2-23-15701/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15701

Kohtuasi

K. K. hagi D. K. vastu kahjuhüvitise 876,50 euro nõudes

Tsiviilasja hind

876,50 eurot (lihtmenetlus)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. K. (isikukood xxxx), elukoht xxxx; e-post:

xxxx

Kostja: D. K. (isikukood xxxx), asukoht xxxx; e-post: xxxx

Kostja lepingulised esindajad: Danil Lipatov, Vassili

Kosteitšuk, e-post: menetlus@progressor.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

03.09.2024

RESOLUTSIOON

1) Jätta K. K. hagi D. K. vastu kahjuhüvitise nõudes rahuldamata.

2) Menetluskulud jätta hageja K. K. kanda.

3) Määrata kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks ja mõista K. K.lt D. K. kasuks välja

menetluskulud 823,50 eurot (koos käibemaksuga).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.11.2024).

HAGEJA NÕUE

1) Harju Maakohtu menetluses on K. K. hagi D. K. vastu kahjuhüvitise 876,50 euro nõudes (dtl 1-

26). Hagiavalduse kohaselt leiab hageja, et tema naaber D. K. lülitab pahatahtlikult tema

korteris voolu välja. 06.10.2023 juhtus see mitu korda. Kui D. läks suitsu tegema, kõndis ta

tema korteri elektrikapi poole, mis asub tänaval ja lülitas hageja korteris voolu välja. Ta lülitas

elektri välja arvesti juures asuvast pealülitist, mis on mõeldud ainult hädaolukordadeks.

Esimene katkestus toimus 06.10.2023 kell 22:15, peale seda lülitas hageja oma korteris taas

voolu sisse, teistel korteritel oli vool olemas. Teine katkestus ilmnes 06.10.2023 kell 23:03.

Teisel korral lülitati samuti elekter välja D. poolt, sellest on hagejal telefoniga filmitud

salvestis, kus ta liigub tagasi elektrikapi juurest. Elektrilevi kinnitas, et antud hetkel tema

korteri elektrivõrgus probleeme polnud.

2) Peale seda intsidenti on hageja ventilatsiooniseade Samsung ERV katki, seade keeldub tööle

minemast ja kuvab errorit. Peakaitsme väljalülitamise ja ventilatsiooniseadme rikke vahel on

otsene seos, sellega tekitati hagejale varaline kahju 876,50 eurot. Hageja kutsus kohale politsei.

Hageja on koos naabritega varasemalt käinud koos piirkonnapolitsei juures nii öelda

lepitussessioonil. Peale seda on asi pigem hullemaks läinud ja naabrid peavad vimma hageja

vastu. Naabritele on edastatud Omniva e-tähtkirjaga hageja nõue, mis on kätte toimetatud.

Nõudes etteantud kuupäevaks pole raha hageja kontole laekunud (dtl 1-26, 32-46, 52-54, 91-

101).

KOSTJA VASTUS

3) Kostja hagi ei tunnista, palub jätta see rahuldamata (dtl 60-74). Hageja ei ole tõendanud

asjaolu, et just kostja lülitas voolu välja. Hageja lisas mitmeid kuvatõmmiseid kaameratelt, kus

on näha, kuidas kostja käib kusagil maja ees. Sellegipoolest üksnes see, et kostja jalutas maja

ees või maja ümber ei tõenda asjaolu, et kostja tekitas elektrivoolu katkestuse. Kostja tegevuse

ja hageja elektrivoolu katkestuse vahel puudub põhjuslik seos võlaõigusseaduse (VÕS) § 127

lg 4 mõttes. Materjalidest ei selgu, mis põhjusel lülitus elekter välja ja tekkis voolu katkestus,

kas vaidlusalune paigaldis, millest elektrivool läbi käib, on garantiiga kaetud või mitte ning mis

moel on kostja kõndimine maja ümber seotud sellega, et elekter läks välja. See, et kostja oli

mõnda aega enne elektrivoolu katkestust õues ei tähenda veel, et tema sihipäraselt läks

katkestust tekitama. Nagu esitatud piltidest ja sõnumitest tuleneb, kostja suitsetas ning tema

minek õue sel õhtul oli seotud tavalise suitsu tegemisega.

4) Samuti ei ole tõendatud ka põhjuslik seos kostja tegevuste ja hageja Samsung ERV

ventilatsioonisüsteemi rikke vahel. Samsung ERV ventilaatori juhtmooduli väljavahetamine

võis olla seotud selle rikkega muudel põhjustel (nt vananemine, vee sattumine

ventilatsioonisüsteemi vms).

5) Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja ja kostja vahel on väga pingelised suhted. Nimelt hageja

ja kostja vahel oli pikaajaline konflikt, sest hageja kuulas kõvasti muusikat esmalt öösiti ja

pärast mitmeid politsei kutsumisi ja teateid häirekeskusesse kostja poolt hakkas ta kuulama eriti

valjult muusikat öörahuväliselt.

6) Hageja polnud ainus, kellel elektrivool läks välja tugeva tormi tõttu sel ajal, sest ka kostjal

toimus samuti sel ajal elektrikatkestus, mis tõendab põhjusliku seose puudumist kostja

tegevuste ja hageja materiaalse kahju tekkimise vahel (dtl 60-74).

MENETLUSE KÄIK

7) Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 24.01.2024 (dtl 47-51).

8) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kohtuistung 03.09.2024 (dtl 115-122).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

10) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



06.10.2023 läks kahel korral hageja elukohas aadressil xxxx elekter ära (dtl 1-26).



Hageja ja kostja on naabrid. Kostja elab aadressil xxxx 60).

11) TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu

ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Juhindudes TsMS § 5 lg-st 1 menetleb kohus

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 esimese

lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui pooled ei vaidle nõude õigusliku

aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele

eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude

rahuldamiseks. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid

oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19 teine

lõik). Kohus on hageja nõude õiguslikku alust ja TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldist

tõendamiskoormist pooltele selgitanud 03.09.2024 istungil (dtl 115-122). Samuti selgitas kohus

lepinguvälise nõudega ehk deliktilise üldvastutusega seonduvat.

12) VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. Deliktilise üldvastutuse eeldused VÕS § 1043 tulenevalt on

kolmeastmeline deliktiline üldkoosseis, mille elemendid on: 1) objektiivne teokosseis; 2)

õigusvastasus; 3) süü. Objektiivseks teokoosseisuks on tegu, kahju ja põhjuslik seos teo ja

kahju vahel. Neid kõiki elemente peab tõendama hageja. Õigusvastasuse eelduste tõendamise

koormus lasub samuti hagejal. Tulenevalt VÕS § 1045 lasub õigusvastasust välistavate

asjaolude tõendamise koormus kostjal. VÕS § 1045 lg 2 loetletud õigusvastsust välistavate

asjaolude loetelu on lõplik. Kostjal lasub VÕS § 1046 kohaldamiseks vajalike asjaolude

tõendamise koormus. St, et kostja vabaneb vastutusest, kui ta ei suuda küll tõendada ühtegi

VÕS § 1045 lg 2 alust, kuid suudab tõendada, et esinevad alused, mille tõttu tuleks isiklike

õiguste rikkumist lugeda VÕS § 1046 järgi õiguspäraseks. Isiku vastutusele võtmisel delikti

üldkoosseisu sätete alusel ei oma VÕS § 1050 kohaselt üldjuhul tähtsust, mis vormis ta oli

süüdi õigusvastase teo toimepanemises.

13) Hageja on seisukohal, et ta on tõendanud deliktilise vastutuse objektiivse teokoosseisu

elemente: kostja tegu, hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost kostja teo ja hagejale

tekkinud kahju vahel. Ehk hageja leiab, et kuna kostja lülitas 06.10.2023 kahel korral hageja

korteri elektri välja, siis seetõttu läks katki hageja korteris olev ventilatsiooniseade, millega

seoses tekkis hagejale varaline kahju 876,50 eurot (dtl 1-26, 115-122). Kostja sellise

käsitlusega ei nõustu ning kostja hagi ei tunnista (dtl 60-74, 115-122).

14) Elektrilevi andmete kohaselt ei ole 06.10.2023 xxxx toitvas elektrivõrgus registreeritud rikkeid,

katkestusi või muid normaalolukorrast kõrvalekaldeid. Küll aga toimusid Elektrilevi andmetel

elektrikatkestused 07.10.2023 kuni 08.10.2023, mis olid põhjustatud riketest tarbimiskoha

toitega seotud keskpinge liinil (dtl 54). Samuti on kostja esitanud tõendiks smsi väljavõtte maja

turvasüsteemist, millest nähtub, et 07.10.2023 kell 20.16 kuni 08.10.2023 kell 02.55 oli majas

elektrikatkestus (dtl 68). Seega puudub vaidlus, et xxxx majas oli elektrikatkestus 07.10.2023

kuni 08.10.2023. Kostja ei vaidle vastu, et elektrikatkestus võis olla ka 06.10.2023, kuid kostja

leiab, et tema hageja korteris elektrikatkestust ei põhjustanud, vaid ta käis õhtusel ajal majast

väljas suitsu tegemas. Hageja esitatud fotod ja videosalvestused võivad tõendada kostja

viibimist ja liikumist 06.10.2023 õhtusel ajal maja juures õues, kuid need tõendid ei tõenda

seda, et just kostja oleks hageja korteris oleva elektri 06.10.2023 kahel korral välja lülitanud.

15) Puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja omavahelised probleemid on kestnud juba vähemalt

alates 2022 maist, mida on korduvalt lahendanud ka politsei (dtl 22, 25-41). Seejuures aga ei

anna varasemad problemaatilised suhted hageja ja kostja vahel alust olemasolevatele tõenditele

tuginedes väita, et just kostja tegevuse tõttu lülitus hageja korteris 06.10.2023 kahel korral

elekter välja. Sellekohased tõendid tsiviilasjas puuduvad. Seega pole hageja tõendanud

objektiivse teoskoosseisu esimest elementi – kostja tegu ehk kostja poolt hageja korteris elektri

väljalülitamist 06.10.2023 kahel korral.

16) VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju

hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg-st 3 nähtub, et kui asja on kahjustatud,

hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse

vähenemise.

17) Hageja seisukoha järgi purunes 06.10.2023 elektrikatkestuse tagajärjel tema korteris

ventilatsioon Samsung ERV. Selle parandamine oleks maksma läinud Avelante OÜ poolt

09.10.2023 väljastatud arve kohaselt 876,50 eurot (dtl 13). Arve sisaldab erinevaid

komponente, näiteks 1,5 tundi konsultatsiooni, kuid arvelt ei nähtu, kas ja millal on

konsultatsiooni osutatud. Samuti nähtub arvelt näiteks transport 262 km, kuid ei nähtu, millal

ning mis teekonnal on transporti osutatud ja kuidas on see seotud hageja ventilatsiooni rikkega

(dtl 13).

18) Kohus ei saa olemasolevatele tõenditele tuginedes asuda kindlale seisukohale, et kostja

tegevuse tõttu oleks toimunud 06.10.2023 kahel korral hageja korteris elektrikatkestus. Samuti

pole leidnud tõendamist, et hageja korteris olev ventilatsioon purunes (läks katki) just

06.10.2023 elektrikatkestuste tagajärjel. See võis juhtuda ka näiteks 07.10.2023 kuni

08.10.2023 toimunud elektrikatkestuste tagajärjel (mille toimumist on kinnitanud Elektrilevi –

dtl 54) või mingil muul põhjusel.

19) Kui hageja ei suuda tõendada delikti üldkoosseisu objektiivset teokoosseisu, siis ei pea kohus

hindama, kas esinevad ülejäänud kahju hüvitamise nõude eeldused (so deliktilise üldkoosseisu

muid elemente – õigusvastasus ja süü; vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-103-08, p 15).

20) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS

§ 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja õigel lahendamisel tähtsust.

21) Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt täies

ulatuses hageja kanda.

23) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

24) Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulud rahaliselt TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.

25) Kohtutoimikust nähtuvalt koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest summas 1189,50

eurot (koos käibemaksuga, dtl 112-114). Kostjale oli osutatud õigusabi 6,5 tundi tunnihinnaga

150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabi tunnihind 150 eurot (ilma

käibemaksuta) on kohtuparktikas aktsepteeritud suurusega ning mõistlik, arvestades käesoleva

vaidluse keerukust ja hageja poolt esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Kostja lepingulisel

esindajal kulus hagiavalduse ja materjaliga tutvumisele ning kostja vastuse koostamisele 4

tundi ja kohtuistungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 2,5 tundi (kohtuistung kestis

03.09.2024 kokku 1,5 tundi; dtl 115-122), so kõik kokku 6.5 tundi.

26) Kohus leiab, et kostja esindajal hagiavalduse ja materjaliga tutvumisele ning kostja vastuse

koostamisele kulunud 4 tundi on ülepaisutatud aeg, arvestades käesoleva vaidluse mahtu ja

sisu. Nimetatud menetlustoiminguteks on kohtu arvates põhjendatud ajakuluks 2 tundi,

tunnihinnaga 150 eurot, so 2 x 150 =300 eurot, millele lisandub käibemaks (66 eurot), so kokku

366 eurot.

27) Seega on kostja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud kulu TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 ja

§ 175 lg 1 järgi kokku 4,5 tunni eest (366 + 457,50) 823,50 eurot (koos käibemaksuga). Kohus

mõistab hagejalt kostja kasuks välja 823,50 eurot (koos käibemaksuga) menetluskulude

katteks.

28) TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik