2-23-137458/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-137458

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagi D Ni vastu võla nõudes

962,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: S R (e-post xxx)

Kostja: D N (isikukood xxx; elukoht xxx)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista D Nilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 672,10

eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, 12.12.2023 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 88,83 eurot ja alates 13.12.2023 viivis arvestatuna põhinõudelt

(672,10 eurolt) määraga 24% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud D Ni kanda.

4. Välja mõista D Nilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku 485

eurot, s.o riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning

lepingulise esindaja põhjendatud kulu 220 eurot.

5. Välja mõista D Nilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

6. Toimetada otsus D Nile kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse D Nilt 806,34 euro saamiseks. Kohus tegi 22.09.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 23.11.2023

kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 24.11.2023 kohtumäärusega

kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul

alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 12.12.2023 esitas Aktiva Finance Group OÜ

(hageja) hagi D Ni (kostja) vastu võla nõudes.

2. 12.12.2023 esitatud hagiavalduse ja 19.01.2024 puuduste kõrvaldamise avalduse kohaselt

sõlmisid D N (kostja) ja AS Xxx xxx (krediidiandja) 15.08.2022 järelmaksulepingu nr

XXX, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 849 eurot. Kostja kohustus kauba

eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.09.2022 -

15.08.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi krediidiandjale põhiosa katteks summas

176,90 eurot. Kostja oli võlgnevuses alates 6. osamaksest, s.o 15.02.2023 kuni

ülesütlemisele eelnenud 9. osamakseni, s.o 15.05.2023, summas 141,52 eurot. Tulenevalt

eeltoodust on kostja põhivõlg summas 672,10 eurot (849-176,90).

3. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 88,83 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 672,10 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 25.05.2023 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 12.12.2023 lepingujärgses viivisemääras 24% aastas. Lisaks palub hageja

kostjalt välja mõista viivise kogu põhinõudelt s.o 672,10 eurolt kuni sellekohase

tasumiseni alates 13.12.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 24%

aastas. Samuti nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude tasumist summas 40 eurot.

4. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles AS Xxx xxx

lepingu üles 25.05.2023. AS Xxx xxx loovutas 29.05.2023 kostja vastase nõude hagejale.

Kostja vastuväited

5. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

6. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 09.09.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

7. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

8. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

10. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

11. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on nõude aluseks krediidiandja ja kostja vahel

sõlmitud laenuleping. Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda

laenusaajale kasutada rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama

rahasumma (VÕS § 396 lg 1).

12. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 672,10 eurot,

sissenõudekulud 40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 88,83 eurot ja viivised alates 13.12.2023 kuni põhinõude summas

672,10 eurot täitmiseni 24% aastas.

13. Hagiavaldusest nähtub, et D N ja AS Xxx xxx sõlmisid 15.08.2022 järelmaksulepingu nr

XXX, milles krediidiandja ja kostja leppisid kokku 849 euro tasumises osamaksetega

maksegraafiku alusel (dtl 33-34). Krediidiandja on menetluses täitnud lepingujärgse

põhikohustuse ning laenu välja maksnud, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud.

Vastavalt lepingu tingimuste punktile 3 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl

34) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teostanud tagasimakseid

summas 177,02 eurot. Hageja on arvestanud põhivõla katteks tasutuks 176,90 eurot ja

viivise katteks tasutuks 0,12 eurot. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 672,10 eurot

(849-176,90).

14. Kuna kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, saatis krediidiandja 04.05.2023

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks (dtl 43). 25.05.2023 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (dtl 44). AS

Xxx xxx loovutas 29.05.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid (dtl 45). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid

esitanud ei ole.

15. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks VÕS § 108 lg

1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Riigikohtu

lahendi nr 3-2-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise

kohustuse puhul reeglina kõne alla.

Krediidiandja andis kostjale 04.05.2023 kirjaga võlgnevuse tasumiseks aega kuni

18.05.2023 (dtl 43). VÕS § 82 lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Krediidiandja luges järelmaksulepingu nr XXX üles öelduks

25.05.2023 (dtl 44). Lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks 26.05.2023.

Hagejal tekkis seega 26.05.2023 VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse

täitmist, kuna kostja kohustus muutus sissenõutavaks. Kostja rikkumine ei ole

vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul tuleb seega

kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 672,10 eurot.

16. VÕS § 113² lg 2 p 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Antud juhul on hageja nõue üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja nõuab kostjalt

sissenõudmiskulusid 40 eurot. Hageja on saatnud kostjale nõudekirja 08.06.2023 (dtl 48-

50) hinnaga 20 eurot, nõudekirja 12.07.2023 (dtl 51) hinnaga 5 eurot ja nõudekirja

04.09.2023 (dtl 52-54) hinnaga 5 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud muud

makseviivitusega seotud kulud 10 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue

summas 40 eurot on põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt

täitnud.

17. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o

26.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 12.12.2023 lepingujärgse määraga 24% aastas,

kokku summas 88,83 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et

kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista

viivis põhivõlgnevuselt 672,10 eurolt lepingujärgse määraga 24% aastas ajavahemikul

26.05.2023-12.12.2023 (k.a), mis on 88,83 eurot.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 13.12.2023

lepingujärgses viivisemääras s.o 24% aastas. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise nõue on

põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on

põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 672,10 eurolt alates 13.12.2023

kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgse määraga 24% aastas.

18. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 672,10 eurot,

võla sissenõudmiskulud 40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 88,83 eurot ja alates 13.12.2023 viivis arvestatuna

põhinõudelt (672,10 eurolt) määraga 24% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulud

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav

riigilõiv 180 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu

760,50 eurot, kokku 1025,50 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (760,50

eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Eelnevat

arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 220 eurot. Lisaks peab kostja

hüvitama hagejale riigilõivu 245 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku

on hageja põhjendatud menetluskulud 485 eurot.

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

20. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

21. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik