariduse ja töökogemusega

inimesel ei ole soovi korral ülemäära raske leida endale mõistlikult tasustatud töökohta.

3.5. Kaebaja kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise eest. Kuriteo toimepanemise asjaolud viitavad sellele, et kaebaja üritas seaduslikul

viisil sissetuleku teenimise asemel teenida suurt tulu hoopis lihtsamal teel. Seega pole kaebaja

puhul probleemiks mitte niivõrd see, et tal poleks võimalik oma hariduse ja töökogemusega

mõistlikul määral tasustatud tööd leida, vaid pigem puudub motivatsioon pingutada

õiguskuulekal teel sissetuleku teenimise nimel.

3.6. Kaebaja täitmiskavas on tehtud märge, et ta ei soovi vabatahtlikult töötada. Põhjendatud on

järeldus, et kaebaja puhul on eelkõige vajalik kujundada ja säilitada tööharjumus. Tööst

keeldumine viitab tema subkultuurilisele hoiakule ja valmidusele jätkata õigusrikkumistega.

Vanglas töötamine aitab kaasa kaebaja mõttelaadi muutumisele ja õiguskuulekale käitumisele

suunamisele. Kaebajal on vajalik jõuda arusaamisele, et töö tegemine on õiguskuuleka käitumise

juurutamiseks vajalik nii vangistuses kui vabaduses. Üksnes täiendava hariduse omandamine ei

aita vangistuse täideviimise eesmärke saavutada, kui kaebaja ei ole juba praeguse haridustaseme

juures võimaluse avanedes valmis reaalselt töötama.

3.7. Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda täitmiskavasse talle

meelepäraste tegevuste kandmist. Põhiseaduse §-st 37 tulenevat õigust haridusele on võimalik

piirata. Vangistuses on paratamatult isiku õigused piiratud. Ka soovitusliku iseloomuga Euroopa

vanglareeglistiku p-dest 28.1 – 28.7 ei tulene riigile otsest kohustust võimaldada kinnipeetavatel

ilmtingimata omandada haridust.

3.8. Vangla kaalutlused ei viita sellele, et kaebaja oleks kutsehariduse omandamise võimalusest

jäänud ilma ainuüksi seetõttu, et ta paikneb teises üksuses. Seetõttu on alusetud kaebaja väited

tema diskrimineerimisest teises üksuses paiknemise tõttu.

3.9. VangS § 34 lg 6 näeb küll ette, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid

hariduse omandamisel, kuid seadusest tervikuna tuleneb, et vangla kohustused hariduse

omandamise korraldamisel piirduvad põhi-, kesk- ja kutsehariduse tasemega (VangS § 16 lg 1 p

4 ja § 34 lg 2). Ülikooliseadust või muid kõrghariduse andmist reguleerivaid seadusi VangS-s

nimetatud ei ole.

3.10. Ka põhiseaduse §-st 37 ei tulene subjektiivset õigust kõrgharidusele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. M. M. apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada

järgmistel põhjendustel.

4.1. Kohus on meelevaldselt õigustanud vastustaja õigusvastast tegevust.

4.2. Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus liikmesriikidele rec(2006)2 Euroopa

vanglareeglistiku kohta p 28 ja 106 sätestab üldiselt kõigile vangidele hariduse võimaldamise

nõude. Seda on korratud vanglareeglistiku seletuskirjas.

4.2. Vanglaharidust käsitlev ministrite komitee soovitus R(89)12 sätestab, et kõigil

kinnipeetavatel peab olema võimalus saada haridust, mis hõlmab loenguid, jms.

Apellatsioonkaebuse täienduses viitas kaebaja mitmele Euroopa inimõiguste kohtu lahendile

ning taotles asja lahendamist istungil.

5. Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta kohtumenetluses

varem juba esitatud põhjendustel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Seoses kaebaja apellatsioonkaebusega toob ringkonnakohus esiteks välja selle, et sisuliselt

koosneb apellatsioonkaebus ainult viidetest Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitustele ja

etteheitest halduskohtule, et viimane eiras kaebaja väiteid ning õigustas vastustaja tegevust.

Apellatsioonkaebuses ei analüüsita halduskohtu seisukohti lähemalt ega näidata, mis küsimustes

konkreetselt halduskohus kaebust lahendades eksis. See, et kaebaja pole rahul sellega, et kohus

pidas põhjendatuks vastustaja seisukohti, mitte kaebaja omasid, ei tähenda, et halduskohus oleks

asja lahendanud valesti või oleks õigustanud vastustaja seisukohti.

Samuti ei ole halduskohus kaebaja väiteid lahendamata jätnud. Ringkonnakohtu hinnangul on

halduskohus võtnud seisukoha kõigi kaebaja olulisemate väidete osas, sh väidetava ebavõrdse

kohtlemise osas (et II üksuse kinnipeetavatele ei võimaldata haridust); küsimuses, kas

põhiseaduse §-st 37 tuleneb kaebaja subjektiivne õigus kõrgharidusele jne. Halduskohtu otsus on

väga põhjalik. Ka kaebaja ise ei too apellatsioonkaebuses selgesõnaliselt välja, millised kaebaja

väited halduskohus käsitlemata jättis.

8. Silmatorkav on ka see, et kaebaja ei vaevu ümber lükkama otseselt ühtegi halduskohtu

seisukohta. Sealjuures jätab ta tähelepanuta ka need argumendid ja kaalutlused, miks

halduskohus põhiliselt tema kaebust põhjendatuks ei pidanud, eeskätt selle, et:

-

kaebajal on juba keskharidus ja tal pole subjektiivset õigust täiendavale kutseharidusele

või kõrgharidusele;

-

kaebaja keeldub tööst, mis viitab tema subkultuuriliste tõekspidamiste jätkumisele;

-

just töötamist on täitmiskavas peetud oluliseks kaebaja resotsialiseerumisel, kuna on

vajalik, et kaebaja jõuaks arusaamisele, et töötamine on vajalik õiguskuulekaks

käitumiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul näitab eeltoodu, et kaebaja lihtsalt ei soovi aktsepteerida halduskohtu

lahendit. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kinnipeetava puhul, kellel on

juba keskharidus omandatud ja olemas on ka varasem töökogemus, kuid kes keeldub töötamisest,

on esmajoones vajalik kujundada tööharjumus ning muuta senist mõtteviisi. Sellise kinnipeetava

puhul ei ole täiendava hariduse omandamine enam tõepoolest esmatähtis. Kaebaja järjekindel,

kuid ilma eriliste sisuliste argumentideta vaidlemine tekitab kahtluse, et tema eesmärk on

saavutada lihtsalt õppimisega hõivatud kinnipeetava staatus, et ta ei peaks töötama. Nimelt

sätestab VangS § 37 lg 2 p 2, et töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes omandab üldharidust

või kutseharidust või osaleb täienduskoolitusel tööalase enesetäiendamise eesmärgiga.

9. Kaebaja tehtud viited Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitustele vanglareeglistiku

(rec(2006)2) ja vanglahariduse kohta (R(89)12) ei vii samuti kaebuse rahuldamisele. Esiteks on

vangla ja halduskohus põhjendatult viidanud, et tegemist on kõigest soovitustega. Teiseks vajab

jällegi rõhutamist see, et kaebajal on olemas juba keskharidus. Seega ei saa teda pidada vähese

või pooliku hariduse isikuks, kes vajaks pärast vanglakaristuse kandmist elus hakkamasaamiseks

täiendavat haridust. Ka kaebaja viidatud ministrite komitee soovitusi ei saa mõista selliselt, et

kinnipeetava õigus täiendavale haridusele on absoluutne, st et iga kinnipeetav saab pidevalt

õppida nii palju kui soovib. Eeskätt on neis soovitustes silmas peetud seda, et haridust tuleks

võimaldada neile kinnipeetavatele, kelle haridus on puudulik. Kaebajal on keskharidus, mida ei

saa lugeda väheseks hariduseks.

10. Apellatsioonkaebuse täienduses viidatud arvukad Euroopa inimõiguste kohtu lahendid ei ole

ülekantavad käesolevale asjale, kuna üheski viidatud asjas polnud tegemist kinnipeetavaga, kellel

oleks keskharidus ning kes soovib saada veel lisaks kõrg- või kutseharidust ning kes samal ajal

keeldub vanglas töötamisest.

11. Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Halduskohtumenetluse

seadustiku § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus asja lahendada kirjalikus menetluses, kui kohtu

hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit

korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda,

arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste

vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas kirjaliku

menetluse eeldused täidetud. Vaidluse faktilised asjaolud on selged ning vaidlus on taandatav

vaid õigusnormide tõlgendamisele ja kohaldamisele. Kaebaja on oma seisukohti saanud

väljendada korduvalt. Kuna asjas pole vajalik faktide tuvastamine, ei vii istungi korraldamisele

ka kaebaja poolt viidatud Euroopa inimõiguste kohtu praktika. Seega jääb taotlus istungi

korraldamiseks rahuldamata.

12. Kaebaja taotlusi - kontrollida seda, kas vastustaja tegevus on olnud põhiseadusega kooskõlas

või tunnistada tema tegevus põhiseadusevastaseks - tõlgendab ringkonnakohus selliselt, et see

sisaldub juba algses kohustamisnõudes. Kohustamisnõude lahendamisel tuligi hinnata vangla

keeldumise õiguspärasust, sh põhiseaduspärasust. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on ka need

taotlused sellega lahendatud ning nende osas eraldi seisukohta pole vaja võtta.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes

(riigilõiv 20 eurot) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

14. Kaebaja on taotlenud enda nime asendamist otsuse avaldamisel initsiaalidega. See taotlus

kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel rahuldamisele.

15. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud ministrite komitee soovitus R(89)12, st

apellatsioonkaebuse lisa 1 tuleb kaebajale tagastada, kuna see dokument ei oma asjas määravat

tähtsust ning on lisaks veebis avalikult kättesaadav. Taotlus õiguskantsleri arvamuse asja

materjalide juurde võtmiseks jääb rahuldamata, kuna see on asjas juba olemas.

/allkirjastatud digitaalselt/