2-23-145682/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-145682

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu A K vastu 2427,02 euro nõudes

Hagihind

hagi hind 2795,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834,

asukoht on J. Basanavičiaus g 12, Vilnius, Leedu, 03600, AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu,

asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: A L (e-post:xxx);

Kostja: A K (isikukood xxx, elukoht: xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt A Klt (isikukood xxx) hageja AB “Lietuvos draudimas“ kasuks AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu välja 2492,12 (kaks tuhat nelisada

üheksakümmend kaks eurot ja 12 senti) eurot, millest 2427,02 eurot on põhinõue ja 65,10

eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Mõista kostjalt A Klt (isikukood xxx) hageja AB “Lietuvos draudimas“ kasuks AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu välja sissenõutavaks muutuv viivis alates

16.01.2024 põhinõudelt 2427,02 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt A Klt (isikukood xxx) hageja AB “Lietuvos draudimas“ kasuks AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu menetluskuludena välja 745 (seitsesada

nelikümmend viis) eurot, millest 360 eurot on kulud õigusabile ja 385 eurot on tasutud

riigilõiv.

3. Mõista kostjalt A Klt (isikukood xxx) hageja AB “Lietuvos draudimas“ kasuks AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu välja viivis menetluskuludelt 745 eurolt alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni menetluskuludelt

745 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 2427,02 eurot, viivise seisuga 15.01.2024 summas

65,10 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise alates 16.01.2024 põhinõudelt kuni põhinõude täieliku

tasumiseni seadusjärgses määras.

2. Hagiavalduse kohaselt toimus 15.05.2023 Tallinnas Väike-Ameerika 8 juures liiklusõnnetus, milles

sõiduk Xxx Xxx Xxx registrimärgiga xxx, mis juhtis kostja, tagurdas otsa pargitud sõidukile Xxx Xxx

registrimärgiga xxx. Kostja lahkus pärast

kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kostja on hagejale liiklusõnnetuse põhjustamist kahjukäsituse

käigus kinnitanud.

3. Sõiduk Xxx sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. Fotod kahjustatud sõidukist on lisatud

hagiavaldusele. xxx OÜ parandas Xxx kahjustused ning esitas hagejale remondiarve 2427,02 eurot

ilma käibemaksuta. Hageja hüvitas Xxx parandamise kulu summas 2427,02 eurot. Liiklusõnnetuse

põhjustanud sõiduki Xxx liikluskindlustuse andja on hageja. Seega oli hagejal kindlustusandjana

liikuskahju hüvitamise kohustus.

4. Kuna kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja

süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja kostjale 12.10.2023 kahjunõude. Hageja

andis kostjale tagasinõude tasumiseks mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva ning palus kahju

hüvitada hiljemalt 26.10.2023. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud.

5. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise 2427,02 euro ja viivise nõue. LKindlS § 8 lg 1 punktide 1

kuni 3 kohaselt oli tegu kindlustusjuhtumiga. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Xxx kahjustada. Hageja

viitas VÕS § 127 lõikele 1 ja lõikele 4, VÕS § 132 lõikele 3. Kuna kahjustada saanud Xxxt oli

võimalik parandada, on kahju suurus arve alusel 2427,02 eurot ilma käibemaksuta. Hageja hüvitas

kahju summas 2427,02 eurot.

6. Hageja viitas LKindlS § 53 lg 1 punktile 2. Kuna kostja põhjustas kindlustusjuhtumi, lahkus pärast

kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutses

lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt, oli hagejal õigus esitada kostjale tagasinõue. Hageja

esitas 12.10.2023 kostjale kohtuvälise tagasinõue. LS § 16 lg 1 näeb ette, et liikleja peab oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib kahjustada vara. Kostja ei valinud sellist sõidukiirust, mis oleks

võimaldanud tal Xxxle otsasõitmist vältida.

7. LS § 169 lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik

seaduses sätestatud tingimused. Kuna loeteletud tingimused olid täitmata, oleks kostja pidanud teatama

liiklusõnnetuse toimumisest politseile ning tegutseda edasi vastavalt politsei korraldustele (LS § 169 lg

5). Kostja sõitis sündmuskohalt minema. LS § 169 lg 5 järgi ei oleks kostja tohtinud oma sõidukit

pärast liiklusõnnetust liigutada. Hageja viitas VÕS § 104 lõikele 4 ja leidis, et kostja oli vähemalt

hooletu.

8. Hageja viitas VÕS § 82 lõikele 3 ja lõikele 7. Hageja esitas 12.10.2023 kostjale kohtuvälise

kahjunõude, andis kostjale kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada hiljemalt

26.10.2023. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Järelikult muutus kostja kohustus sissenõutavaks

alates 27.10.2023, mil oli möödunud talle hageja poolt kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg.

9. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Tagasinõudes palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 26.10.2023.

Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja

suhtes viivise nõue alates 27.10.2023. Viivis hagi esitamise seisuga 15.01.2024 (periood 27.10.2023 –

15.01.2024 eest) on 65,10 eurot.

10. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Maksekäsu kiirmenetluse

kulu on 20 eurot. Hagi koostamiseks kulus 3 tundi hinnaga 120 eurot tunnis ehk 360 eurot ilma

käibemaksuta. Kokku on kulu õigusabile 380 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu

385 eurot.

11. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Põhjusliku seose olemasolu kohustuse rikkumise ja

kahju vahel on õigusliku hinnangu küsimus, mida hageja hinnangul ei ole võimalik tõendada.

Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu. Hageja hinnangul puudub poolte vahel

vaidlus, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja oma sõidukiga. Kostja on 15.08.2023 hagejale kinnitanud,

et ta on vastutav 15.05.2023 Väike-Ameerika tn 8 maja juures toimunud liiklusõnnetuse

põhjustamises. Hageja hinnangul puudub vaidlus selles, et liiklusõnnetuse tulemusena sai kahjustada

Xxx. Kui kostja ei oleks sellele sõidukile otsa tagurdanud, ei oleks sõiduk kahjustada saanud. Kostja

ei ole põhjendanud, miks puuduvad hagejal tema vastu nõuded.

12. Sõiduki Xxx vastutav kasutaja oli xxx OÜ (registrikood xxx). Sõiduki kahjustused parandas xxx

OÜ, kes esitas remondiarve xxx OÜ-le. xxx OÜ tasus 28.09.2023 remondiarve summas 2912,40 eurot.

Kuna xxx OÜ oli remondiarve tasunud, hüvitas hageja 03.10.2023 kahju summas 2912,40 eurot xxx

OÜ-le.

13. Kostja ei ole põhjendanud, miks oleks tema hinnangul pidanud hageja ja kahjustatud sõiduki

omanik küsima sõiduki parandamiseks kostja nõusolekut. Hageja on kohtumenetluse väliselt ja kohtus

esitanud tõendid selle kohta, et sõiduk Xxx sai kahjustada ning selle parandamise kulu oli 2912,40

eurot.

14. Kostja vastuväited hageja kahjunõudele on paljasõnalised ega saa olla aluseks hageja kahjunõude

rahuldamata jätmisele või hüvitise vähendamisele. Kohus ei saa otsuse aluseks võtta kostja oletusi ega

spekulatsioone. Vastavalt TsMS § 229 lg 2 ei ole hagimenetluses tõendiks kostja arvamus. Kostja ei

ole selgitanud, millises seadusest tuleneb hagejale kohustus esitada kostjale kooskõlastamiseks mitme

töökoja kalkulatsioonid. Kostja väide, et arvestus on tehtud valesti ja ülepaisutatud kuluga, on

paljasõnaline ja tõendamata. Asjaolu, et kostja ei ole auto remondi maksumusega nõus, ei ole hageja

hinnangul oluline.

15. 27.08.2024 seisukohas esitas hageja nõude täiendavad põhistused. 15.05.2023 toimunud

liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõidukil Xxx kahjustada tagaluuk. Tagaluugi embleemid tuli asendada,

sest vanade embleemide maha võtmine ning tagasi panek on kulukam. Tagaluugi ülemine pidurituli

tuli vahetada, sest seda ei saadud tervelt kätte. Tagastange alaosas oli struktuurplastikust detail, mida

eraldi ei värvita. Seda struktuurpinda ei saa päris samasse vormi taastada, mistõttu vahetus vajalik.

Parkimisandurite sisemised kinnitused, mis olid stange külge liimitud, tuli vahetada. Ilma vahetuseta ei

oleks saanud andurite ümbrusi värvida, sest värv valguks parkimisandurite pesade vahele ja seda ei pea

töökojad kvaliteetseks. Tagastange deformeerumiselement on stange taga oleva tala nö pehmendus.

Tegu on vahtplastikust detailiga. Arvestades, et stange kuju oli sissepoole surutud, oli detail

purunenud. Klaasiliim ja klaasi krunt oli vajalik, sest kuna luuk vahetati ja uus luuk tuleb ilma klaasita,

oli vana klaas vaja luugilt eemaldada ja uue külge liimida. Tagastange ülaosa tuli remontida ja värvida,

sest fotodelt nähtuvalt olid seal täkked.

Kostja vastuväited

16. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata või menetlus lõpetada. Kostja

vaidles hageja nõudele vastu. Hageja ei esitanud esialgseid dokumente, mis tõendaksid kostja süüd ja

põhjuslikku seost. Näiteks protokoll õnnetuskohalt vms. Hagiavalduses on ELKF nimel ainult lisa nr

05, mis selgitab kaudselt õnnetuse kui kindlustusjuhtumi põhjuseid. Kostja leiab, et hagejal puuduvad

nõudeid.

17. Hageja ei ole esitanud autoremondi arvestuse alust. Hageja ei esitanud alternatiivseid

hinnapakkumisi sõiduki remondiks. Hageja ei esitanud dokumendi, mille alusel on ettevõttele xxx OÜ

tasutud 2 427,02 eurot. Hageja ei esitanud lisas 03 märgitud ostu-müügi lepingut nr 462445 ega

kindlustusjuhtumit nr xxx/xxx. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et xxx OÜ arve nr xxx on

tasutud. Hageja ei esitanud selgitust selle kohta, mis põhjusel kasutati finantsskeemi xxx OÜ kaudu

hüvitamiseks.

18. Hageja ja sõiduki omanik otsustasid ilma kostja nõusolekuta saada remonditeenust ühest kallist

töökojast. Hagejal oli kohustus esitada täielik teave materiaalse kahju kohta. Hageja oli kohustatud

esitama kostjale kooskõlastamiseks mitme töökoja kalkulatsioonid. Arvestus on tehtud valesti ja

ülepaisutatud kuluga. Kostja ei saa nõustuda hagis lisas märgitud auto remondi maksumusega.

Kohtuotsuse põhjendused

19. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

20. Pooled ei vaidle selle üle, et Tallinnas Väike-Ameerika 8 aadressil toimus 15.05.2023

liiklusõnnetus, milles kostja juhitud sõiduk Xxx Xxx registrimärgiga xxx tagurdas otsa pargitud

sõidukile Xxx registrimärgiga xxx. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja sõiduki liikluskindlustuse

andja oli õnnetuse toimumise ajal hageja.

21. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale sõidukile Xxx tekitatud kahju

2427,02 eurot ja viivise. Hageja esitas kostja vastu nõude seetõttu, et kostja lahkus sündmuskohalt

pärast õnnetuse põhjustamist. Õnnetuse põhjustamist on kostja ise kirjalikult kinnitanud ning seadusest

ei tulene, et hageja oleks pidanud sõiduki Xxx remontimise kulusid kostjaga kooskõlastama. Kostja

leidis, et hageja ei ole tema süüd ega põhjuslikku seost tõendanud. Hageja ei küsinud alternatiivseid

remondipakkumisi ega kooskõlastanud neid kostjaga. Kostja leidis, et kahju arvestus on üle paisutatud.

22. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et

kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Kohus selgitas kostjale 23.08.2024 pöördumises (dtl 65-67), et kostja ei ole põhistanud,

millisel alusel peaks kohus jätma hagi läbi vaatamata või menetluse lõpetama. Kohus selgitas kostjale,

et viimasel tuleb põhistada ja tõendada vastuväiteid hageja nõudele. Vaatamata kohtu selgitustele

kostja oma vastuväiteid nõudele täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.

23. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi väljavõttest (dtl 28) nähtub, et 15.05.2023

liiklusõnnetuse põhjustajaks oli sõiduk registrimärgiga xxx, kelle kindlustusandjaks oli hageja. Sama

andmebaasi kohaselt oli kahjustada saanud sõiduki vastutav kasutaja xxx OÜ (dtl 60). Iseenesest ei

vaidle pooled selle üle, et 15.05.2023 toimus liiklusõnnetus, kus kostja tagurdas oma sõidukiga otsa

pargitud sõidukile. Kohus nõustub hageja väitega, et tegu oli kindlustusjuhtumiga LKindlS § 8 lg 1

mõistes.

24. LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu,

kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja

süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. LS § 169 lg 4 loetleb need tingimused, milliste

esinemisel ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et need

asjaolud oleksid esinenud. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks ise õnnetusest politseid

teavitanud. LS § 169 lg 6 järgi ei tohi enne politsei saabumist sõidukeid liigutada. Kostja lahkus hageja

esitatud tõendite kohaselt sündmuskohalt politseid ära ootamata ning vastupidist ei ole kostja väitnud

ega tõendanud. Seega lahkus kostja sündmuskohalt, mille tõttu oli hagejal õigus esitada tema vastu

tagasinõue.

25. Kostja kinnitas kirjalikult hagejale 15.08.2023 (dtl 63, tõlge dtl 95, digitaalse allkirjaga kättesaadav

kohtute infosüsteemi vahendusel), et ta on vastutav 15.05.2023 liiklusõnnetuse põhjustamise eest

Tallinnas aadressil Väike-Ameerika 8. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis

vaatamata tema kirjalikule kinnitusele välistaks vastutuse liiklusõnnetuse tekitamise eest. Kostja ei ole

tõendanud põhjusliku seose või süü puudumist. Kuivõrd kostja on kirjalikult nõustunud liiklusõnnetuse

põhjustamisega, lasus kostjal kohustus tõendada vastupidist ehk põhjusliku seose või süü puudumist.

Kostja ei ole vastuväiteid põhistanud ega tõendanud.

26. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on välja toonud ja tõendanud, millised

tööd ja varuosad olid vajalikud kahjustada saanud sõiduki parandamiseks.

27. Hageja esitas kohtule fotod kahjustada saanud sõiduki Xxx tagumisest stangest (dtl 41-47).

Fotodest nähtub stange muljumine ja selle värvikahjustused. Hageja esitas kohtule oma töötaja

selgituse selle kohta, millised kahjustused sõidukil olid ja mida tuli teha kahjustuste kõrvaldamiseks

(dtl 71-72). Lisaks esitati kohtule remondikalkulatsioon (dtl 73-94) koos varuosade ning kõigi tööde

detailse selgitusega.

28. xxx OÜ koostas xxx OÜ-le sõiduki remontimise eest 29.09.2023 arve (dtl 34-35, dlt 39-40)

summas 2912,40 eurot. xxx OÜ oli omakorda tasunud xxx OÜ-le esitatud arve alusel 2912,40 eurot

(dtl 61). Hageja hüvitas omakorda 03.10.2023 xxx OÜ-le 2427,02 eurot (dtl 27, dtl 33). Eeltoodud

tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on tõendanud sõiduki kahjustamisest tuleneva kahju

suuruse ning selle hüvitamise kahju kannatanud sõiduki kasutajale.

29. Ekslik on kostja seisukoht, et hageja oleks kindlustusandjana pidanud võtma mitmeid

remondipakkumisi ning need kostjaga kooskõlastama. Seesugust kohustust seadusest ei tulene. Kui

kostja hinnangul oleks kahjustused saanud kõrvaldada soodsamalt, oleks tegu olnud kostja väitega,

mida kostja oleks pidanud tõendama. Kostja ei ole tõendanud, et nõuetekohasel viisil oleks sõiduki

kahjustusi saanud soodsamalt kõrvaldada. Kuna hageja on kindlustusandjana kahju hüvitanud, on

hagejale VÕS § 492 lg 1 järgi üle läinud nõue kahju põhjustaja vastu. Kuna aga kostja lahkus

liiklusõnnetuse toimumise kohast, on hagejal õigus esitada tagasinõue kostja vastu. Hageja nõude

rahuldamise eeldused on tõendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitisena välja mõista

2427,02 eurot.

30. Hageja saatis kostjale kohtueelselt kahjunõude 12.10.2023 (dtl 29-30) ja palus kahju hüvitada

hiljemalt 26.10.2023. Kostja kohtueelselt kahju ei hüvitanud. VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui

kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik

kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul

alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg

7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva

või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks

määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast

VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Eeltoodust

tulenevalt on hageja nõue muutunud sissenõutavaks pärast seda, kui möödus kostjale nõude

vabatahtlikuks täitmiseks antud aeg.

31. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd hageja põhinõue kuulus

rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue seadusjärgses määras. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 65,10 eurot. Alates

16.01.2024 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt

2427,02 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

32. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

33. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Maksekäsu kiirmenetluse

kulu on 20 eurot. Hagi koostamiseks kulus 3 tundi hinnaga 120 eurot tunnis ehk 360 eurot ilma

käibemaksuta. Kokku on kulu õigusabile 380 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu

385 eurot.

34. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse täitmise kulu 20 euro väljamõistmiseks õiguslik

alus puudub. Sisuliselt on hageja soovinud TsMS §-s 4842 sätestatud kulu väljamõistmist, kuid antud

kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse

lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse

lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.

35. Muus osas on hageja menetluskulud põhjendatud. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg on kooskõlas

vaidluse sisu ja keerukusega. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 360

eurot + 385 eurot = 745 eurot. Alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 745 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik