2-24-12754/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12754

Kohtuasi

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliiniku taotlus Q.W paigutamiseks tema

tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.08.2024 ja 26.08.2024 esialgse

õiguskaitse määrused

Kaebuse esitaja ja liik

Q.W määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja:

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik: Q.W (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.08.2024 ja 26.08.2024 esialgse õiguskaitse määrused

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

2-24-12754

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja) esitas 24.08.2024

Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles Q.W

(puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse raames tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni

4 päevaks ja ravi pikendamist 40 päevani. 23.08.2024 kell 19:31 rakendati tema suhtes tahtest

olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.

2. Taotlusega samal päeval esitas avaldaja kohtule psühhiaatrite PT ja MV arvamuse

puudutatud isiku kohta.

2.1. Puudutatud isik viibib korduvalt ravil SA PERH psühhiaatriakliinikus. Esmakordselt

viibis ta psühhiaatriakliinikus haiglaravil 07.10.1989-15.12.1989. Ravi foonil psüühiline

seisund paranes, kuid haiglaravi järgselt ta toetusravi ei kasutanud. Vajas psüühilise seisundi

halvenemise tõttu taas haiglaravi 1990. aastal, kui tekkisid unehäired ja kuulmismeelepetted

(suhtles ufodega). Käitumine muutus rahutuks ja vägivaldseks. Haiglaravi foonil paranes,

kuid ravi ambulatoorselt ei kasutanud. Aastatel 1991-1993 viibis ta haiglaravil psühhoosi

ägenemiste tõttu kolmel korral. Esinesid psühhootilised elamused (kuulmismeelepetted,

luulutaju, psühhomotoorne rahutus, unehäired) ja meeleolumuutused kõrgenenud meeleolust

suitsiidohtliku depressioonini. Järgnevatel aastatel püsis seisund rahuldavana. Ägenemised

raviti ambulatoorselt.

2.2. Puudutatud isiku psüühiline seisund halvenes 2011. aastal. Ilmnesid unehäired ja tõusis

aktiivsus. Puudutatud isik jättis täimata tööülesanded ja kihutas linnas kiirusega 160 km/h

ning tegi avariid matkivaid manöövreid. Puudutatud isik jälitas enda hinnangul liiklusreegleid

rikkuvaid sõidukeid ja ründas nende juhte, millesse sekkus ka politsei. Süvenes vaenulikkus

vene rahvusest inimeste vastu, keda ta ähvardas. Hakkas avaldama religioosseid luulumõtteid.

Süvenes vaenulikkus ka elukaaslase suhtes. Puudutatud isik viibis psühhiaatrilisel haiglaravil

25.05.2011-13.06.2011. Talle määrati toetusravi, kuid vajas korduvat hospitaliseerimist

14.06.2011-27.06.2011. Puudutatud isik viibis psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil ka

14.09.2015-13.10.2015. Haiglaravi foonil psüühiline seisund stabiliseerus ja ta jäeti

psühhiaatri ambulatoorsele jälgimisele. Puudutatud isik käis regulaarselt psühhiaatri

vastuvõtul ja tarvitas määratud toetusravi. Tema seisundit kirjeldati stabiilsena.

2.3. Käesolevale hospitaliseerimisele eelnenult oli puudutatud isiku psüühiline seisund

viimastel nädalatel järsult halvenenud. Lähedaste sõnul oli ta hommikuti ülemäära aktiivne ja

sõitis autoga suurel kiirusel linnas sihitult ringi. Puudutatud isik oli kõikuva meeleoluga ja

kergesti ärrituv ning konfliktne. 23.08.2024 kutsusid lähedased puudutatud isikule kiirabi,

kuna tema psüühiline seisund oli veelgi halvenenud. Ta oli lähedaste suhtes ettearvamatu ja

agressiivse käitumisega. Lähedased tundsid ohtu oma elule. Kiirabi saabudes keeldus

puudutatud isik meedikutega koostööd tegemast ja ta lukustas end koju, kus karjus aknast

kiirabitöötajate aadressil süüdistusi. Olukord vajas politsei sekkumist. Puudutatud isik

toimetati käeraudades politsei saatel kiirabi poolt psühhiaatriakliiniku valvetuppa.

Valvepsühhiaatri vastuvõtul oli puudutatud isik rahutu ning ta karjus, et Eesti riik on

ebaõiglane ja ähvardas meditsiinipersonali kohtusse kaevata. Puudutatud isiku mõttekäik oli

kiirenenud, seosetu ja laialivalguv. Puudutatud isik hospitaliseeriti valvepsühhiaatri poolt

tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 23.08.2024 kell 19.31.

2-24-12754

2.4. Puudutatud isiku psüühiline seisund ei ole paranenud. Vestlusel on ta rahutu ja ärritub

kergesti. Tema mõttekäik on kiirenenud, seosetu ja laialivalguv. Ähvardab meditsiinipersonali

Ungari kohtusüsteemiga. Avaldab paranoilisi luulumõtteid oma lähedastest ja venelastest.

Puudutatud isik avaldab psühhoosielamuste ajendil plaani reisida Hollandisse ja Itaaliasse, et

venelaste salajased plaanid nurjata. Oma seisundi ja käitumise osas tal kriitika puudub.

Keeldub haiglaravist. Lähedaste suhtes on paranoiline ja süüdistab neid enda vastases

vandenõus. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire bipolaarne meeleoluhäire,

psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2). Tal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus

raviks. Ravita jäämisel võib ta oma psüühilisest häirest lähtuva agressiivse ja ettearvamatu

käitumise tõttu olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Psüühilise seisundi tõttu pole ta

käesolevalt võimeline otsustama enda ravi üle ja andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset

nõusolekut. Puudutatud isiku seisundit hinnates ja varasemast ravikogemusest lähtudes pole

tõenäoline tema seisundi paranemine ning iseseisev ohutu toimetulek kodustes tingimustes 4-

päevase haiglaravi järgselt.

Maakohtu 25.08.2024 määrus ja põhjendused

3. Maakohus rakendas esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja

paigutas puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni 4 päeva alates tema

23.08.2024 kell 19.31 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Ühtlasi anti

luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks

arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või

ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu

psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 27.08.2024 kell 19.31 või mõnel eelneval päeval, kui

raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse

paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jäeti riigi kanda.

3.1. Puudutatud isiku ärakuulamine toimus 25.08.2024 SA PERH Psühhiaatriahaiglas.

Ärakuulamisel oli ta bravuurika käitumisega. Puudutatud isik avaldas, et ta on temale

määratud psühhiaatrilisi ravimeid võtnud nii nagu on määratud. Ravimid on teised, mis ei sobi

temale. Ühtlasi ta avaldas, et arvamus võeti tema raviarstilt, keda ta pole näinud pool aastat.

Puudutatud isik selgitas haiglasse sattumise osas, et tal oli tööpäev ja ta käis tööl ära ning ta

oli päevast väsinud. Seejärel tulid 6 politseinikku ja mitu meditsiinitöötajat. Puudutatud isik

läks korterisse ja pani ukse kinni. Suhtlus toimus läbi ukse või akna. Puudutatud isik ütles

viisakalt, et see on tema eravaldus ja temale öeldakse Teie, mitte sina. Politseinik tõukas ta

pikali ja käed väänati selja taha. Puudutatud isik lohistati meditsiiniautosse, kus tehti proovid

ja EKG. Puudutatud isik ei ole nõus haiglasse ravile jääma, kuna ta ei näe selleks põhjust. Ta

on 6 aastat ette valmistanud maja renoveerimise projekti. Puudutatud isikul on kliendid, kelle

ees on tähtajad ning ta peab lõpetama oma töö. Puudutatud isik avaldas, et ta läheb asjaga

kohtusse.

3.2. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas taotluse rahuldamist.

3.3. Kohus asus seisukohale, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab

puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ka ümbritsevaid isikuid. Isiku ohtlikkus

lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Psühhiaatrite esile toodud asjaolude pinnalt ja

arvestades ärakuulamisel tajutut, leidis kohus, et puudutatud isik vajab hospitaliseerimist.

Väljaspool haiglat ei ole talle tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine.

Vabatahtliku ravi korral võib puudutatud isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi

katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole tema huvides. Kinnisesse asutusse paigutamise

2-24-12754

tingimused on täidetud. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi

läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel. Kohus kohaldas puudutatud isiku

suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku 4 päevaks kinnisesse asutusse.

3.4. Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Maakohus leidis,

et tuleb anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/

või ravimeetoditega ei nõustu.

4. Psühhiaatriakliiniku psühhiaater teavitas 26.08.2024 maakohut sellest, et puudutatud isiku

seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita

jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.

Maakohtu 26.08.2024 määrus ja põhjendused

5. Maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest

olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 23.08.2024 kell 19.31 psühhiaatri

otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Ühtlasi anti luba isikule tahtevastaselt ravimite

manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik

vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse

korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 02.10.2024 kell

19.31 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi

lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud

jäeti riigi kanda.

5.1. Kohus asus seisukohale, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab

puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ka ümbritsevaid isikuid. Kohus pikendas

puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku 40 päevaks kinnisesse

asutusse.

5.1.1. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste

sümptomitega mania (F31.2). Puudutatud isiku psüühiline seisund ei ole paranenud. Ravita

jäämisel võib ta oma psüühilisest häirest lähtuva agressiivse ja ettearvamatu käitumise tõttu

olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui

tõenäoline. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab puudutatud isik hospitaliseerimist.

Väljaspool haiglat ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine.

Vabatahtliku ravi korral võib puudutatud isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi

katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole tema huvides. Kinnisesse asutusse paigutamise

tingimused on täidetud. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi

läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS

§ 534 lg 5 alusel.

5.2. Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Maakohus leidis,

et tuleb anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/

või ravimeetoditega ei nõustu.

2-24-12754

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

25.08.2024 ja 26.08.2024 määrused tühistada ning vabastada puudutatud isik viivitamatult

kinnisest asutusest.

6.1. Täidetud pole kõik PsAS § 11 ettenähtud alused. Puudutatud isik möönab, et tal on

bipolaarne häire, kuid hospitaliseerimisele eelnevalt polnud haigus ägenenud ja ta oli lihtsalt

ülepinges. Tavapäraselt külastab ta dr. L, kes oli puhkusel ja teda asendas arst, kes polnud

temaga varem kokku puutunud. Arsti vastuvõtule tuli kaasa ka naine, kes tahtis arstiga ise

rääkida ja nii see saatekiri tehtigi. Ta kinnitab, et polnud mingil moel ohtlik endale või teistele

ja on valmis jätkama ravi ambulatoorselt.

7. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isiku psüühiline seisund oli viimastel

nädalatel järsult halvenenud. Lähedaste sõnul väljas olles alustas ta spontaanselt vestlusi

võõrastega ja provotseeris konflikte. Puudutatud isik on väljendanud vastuseisu nii

haiglaravile kui ka ravimitele, mistõttu ei oleks ambulatoorne ravi hetkel efektiivne. Haiglas

viibimise ajal on puudutatud isik käitunud impulsiivselt ja ebaadekvaatselt. 09.09.2024 kell

00.12 muutus puudutatud isik sedavõrd rahutuks ja ähvardavaks, et ta tuli tagasi suunata

akuutosakonda. Puudutatud isikul on diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire psühhootiliste

sümptomitega, mis on käesolevalt ägenenud. Täidetud on PsAS § 11 lg 1 sätestatu, mille

kohaselt puudutatud isik määrati statsionaarsele ravile tema tahtest olenemata.

8. Maakohus küsis määruskaebusele Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti seisukohta. Amet

tõi seisukohas välja, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11. Ringkonnakohus märgib, et kohus saab TsMS § 543 lg 3 alusel ka pärast isiku kinnisesse

asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse

seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi, et avaldust ei saa uuesti lahendada (RKTKm

19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista määruskaebuse lahendamist asjaolu, et

tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 02.10.2024 kell 19.31.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. TsMS § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise

korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on

ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on

olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 esimese ja teise

lause alusel esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse

asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40

päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11

lg 1 kohaselt isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu

2-24-12754

psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest

olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral:

1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist

või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

14. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1

tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus

psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi

vajadus. Maakohus kuulas ära puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite

arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ja ravita jäämisel võib ta olla

ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohus nõustub sellega.

Kolleegiumil ei ole alust kahelda maakohtul tekkinud siseveendumuses puudutatud isiku

ohtlikkuses, mille kohaselt on isiku ohtlikkus iseendale ja teistele lähitulevikus pigem kindel

kui tõenäoline. Psühhiaatrite arvamusest ja avaldaja vastusest kaebusele nähtuvalt on

puudutatud isikul psühhoosi ägenemise ajal kalduvus vägivallale ja teisi ohustavale

käitumisele. Käesolevale hospitaliseerimisele eelnenult sõitis puudutatud isik autoga suurel

kiirusel linnas sihitult ringi, millega ta võib ümbritsevad ohtu seada. Samuti alustas ta vestlusi

võõrastega ja provotseeris konflikte ning oli lähedaste suhtes ettearvamatu ja agressiivse

käitumisega, mistõttu lähedased tundsid ohtu oma elule. Varasemalt on ta ka jälitanud tema

hinnangul liiklusreegleid rikkuvaid sõidukeid ja rünnanud nende juhte ning teinud avariid

matkivaid manöövreid. Hospitaliseerimise järgselt on puudutatud isiku psüühikahäire

ägenenud ja psühhiaatrite hinnangul võib ravita jätmisel tema psüühilisest häirest tulenev

impulsiivne ja ettearvamatu käitumine olla ohtlik nii talle endale kui ka teistele.

Ringkonnakohtu arvates saab puudutatud isiku sellisest ägedast haiguslikust seisundist ja

käitumisest järeldada ohtlikkust teistele, arvestades ka tema varasemat käitumist.

15. Psüühikahäirest tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline enda tervislikku seisundit,

ravivajadust ega käitumise tagajärgi adekvaatselt hindama. Psühhiaatrite hinnangul ei olnud

puudutatud isiku seisundit hinnates tõenäoline paranemine 4 päeva jooksul, mistõttu esines

vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 40

päevaks. Kolleegium leiab, et kuna puudutatud isiku psühhiaatri 26.08.2024 hinnangust

nähtuvalt ei olnud puudutatud isiku seisund muutunud, asus maakohus põhjendatult

seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud.

16. Samuti nähtub puudutatud isiku raskest psüühikahäirest ja haiguskriitika puudumisest, et

muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isik ei ole nõus haiglasse ravile jääma,

kuna ta ei näe selleks põhjust. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud

psühhiaatrite arvamusega. Raske psüühilise häirega isiku seisukoht ei lükka ümber

psühhiaatrite hinnangut ega saa olla PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel ja

ravivajaduse üle otsustamisel määravaks. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud

isiku käitumine mõjutatud tema psüühikahäirest ning oma seisundist lähtuvalt ei ole ta

võimeline otsustama ravivajaduse üle. Psühhiaatrid on ka märkinud, et puudutatud isik on

väljendanud vastuseisu nii haiglaravile kui ka ravimitele, mistõttu ei oleks ambulatoorne ravi

hetkel efektiivne.

17. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul

olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuni neli päeva

alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ja tähtaja pikendamiseks. Seega jätab

ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

2-24-12754

18. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi

kanda.

19. TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Maris Kuurberg

Gea Lepik