4-24-706/56 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2024, Tartu

Väärteoasja number

4-24-706 (2302,23,006357)

Kohtunik

Triin Harak

Kohtuistungi sekretär

Teele Masing

Väärteoasi

Alsen Transpordi OÜ kaebus PPA Põhja prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

07.02.2024 otsusele väärteoasjas nr. 2302,23,006357

Menetlusalune isik

Alsen Transpordi OÜ - registrikood: 10457284,

aadress: XXX-i , , e-post: XXX, seaduslik esindaja

juhatuse liige O.D (ik XXX)

Kaitsja

E.X

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur, esindaja

eriasjade uurija Mehis Kasonen

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134, maakohus

otsustas:

1. Rahuldada menetlusaluse isiku Alsen Transpordi OÜ kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 07.02.2024 otsus väärteoasjas nr 2302,23,006357, millega Alsen

Transpordi OÜ-d karistati Autoveoseaduse § 62 lg 2 alusel rahatrahviga summas

1200 eurot.

3. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 2302,23,006357 Autoveoseaduse § 62 lg 2 järgi

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

4. Mõista Eesti Vabariigilt Alsen Transpordi OÜ kasuks välja valitud kaitsjale

makstud tasu katteks 1662,50 eurot.

Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja Prefektuuri 15.01.2024 koostatud

väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Alsen Transpordi OÜ-le ette autoveoseaduse

(AutoVS) § 5 lg 3 rikkumist, mis on kvalifitseeritud väärteona AutoVS § 62 lg 2 järgi.

Väärteoprotokollis märgitud väärteokirjelduse kohaselt Ettevõtte XXX OÜ (11420969)

juhatuse liige ning juhtivtöötaja O.D (XXX) sõlmis XXX OÜ huvides 10.05.2023

õigustühise tööjõu rendilepingu nr 10052028 XXX OÜ ning Alsen Transpordi OÜ

(10457284) vahel, olles samaaegselt Alsen Transpordi OÜ ja XXX OÜ juhatuse liige,

tehes tehingu iseendaga (ÄS § 181 lg 3) ning Alsen Transpordi OÜ teise osaniku E.J

(sünd. xx.xx.xxxx ) volituse või heakskiiduta. O.D, Alsen Transpordi OÜ juhatuse

liikmena ning juhtiva töötajana, tegutsedes ettevõtte huvides, andis 10.05.2023 kell 14:45

tasulist veosevedu teostanud isikule Q.K (sünd. xx.xx.xxxx) üle ettevõtte Alsen

Transpordi OÜ tegevusloa ärakirja nr RVSK068197 ja veoseveo teostamise õiguse, kui

Q.K oli isikuks, kellele ei ole lubatud seda dokumenti või veoseveo teostamise õigust

anda, kuivõrd tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja üle anda või

anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud,

ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale

autojuhile. Q.K ei töötanud veoseveo teostamise ajal ettevõttes Alsen Transpordi OÜ

töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel. Väärteo protokolli kohaselt on väärtegu

toime pandud aadressil XXX-i,

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.02.2024 otsusega karistati

Alsen Transpordi OÜ-d AutoVS § 62 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises

rahatrahviga 1200 eurot. Väärteeotsuse kohaselt pandi väärtegu toime Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa tee, 155. kilomeetril.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse Alsen Transpordi OÜ juhatuse liige

O.D, kes taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

Kaebuse kohaselt ei nõustu kaebuse esitaja, et OÜ XXX, reg. kood 11420969 ja kaebaja

vaheline tööjõu rendileping on tühine ÄS § 181 lg-st 3 tulenevalt. O.D-l puudus kohustus

tööjõu rendilepingu sõlmimiseks küsida teise osaniku nõusolekut. Alsen Transpordi OÜ

osanike otsuseid saab O.D võtta vastu ainuisikuliselt vastavalt osaühingu põhikirja

punktile 6.3 ning O.D-le kuulub kaebaja ühingus 87,5%-suurune osa. Lisaks ei ole

seaduses ette nähtud kohustuslikku vormi ÄS § 181 lg-s 3 nimetatud nõusolekule või

heakskiidule ning seda saab anda ka peale tehingu tegemist. Samuti ei ole kohtuväline

menetleja põhjendanud ega tõendanud, kuidas oleks tööjõu rendilepingu sõlmimine

maanteetranspordisektoris väljaspool igapäevast majandustegevust. Kolmandatele

isikutele välissuhetes, antud juhul ka vastustajale, ei laiene selline tühisusele tuginemise

õigus, kuivõrd nende suhtes kehtib registrikaardile märgitud seadusejärgsete esindajate

(TsÜS § 34 lg 1) suhtes esindusõiguse eeldamise põhimõte (TsÜS § 34 lg 4).

Samuti toob kaebuse esitaja välja, et väärteoprotokollis ja otsuses on teo teoimepanemise

asukohad erinevad. Seega ei ole kaebajale teada, millistele andmetele tuginedes on

vastustaja otsuseni jõudnud ja kus vastustaja poolt etteheidetav tegu aset leidis. Ka ei

võimaldatud kaebuse esitajal esitada vastulauset. Väärteoprotokolli sai kaebaja kätte

30.01.2024. Seega pidanuks kaebajal olema VTMS § 70 lg-de 1 ja 4 kohaselt õigus

esitada hiljemalt 14.02.2024 vastulause. Kaebaja koostas vastulause, ent ei jõudnud seda

esitada, kuna vastustaja saatis talle 07.02.2023 otsuse.

KOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda

vaid füüsilise isiku kaudu. KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse

vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi,

selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri

elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. 1

Kuigi käesoleval ajal (alates 01.11.2023) on regulatsioon juriidilise isiku vastutuse osas

muutunud ning juriidilise isiku vastutuse aluseid on võrreldes varasemaga laiendatud,

tuleb 10.05.2023 OÜ-le Alsen Transpordi etteheidetava teo hindamise juures

kohaldamisele varasem seadus.

6. AutoVS § 5 lg 1 sätestab, et tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud

täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 km tunnis, on kehtiva

tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui samas seaduses, välislepingus või

Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Sõiduki taustakontrolli väljavõtte

kohaselt oli Scania R 440 reg-nr XXX XXX täismass 20 500 kg ning valmistajakiirus

ületas 40 km tunnis.

AutoVS § 5 lg 3 sätestab, et tegevusloa ärakirja ja juhitunnistust ei anta üle teisele isikule.

Tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse

teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema

juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile.

AutoVS § 62 lg 1 sätestab väärteona tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse või veoloa

üleandmise või veoseveo teostamise õiguse üleandmise isikule, kellele ei ole lubatud seda

dokumenti või veoseveo teostamise õigust anda. Sama paragrahvi teine lõige sätestab

väärteona sama teo, kui selle on toime pannud juriidiline isik.

7. Sõiduki detailandmete päringu väljavõttelt (29.05.2023 seisuga) nähtub, et Scania R 440

reg-nr 587TJS omanik on Alsen Logistics OÜ. Vastutav kasutaja on XXX OÜ ning

kasutaja on Alsen Transpordi OÜ. Sõiduki detailandmete päringu väljavõttelt

(26.07.2023 seisuga) nähtub, et haagise Krone SDP 27 reg-nr XXX XXX omanik on

Alsen Logistics OÜ. Vastutav kasutaja on XXX OÜ ning kasutaja on Alsen Transpordi

OÜ. Äriregistri väljatrükist nähtuvalt on Alsen Transpordi OÜ ja XXX OÜ juhatuse liige

O.D. Majandustegevuse registri väljavõttest nähtuvalt on Alsen Transpordi OÜ-l

tegevusluba tegevusalal veosevedu sõiduki reg-nr XXX XXX kohta.

8. Tunnistaja Q.O ütluste kohaselt oli ta 10.05.2023 tööl teostamas Tartu maakonnas

liiklusjärelvalvet. Reidi käigus peatati sõiduk, mida juhtis Q.K ja vedu teostavaks

1 Riigikohtu 17.03.2020 otsus asjas nr 4-19-2526, p 10.

ettevõtteks oli Alsen Transpordi OÜ. Kuna koha peal mingisugust töölepingut

tunnistajale ei esitatud ja juht ettevõttes töötamise registri järgi ei tööta, oli seisukoht, et

autoveoseaduse järgi oli tegevusloa ärakiri antud üle isikule, kellele ei ole lubatud seda

anda.

9. Käesolevas asjas puudub ka vaidlus selles, et autorongi registreerimismärgiga XXX XXX

/ XXX XXX , mille kasutaja oli menetlusalune isik registriandmete väljavõtete kohaselt,

juhtis kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas Q.K, kes ei töötanud

töölepingu alusel ettevõttes OÜ-s Alsen Transpordi. Kaebuse esitaja ei ole ka

vaidlustanud, et ta tegevusloa ärakirja ja veoseveo teostamise õiguse üle on Q.K-le

andnud.

10. Tunnistaja Q.K selgitas, et läks O.D juurde tööle alguses XXXi ja siis Alsen

Transpordisse. Temaga koostati 2 lepingut, üks Alseni kohta ja teine XXXiga. Kahe

lepingu vajalikkus seisnes selles, et mõnikord auto kuulub ühele ettevõttele, aga teinekord

võib kuuluda teisele ettevõttele, et oleks siis kõik seaduslik. 10. mail 2023 aastal, kui

kontrolliti, esitas tegevusloa ja kõik mis vaja oli ja küsiti, sh saatedokumendi. Teadis, et

töötab XXXis ja teda renditi Alsen Transpordi OÜ-le. Täpselt ei mäleta, kellele 10. mail

2023 vedu teostas.

Töötamise registri väljavõttest 29.05.2023 seisuga nähtub samuti, et Q.K töötab XXX

OÜ-s alates 10.05.2023 (kande sisestamise aeg 10.05.2023 kell 13.00). Eelkirjeldatut

arvestades on võimalik tuvastada, et Q.K töötas 10.05.2023 autojuhina XXX OÜ-s.

11. Väärteoasjas kogutud tõendite alusel on seega tuvastatav, et 10.05.2023 kell 14.45 peatas

tunnistaja Q.O (PPA patrullitalituse ametnik) Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa tee, 155. kilomeetril mootorsõiduki Scania R 440 /Krone SDP 27 reg-nr XXX

XXX/XXX XXX . Mootorsõidukit juhtis Q.K ja tegeleti kaubaveoga tegevusloa ärakirja

alusel, mis oli välja antud Alsen Transpordi OÜ-le. Veodokumendil oli märgitud

vedajaks Alsen Transpordi OÜ. Q.K töötas töötamise registrist nähtuvalt XXX OÜ-s,

mitte Alsen Transpordi OÜ-s.

12. OÜ Alsen Transpordi ja OÜ XXX vahel oli juhatuse liikme O.D ja Q.K poolt 10.05.2023

kuupäeva kandvana omakäeliselt allkirjastatud tööjõu rendileping nr 10052023. Selle

kohaselt sõlmivad pooled lepingu, mille kohaselt OÜ XXX varustab OÜ-d Alsen

Transpordi vaba ametikoha täitmiseks tööjõuga. Renditud töötaja Q.K allub ajutiselt

Alsen Transpordi juhtimisele ja kontrollile.

13. Kohtu hinnangul on tuvastatav, et O.D andis Q.K-le tegevusloa ärakirja ja õiguse teostada

tasulist veosevedu sõidukiga Scania R 440 /Krone SDP 27 reg-nr XXX XXX/XXX

XXX . AutoVS § 5 lg 3 ls 2 kohaselt on see lubatud aga vaid teatud juhtudel. Tegevusloa

ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja anda või anda õiguse teostada tasulist

veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu

või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile.

14. Tööjõu rendilepingule nr 10052023 tuginedes leiab menetlusalune isik, et on AutoVS § 5

lg 3 ls 2 järgi andnud õiguse teostada tasulist veosevedu autoga tema juures võlaõigusliku

lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Kohuvälise menetleja hinnangul oli antud

leping tehtud ÄS § 181 lg-le 3 tuginedes tühine, kuivõrd see oli tehtud iseendaga ilma

teise osaniku nõusolekuta. Lisaks on viidanud kohtuväline menetleja, et antud leping ei

ole usaldusväärne, sest kui leping ei ole koostatud ja edastatud digitaalselt, ei ole

võimalik kontrollida allkirjastamise aega.

15. Kohtu hinnangul puudub alus, viidatest allkirjastamise viisile, pidada lepingut

ebausaldusväärseks tõendiks. TsÜS § 78 lg 1 ja TsÜS § 80 lg-test 1 ja 2 tulenevalt

loetakse tehingu elektrooniline vorm kirjaliku vormiga võrdseks. Pooled on käesolevalt

otsustanud rendilepingu sõlmimisel kirjaliku vormi kasuks ning kohtule esitatud leping

on ka allkirjastatud O.D ning Q.K poolt, mida viimane kinnitas ka kohtuistungil. Sh

selgitas tunnistaja, et kuigi lepingute keelelisi nimetusi eesti keeles ta ei valda, teadis, et

temaga tehti kaks lepingut ning töötas XXXis ja teda renditi Alsen Transpordi OÜ-le.

Eelnev ei kajastunud tõepoolest üheski registris, kuid vastava kande puudumine ei välista

õigussuhte olemasolu ega muuda ka antud lepingut, mille sisu langeb kokku tunnistaja

selgitusega töötamise kokkulepete kohta, ebausaldusväärseks tõendina.

16. Samuti on viidanud kohtuväline menetleja, et sõlmitud leping on tühine ÄS § 181 lg 3

rikkumise tõttu. ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud

tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu

suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse

turuhinna alusel. Käesolevas asjas on tööjõu rendileping nr 10052023 sõlmitud kahe

erineva äriühingu vahel: OÜ Alsen Transpordi ja OÜ XXX, keda mõlemat esindas

juhatuse liige O.D.

Kohtuvälise menetleja viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-2-1-68-06 on kohus

tõlgendanud enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS-i ja enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud

ÄS-i. Lahendi punktis 19 märgib kohus järgnevat. Kolleegiumi arvates tuleb ÄS § 168 lg

1 p-e 4 ja 10 mõista enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 95 lg-ga 2 koostoimes

selliselt, et osaühingu juhatuse liikmel ei ole osaühingu esindusõigust mitte üksnes

tehingute puhul, mis tehakse temaga, vaid ka tehingute puhul, mis tehakse küll kolmanda

isikuga, keda aga esindab osaühingu juhatuse liige. Kolleegium märgib, et kehtiva TsÜS

§-s 131 on sätestatud esindatava võimalus tühistada esindaja tehing, mis on tehtud n-ö

huvide konfliktis.

TsÜS § 131 lg 1 sätestabki, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu,

mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid

kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste

rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana

või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel

esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi.

Seega nähtub eelnevast, et esindatavatel, so mõlemal osaühingul oli antud olukorras õigus

tööjõu rendileping nr 10052023 tühistada. Samas kui kumbki lepingu pooltest ei ole

lepingut tühistanud vastava avaldusega, on see kehtiv.

Kohtule esitatud materjalidest ei ilmne, et tööjõu rendilepingu nr 10052023 tühistamiseks

oleks tehtud esindatavate poolt sellekohaseid avaldusi. Tunnistaja E.J, kes oli ja on OÜ

Alsen Transpordi teine osanik, kinnitas, et tal ei ole vastuväiteid sellisele tehingule ja ta

ei ole ka mingit vastuväidet seoses selle rendilepinguga varem O.D-le esitanud. Seega

saab kohtu hinnangul antud juhul pidada eelnimetatud lepingut kehtivaks.

17. Seega teostas Q.K tasulist veosevedu veoautoga Scania R 440 / Krone SDP 27 reg

numbriga XXX XXX/XXX XXX kehtiva võlaõigusliku lepingu alusel, mistõttu võis

Q.K-le anda üle õiguse teostada nimetatud sõidukiga tasulist veosevedu ja talle võis

tegevusloa ärakirja üle anda.

Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et O.D, Alsen Transpordi OÜ juhatuse liikmena,

andis üle Alsen Transpordi OÜ tegevusloa ärakirja ja veoseveo teostamise õiguse

sõidukiga Scania R 440 / Krone SDP 27 isikule Q.K-le, kellele ei olnud lubatud seda

dokumenti või veoseveo teostamise õigust anda. Q.K teostas Alsen Transpordi OÜ juures

veosevedu kehtiva võlaõigusliku lepingu nr 10052023 alusel ning talle võis Alsen

Transpordi OÜ tegevusloa ärakirja ja veoseveo teostamise õiguse üle anda.

18. 10.05.2023 kehtinud KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud

juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva

esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

Kuna O.D füüsilise isikuna, kelle käitumine oleks omistatav juriidilisele isikule, ei ole

realiseerinud AutoVS § 62 lg-s 2 sätestatud koosseisu, tühistab maakohus kohtuvälise

menetleja otsuse OÜ Alsen Transpordi karistamises AutoVS § 62 lg-s 2 sätestatud

väärteo eest ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste

puudumise tõttu.

19. Kaebuse esitaja on välja toonud, et asjaolu, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses on teo

toimepanemise kohad erinevad, on VTMS § 69 lg 2 p 1 oluline rikkumine. Materjalidest

nähtuvalt on tõepoolest väärteoprotokollis teo toimepanemise kohana kajastatud XXX-i,

aadress ning väärteootsuses on selleks märgitud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee, 155.

kilomeeter.

Riigikohus on selgitanud, et väärteomenetluse lõpetamine on VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi

vältimatu, kui väärteoprotokoll või kiirmenetluse otsus on koostatud nii puudulikult, et

see ei võimalda menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada ja kohtul tegu talle

omistada.2

Sellise olukorraga antud juhul tegemist ei ole. Kohtu hinnangul on asukoha ebatäpsusest

olenemata teokirjeldusest tulenevalt üheselt arusaadav, millist rikkumist isikule ette

heidetakse. Ka ei ole kaebuse esitaja tegelikult viidanud, et üleandmistegu ei toimunud,

vaid leiab, et tal oli selleks õigus. Seega oli kaitseõiguse teostamine ka võimalik,

olenemata ebakõladest väärteoprotokollis ja otsuses teo toimepanemise koha märkimisel.

20. Kaebuse esitaja on välja toonud ka, et tema kaitseõigust on rikutud sellega, et tal ei

võimaldatud esitada vastulauset. Kaebuse esitaja toob välja, et sai väärteoprotokolli kätte

30.01.2024. Seega pidanuks kaebajal olema VTMS § 70 lg-de 1 ja 4 kohaselt õigus

esitada hiljemalt 14.02.2024 vastulause. Kaebaja koostas vastulause, ent ei jõudnud seda

esitada, kuna vastustaja saatis talle 07.02.2023 otsuse.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt sai menetlusalune isik tõepoolest väärteoprotokolli

kätte 30.01.2024. Selles on märgitud, et isikul on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale

väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures

väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest, nagu

VTMS § 69 lg 6 seda ette näeb. Et eelviidatud tähtaega käesoleval juhul lühendatud

oleks, materjalidest ei ilmne.

VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 lg 1 teise lause kohaselt ei arvata tähtaja hulka

tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust. Seega oli kaebuse esitajal õigus esitada

vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga kuni

14.02.2024.

Kohtuvälise menetleja otsus on käesoleval juhul tehtud enne eelmärgitud kuupäeva, so

juba 07.02.2024. Olukorras kus kohtuväline menetleja teeb otsuse enne vastulause ja

tõendite esitamise ning materjalidega tutvumise tähtaja möödumist, jäetakse

menetlusalune isik ilma reaalsest võimalusest teostada kaitseõigust, kuivõrd ta ei saa

2 Riigikohtu 09.11.2026 otsus asjas nr 3-1-1-85-16, p 6.

tutvuda tõenditega, mis tema kohta on kogutud, ega esitada omapoolseid vastuargumente

ja tõendeid etteheidete kummutamiseks. Kohtu hinnangul ei ole piisav sellise

menetlusõiguse rikkumise õigustuseks viidata võimalusele kaebemenetluses kohtus

eelnimetatut teha ja rikkumine kõrvaldades, leida, et tegemist ei ole olulise

menetlusõiguse rikkumisega. Menetlusalusel isikul on õigus juba kohtuvälise menetleja

poolt asja õigele ja menetlusnorme järgivale lahendamisele ning sellele, et kui seadus

näeb talle ette teatud õigused kohtuvälises menetluses, siis menetleja nende realiseerimist

ka isikule võimaldab. Tehes üldmenetluses lahendi isiku kaitseõigust ja

ärakuulamisõigust ulatuslikult riivates, on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses.

21. Kokkuvõttes on väärteomenetluse läbiviimisel kohtu hinnangul rikutud oluliselt

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 mõttes, mille tõttu tuleb samuti

VTMS § 132 p 3 alusel kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Menetluskulud

22. 08.11.2024 (täiendus 11.11.2024) esitas OÜ Alsen Transpordi kaitsja advokaat E.X

kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on väärteoasja nr 4-24-706 raames

kantud õigusabikulusid summas 2401,88 eurot koos käibemaksuga. Kaitsja taotleb

menetluskulude riigi kanda jätmist ja Alsen Transpordi OÜ kasuks väljamõistmist.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi osutatud kokku 11,25 tunni ulatuses

hinnaga 175€ + käibemaks. Õigusabi osutamine hõlmas toimiku korduvat läbivaatamist

ja seisukohtade kujundamist, kliendiga kohtumist, kohtuistungiteks ettevalmistust,

kaitseargumentide koostamist ja õiguslikku analüüsi.

23. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1

punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku

eelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses

menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kaitsjatasu suuruse

mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud,

nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku

suurusega.3 Käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu

hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult

arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Sellist kinnitus Alsen

Transpordi OÜ esitanud kohtule ei ole.

24. Kuna kohus lõpetab OÜ Alsen Transpordi suhtes menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel,

siis kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele mõistlikus ulatuses.

25. Arvestades väärteoasja iseloomu, keerukust ja mahtu, on kohus seisukohal, et kaitsja

taotlusest ja menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud on olnud Alsen Transpordi

OÜ kaitseks valdavalt vajalikud ja põhjendatud.

Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 01.01.2024 tegevuste, sh osaliselt korduvate tegevuste

eest koguulatuses 3,25 tundi. Arvestades kliendiga kohtumise aega ja asjaolu, et kaitsja

oli juba varasemalt materjalidega ja tõenditega tutvunud, ei pea kohus antud kulutusi

märgitud ulatuses tervikuna põhjendatuks ning loeb 01.01.2024 toimingute põhjendatud

ajakuluks 1,5h. Muus osas leiab kohus, et tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud

menetluskulude nimekirjas kajastatud ulatuses. Kokku loeb kohus põhjendatud ajakuluks

käesolevas menetluses 9,5 tundi.

3 Riigikohtu 04.05.2020 otsus väärteoasjas nr 4-19-4632, p 13.

26. Kohus leiab, et õigusabi osutamise tunnihind 175 eurot ilma käibemaksuta on samuti

mõistlik.

27. Seega loeb kohus põhjendatud õigusabikuludeks tunnihinnaga 175 eurot ilma

käibemaksuta 1662,50 eurot (9,5 x 175), mis tuleb riigieelarve vahenditest hüvitada

Alsen Transpordi OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Triin Harak