3-23-1704/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

1704

Haldusasi

AS CREDITINFO EESTI kaebus Andmekaitse

Inspektsiooni 02.05.2023 ettekirjutus-hoiatuse ja 07.07.2023

vaideotsuse tühistamiseks või alternatiivselt ettekirjutus-

hoiatuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS CREDITINFO EESTI, lepinguline esindaja

adv Gerda Grauberg

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja

Andres Kudrjavtsev

Kolmas isik – X

Asja läbivaatamine

21.10.2024 istungil, Tallinnas

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.12.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) algatas kaebaja suhtes järelevalvemenetluse.

2. AKI tegi 02.05.2023 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-1/2023-017-18, millega kohustas kaebajat

lõpetama kolmanda isiku kohta Bauhof Group AS poolt esitatud maksehäire avaldamise

maksehäireregistris ja kustutada kolmanda isiku maksehäire andmed. Ettekirjutuse täitmise

tähtajaks määras AKI 16.05.2023 ning ettekirjutus on täidetud.

3. Kaebaja esitas 01.06.2023 AKI-le vaide ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti

07.07.2023 vaideotsusega nr 2.1.-3/23/522-1373-3 rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 02.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 02.05.2023 ettekirjutuse nr

2.1.-1/2023-017-18 ja vaideotsuse nr 2.1.-3/23/522-1373-3 tühistamiseks või alternatiivselt

ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

5. Tallinna Halduskohus võttis 23.08.2023 kohtumäärusega kaebuse menetlusse. Asjas toimus

kohtuistung 21.10.2024.

KAEBAJA SEISUKOHAD

6. AKI ettekirjutus on nii formaalselt kui sisuliselt õigusvastane.

6.1. Ettekirjutuse tegemisel oli AKI tegevuses puudusi nii adressaadi määramisel, AKI

selgitamiskohustuse täitmisel, määratletuse põhimõtte järgimisel kui põhjendamiskohustuse

täitmisel.

6.2. Vaidlustatud ettekirjutus on ka sisuliselt õigusvastane.

6.2.1. AKI ei ole korrektselt tõlgendanud ja rakendanud IKS §-i 10. AKI loeb igasugust

andmesubjekti õiguste riivet automaatselt ülemääraseks kahjustamiseks, eirates oma

kaalutluses seadustega lubatud riivet (nii ajalise kestuse kui ka riive määra ulatuses), AKI

ignoreerib süstemaatiliselt teiste isikute õiguste, vabaduste ja huvide olemasolu oma

kaalutluses ning põhimõtteliselt ignoreerib täielikult igasuguseid andmesubjekti

iseloomustavaid raskendavaid asjaolusid. Kohaldades vääralt IKS §- i 10 rikub AKI ka oma

kohustusi haldusorganina HMS § 54 alusel.

6.2.2. IKS § 10 lg 2 p-st 5 tulenevalt ei või kaebaja töödelda isikuandmeid kui võlgnevuse

lõppemisest on möödunud rohkem kui 5 aastat. Maksehäireinfo ühetaolisuse, objektiivsuse ja

usaldusväärsuse eesmärgil rakendab kaebaja kõikidele maksehäiretele ühtset avaldamise

tähtaega, mille jooksul töödeldakse konkreetse maksehäire andmeid: avaldamise aeg on alati 5

aastat pärast kohustuse rikkumise lõppemist, mis vastab ka IKS § 10 lg 2 p 5 regulatsioonile.

Selle ajaperioodi möödumisel maksehäire info kustutatakse. Maksehäire info avaldamine 5

aasta jooksul seondub vajadusega kaitsta ka teiste potentsiaalsete võlausaldajate ja kohustatud

isikute huve (vt ka punkte 2.12 - 2.14 dtl 6). Selleks, et kohustatud isikutel oleks võimalik

hinnata isiku krediidivõimelisust, peavad nende analüüsi aluseks olevad andmed olema

usaldusväärsed, ühetaolised ja ilma erandlike välistusteta. Kaebaja hinnangul on viiest aastast

lühema tähtaja jooksul maksehäire avaldamine põhjendatud vaid erandlikel asjaoludel, näiteks

olukorras, kus tuvastatakse viga maksehäireinfo andmetes või kus selgub, et andmeallika ja

võlgniku vahel on põhjendatud vaidlus maksehäire aluseks oleva nõude osas. Seejuures on

oluline märkida, et kui 2018. aastal IKS-i muudeti, peeti vajalikuks maksehäire info

avaldamise kolmeaastast tähtaega pikendada praegusele viiele aastale. Kohaldades vääralt IKS

§ 10 lg 2 p-i 5 rikub AKI ka oma kohustusi haldusorganina HMS § 54 alusel.

2(14)

IKS § 10 lg-s 2 nimetatud meetmeid, sh tingimust, et maksehäiret töödeldakse kuni 5 aasta

jooksul pärast võlgnevuse tasumist, käsitleb kaebaja standardina ning võimaldab

andmesubjektidel esitada konkreetsest olukorrast lähtuvaid vastuväiteid isikuandmete

töötlemisele. Kui vastuväide on õigustatud ja kaalukas rakendab kaebaja lühemat avaldamise

perioodi või lõpetab maksehäire avaldamise. Ilma võlgniku vastuväiteta kohaldab eeldus, et

kolmandate isikute õigustatud huvi maksehäirele ligipääsu saamiseks võlgniku maksevõime ja

usaldusväärsuse kontrollimiseks on kaalukam võlgniku huvist hoida saladuses tema

probleemset maksekäitumist.

IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud 5-aastast tähtaega tuleb käsitleda standardina, mille jooksul on

õigus eeldada, et maksehäire avaldamine kaalub üles andmesubjekti huvid (vt ka IKS

seletuskiri).

6.2.3. Kaebaja kaalus täiendavalt, et kas 5 aastase perioodi jooksul andmesubjekti maksehäire

info avaldamine on põhjendatud, ja jõudis järeldusele, et see ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ja vabadusi. Kaebaja teostas sellise hinnangu korduvalt, kuid jõudis

järeldusele, et maksehäireinfo jätkuv avaldamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti

õigusi.

Selleks, et põhjendada andmesubjekti maksehäireinfo avaldamise kestuse liigsust, on AKI

oma ettekirjutuses ja vaideotsuses tuginenud vaid võimalikule andmesubjekti eraelu

puutumatuse riivele, jättes tähelepanuta andmesubjekti-spetsiifilised asjaolud kui ka punktides

2.12 - 2.14 ja 3.10 (dtl 6 ja 8-9) kirjeldatud vastanduvad väärtused. Seeläbi rikkus AKI ka oma

diskretsiooniõiguse piire. Seega on väär AKI seisukoht, et kaebaja on väidetavalt

õigusvastaselt töödelnud andmesubjekti andmeid ettekirjutuse tegemise hetkel ning et

kaebajal ei olnud õigus andmesubjekti konkreetse maksehäire infot töödelda kuni 25.09.2024.

6.2.4. AKI ei ole korrektselt rakendanud IKS § 10 lg 2 p-i 3 ning on vääralt asunud

seisukohale, et andmesubjekti õigusi on ülemääraselt kahjustatud. Samas ei nähtu kaebajale

esitatud materjalidest, et AKI oleks andmesubjektilt küsinud või saanud mingeidki tõendeid

väidetava kahju või õiguste rikkumise kohta. Samas ei oleks ka eluliselt mõeldav ega

proportsionaalne nõudmine AKI poolt, et kaebaja asuks perioodiliselt küsima kõigi

maksehäirete andmesubjektidelt infot selle kohta, kas nad on juhuslikult vahepeal taotlenud

laene, mida maksehäire tõttu pole antud või on realiseerunud mõni muu võimalik negatiivne

tagajärg. Seega on AKI loonud ebarealistliku tõendamiskoormise, mille puhul andmesubjekti

õiguste ülemäärast kahjustamist justkui eeldatakse igal juhul ning kaebaja peab olema

võimeline lisaks enda andmetöötluse põhjendamisele (mis eelduslikult on IKS § 10 lg 1

kohaselt lubatav) lükkama ümber ka kõik potentsiaalsed negatiivsed tagajärjed igale

andmesubjektile. Juhul, kui IKS § 10 lg 2 punktis 3 sätestatud ülemäärase andmesubjekti

õiguste või vabaduste kahjustamise eeldus on võimalik täita pelgalt ainult teoreetilise

võimalusega isiku õiguste rikkumisest, ei oleks kaebajal ega ühelgi teisel isikul, k.a

võlausaldajal ja teistel maksehäireinfo vahendajatel, võimalik üleüldse maksehäireinfot

avaldada. Kahetsusväärselt tuleb kaebajal asuda seisukohale, et AKI on erapoolikult ja

tõendeid küsimata asunud andmesubjekti positsioonile. Sellist järeldust toetab ka asjaolu, et

AKI on oma vaideotsuse punktis 14 esitanud andmesubjekti seisukohti kontrollimata kujul ja

kriitikavabalt iseenda omadena. Seeläbi on AKI vääralt rakendanud ka oma

diskretsiooniõigust ja asunud seisukohale, et asjaolud, millele kaebaja on oma hinnangutes

tuginenud, pole asjakohased. Kui AKI oleks lähenenud andmesubjekti õiguste ülemäärase

kahjustamise hindamisele erapooletult ja rakendanud korrektselt tõendamiskoormist, oleks ka

AKI pidanud jõudma järeldusele, et praegusel juhul ei ole korrektse maksehäireinfo

avaldamisega andmesubjekti õigusi ülemääraselt kahjustatud Kohaldades vääralt IKS § 10 lg

2 p-i 3 ning ületades oma diskretsioonipiire rikub AKI ka oma kohustusi haldusorganina HMS

§ 54 alusel.

3(14)

6.2.5. Kui kohus peaks leidma, et tühistamiskaebust ei saa mingil põhjusel rahuldada, palub

kaebaja alternatiivselt tuvastada ettekirjutuse õigusvastasus.

6.3. Kaebaja toob veel vastuseks AKI seisukohtadele välja, et kolmanda isiku maksehäires

puudusid ebatäpsused. Andmesubjekt ei ole väitnud, et tema kohta avaldatud maksehäire oli

ebaõige. Ka pärast tema esitatud vastuväidet ja AKI alustatud järelevalvemenetlust kogutud

täiendavad tõendid maksehäire kohta kinnitavad selle õigsust. Eelkõige kinnitab see, et

kaebaja kontrollimeetmed maksehäire tõelevastavuse tagamiseks on efektiivsed ja piisavad.

Seejuures on oluline rõhutada, et pärast kolmanda isiku poolt võlgnevuste tasumist SEB

Pangale ja Bauhof Group AS-le märgiti kaebaja peetavasse maksehäireregistrisse, et mõlemad

maksehäired on lõppenud staatuses (vt dtl 17-33, täpsemalt dtl 24).

6.4. Kolmanda isiku maksehäire avaldamine vähemalt kuni tema vastuväiteni oli õiguspärane.

6.5. AKI esile toodud asjaolud kolmanda isiku ülemäärase kahjustamise kohta on alusetud.

AKI selgitab 24.08.2023 seisukohas, et ettekirjutuse p-des 8 ja 9 on kaalutud kolmanda isiku

ja andmetöötleja vastandlikke huvisid ning selle pinnal jõutud järeldusele andmesubjekti

ülemäärase kahjustamise kohta. Ettekirjutuse p-st 8 nähtuvad konkreetsed asjaolud, mis AKI

hinnangul kahjustavad andmesubjekti ülemääraselt.

Nendeks olid: a. Võlanõue tekkis üle 14 aasta tagasi; b. Tegu on vana võlaga, mis ei näita

isiku osas järjepidevat käitumismustrit; c. Võlanõue on tasutud; d. Planeeritav võlaandmete

avalikustamise aeg ei ole proportsioonis võlaga ja võlgniku käitumist iseloomustavate

asjaoludega.

Tähelepanuväärne on see, et kuigi AKI on enda väitel teostanud ettekirjutuse p-des 8 ja 9

andmesubjekti ja andmetöötleja huvide kaalumise, ei nähtu kummastki, et AKI oleks tõsiselt

andmetöötleja huvisid arvesse võtnud või neid isegi tuvastanud. Lisaks on AKI nimetatud

asjaolud, mis väidetavalt andmesubjekti õigusi ülemääraselt kahjustavad, suvalised ning

seostuvad tegelike asjaoludega vaid vähesel määral või moonutatult.

AKI on vastandlike huvide kaalumisel tegelikult eiranud kolmandate isikute õigustatud huve

kellele maksehäire andmeid avaldatakse ning andmesubjekti huvide ja õiguste hindamisel on

toodud esile aspektid, mis on ebaõiged või asjakohatud.

6.6. AKI tegi ettekirjutuses kaebaja suunal alusetuid etteheiteid selle kohta, et viimane ei

võtnud kolmanda isiku vastuväite järel toimunud huvide kaalumisel arvesse konkreetselt tema

olukorrast lähtuvaid asjaolusid. Tegelikult kaebaja just nimelt seda tegigi ning leidis

õigustatult, et andmesubjekti esile toodud asjaoludel ei kaalu tema huvi üles kolmandate

isikute huvi maksehäire andmetele ligipääsuks. Nimelt ei toonud kolmas isik kaebajale

esitatud vastuväites esile ühtegi tema spetsiifilisest olukorrast lähtuvat kaalukat asjaolu.

Väited, et maksehäire jätkuv avaldamine on tähendanud kolmandale isikule keeldumist

koostööst ja laenudest, avaldas ta ainult AKI-le. AKI esitas vastavad kolmanda isiku väited

kaebajale alles pärast ettekirjutuse tegemist, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik neid arvesse

võtta, nende kohta selgitusi ja kinnitusi küsida ega ka neile vastu vaielda. Samas on AKI

jätnud täielikult kontrollimata kolmanda isiku väited, mis justkui kinnitaksid, et lõppenud

maksehäire töötlemise tõttu on keeldutud temaga koostööst ja keeldutud laenude andmisest.

AKI on arusaamatult võtnud tõepähe kõik kolmanda isiku väited tema võlgnevuse ja

maksehäire kahjuliku mõju kohta. Vähemalt väide, mille kohaselt kolmas isik täitis

vabatahtlikult Bauhof Group AS-i aegunud nõude, oli selgelt vale. AKI on eelnevaga

rikkunud nii uurimiskohustust kui kohelnud kaebajat ja kolmandat isikut ebavõrdselt. Lisaks

on tegelikult selge ka see, et arvestades kolmanda isiku varasemat maksekäitumist ja tema

kohta avaldatud lõppenud maksehäirete asjaolusid, kaaluvad kolmandate isikute huvid

maksehäirele ligipääsuks üles andmesubjekti huvi hoida tema varasem probleemne

maksekäitumine saladuses.

4(14)

6.7. Kaebaja ei ole rikkunud andmesubjekti teavitamiskohustust.

6.8. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 13 643 eurot (sh

käibemaks) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 375-387).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

7.1. Kaebaja töötleb isikuandmeid portaali kaudu, kogudes erinevatelt võlausaldajatelt

(andmete algallikatelt) saadud võlgnike maksehäireid puudutavaid andmeid ning avaldades

neid andmeid portaali kasutajatele kaebaja määratud tingimustel. Andmete edastamisel

andmete saajatele tegutseb maksehäireregister iseseisva vastutava töötlejana IKÜM art 4 p 7

tähenduses.

7.2. Kaebajal puudub vastutava töötlejana vastuväite saamisel õigus isikuandmeid edasi

töödelda, v.a juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel

põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. Nii IKS § 10 kui ka

IKÜM art 6 lg 1 p-i f alusel isiku võlaandmete maksehäireregistris avaldamisel ja

kolmandatele isikutele edastamisel tuleb hinnata andmesubjekti õiguste ja vabaduste

kahjustamist. Hinnata tuleb isiku õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga konkreetse

juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta tema isikuandmete

edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles isiku õiguste ja huvide riive (RKHKo nr 3-3-

1-70-11, p 21). Iga vastutav töötleja vastutab enda tegevuse eest ise ning peab õigusliku aluse

olemasolus veenduma. Kaebaja kui vastutava töötleja kohustuseks on tagada ja tõendada tema

poolt avalikustatavate andmete kasutamisel korrektse õigusliku aluse olemasolu (IKÜM art 5

lg 2). Kaebaja ei saa endalt kohustusi ja vastutust ära lükata võlausaldajale pelgalt põhjusel, et

kaebaja ei ole andmete algallikas või andmesubjekt ei ole kustutamise nõudega pöördunud

just võlausaldaja poole.

7.3. Kaebaja ei näita tegelikkuses maksehäiret täpse suurusena, vaid on otsustanud näidata

seda väga laia suurusjärguna, mis on juba oma olemuselt eksitav ning isikuandmete

töötlemine ei ole andmesubjekti jaoks läbipaistev (maksehäire suurus ei ole täpne ning

võimalik ei ole ka eristada põhivõlga kõrvalkuludest - vt vaideotsuse p 13). Valede või

ebatäpsete andmete avaldamise tagajärjel võivad inimesele olla väga kahjulikud tagajärjed.

Ainuüksi sellisel viisil andmete avaldamine, kus maksehäire raporti lugejale jääb ekslik mulje

tegelikust võla suurusest, kahjustab juba iseenesest andmesubjekti ülemääraselt. Selline

isikuandmete töötlemine ei ole ka kooskõlas IKÜM art 5 lg 1 p-s a toodud põhimõtetega.

Seega on küsitav, kas kaebaja selline tegevus langeb üldse kokku IKS § 10 eesmärgiga.

7.4. Kaebaja selgitustest nähtuvalt sõlmib ta nii maksehäireinfo allikate kui ka maksehäireinfo

kasutajatega lepingu (füüsiliste isikute puhul kehtivad kasutustingimused), mille järgi

andmete algallikad on kohustatud edastama ainult tõeseid ja asjakohaseid andmeid ning

maksehäireinfo kasutajad vastutavad selle eest, et neil oleks isikuandmete saamiseks õiguslik

alus. AKI-le teadaolevalt kaebaja sellist õigustatud huvi põhjendust sisuliselt enne andmete

saamist ega väljastamist ei kontrolli ja seda on kaebaja nii järelevalvemenetluses kui ka

käesolevas kaebuses tunnistanud.

IKS § 10 lg 1 ütleb sõnaselgelt, et isikuandmete töötlemisel on lisaks eesmärgi nõudele

kumulatiivselt ka nõue, et seda võib teha üksnes juhul, kui vastutav töötleja on kontrollinud

edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks. Nii käesoleval

juhul kui ka teiste andmesubjektide isikuandmete töötlemisel on aga kontrollimise nõue

kaebaja poolt teadlikult jäetud täitmata, st andmete algallika poolt edastatud andmete õigsust

ja õigusliku aluse olemasolu nende andmete edastamiseks kaebajale ei ole kaebaja poolt

kordagi kontrollitud. Kontrollida tuleb vähemalt seda, kas nõude aluseks olevad dokumendid

5(14)

on üldse olemas. Kaebuse p-s 2.3 kaebaja selgitab, et isikuandmete minimaalsusprintsiibist

lähtudes ei töötle kaebaja üldreeglina võla alusdokumente ega nõude täitmisega seonduvaid

dokumente (mh kohtuotsuseid, täitemenetluse dokumente jms). Sellega kinnitab kaebaja

veelkord, et ta ei teosta andmesubjekti võlaandmete kontrolli ning see kohustus on pandud

täielikult võlausaldajale kui andmete algallikale. Kaebaja ei kontrolli sisuliselt ka andmete

edastamisel kolmandatele isikutele (maksehäirete raporti saajad), kas edastatavad andmed on

õiged ja kas andmete saajal on üldse isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus.

7.5. Nii IKS § 10 kui ka IKÜM art 6 lg 1 p-i f alusel isiku võlaandmete maksehäireregistris

avaldamisel ja kolmandatele isikutele edastamisel tuleb hinnata andmesubjekti õiguste ja

vabaduste kahjustamist.

Vastuväite esitamise järgselt on andmetöötlejal kohustus õigustatud huvide kahjustamise

hetkeseis veelkord üle hinnata. Käesoleval juhul ei ole kaebaja oma seadusest tulenevaid

kohustusi andmesubjekti ülemäärase kahjustamise osas sisuliselt üldse täitnud. Kolmanda

isiku vastuväidetele sisulist hindamist koos asjakohaste kaalutlustega isikuandmete edasi

töötlemise osas ei ole kaebaja teinud ei vastuväidete saamisel ega ka hiljem

järelevalvemenetluses.

7.6. Maksehäirete avaldamisel tuleb lähtuda konkreetsest juhtumist. IKS § 10 või IKÜM art 6

lg 1 p f alusel maksehäireinfo avaldamine on juba oma olemuselt kaalutlusotsus. Mõlemal

juhul võib isikuandmeid töödelda ainult siis, kui see ei kahjusta ülemäära andmesubjekti

huve, õigusi või vabadusi. Juba ainuüksi nende normide sõnastusest ja sisust lähtuvalt ei ole

eluliselt kuidagi võimalik, et maksehäireinfo avaldamine või kustutamine oleks alati

ühetaoline. Tegemist ei ole seega AKI personaalse tõlgendusega, vaid see on selgelt sätete

sõnastus ja mõte (vt ka IKS § 10 lg 2 p 3, IKÜM art 21).

7.7. Arusaamatuks jääb, miks ja millistest põhjendustest lähtuvalt soovib kaebaja käesoleval

juhul konkreetse andmesubjekti maksehäire andmeid avaldada maksehäireregistris

maksimaalse 5 aasta jooksul peale tema poolt kohustuste täitmist.

Kolmanda isiku vastuväidetele sisulist hindamist koos asjakohaste kaalutlustega isikuandmete

edasi töötlemise osas ei ole kaebaja teinud ei vastuväidete saamisel ega ka hiljem

järelevalvemenetluses (vt ka vaideotsuse p 12).

Kuna kaebaja ei ole kolmanda isiku vastuväidetele sisulist hindamist koos asjakohaste

kaalutlustega isikuandmete edasi töötlemise osas teinud ei vastuväidete saamisel ega ka

hiljem AKI järelepärimisele vastates, siis hindas andmesubjekti ülemäärast kahjustamist AKI

oma ettekirjutuses. AKI on oma seisukohta ettekirjutuses ka põhjalikult põhistanud. Kaebaja

etteheiteid AKI-le seoses põhjendamiskohustuse rikkumisega on asjakohatud.

7.8. Vastab tõele, et IKS § 10 on üsna üldsõnaline ega anna konkreetseid juhiseid, kuidas

hinnata, kas ja millal kahjustab võlasuhte rikkumisega seotud andmete avaldamine

andmesubjekti õigusi ja vabadusi ülemääraselt. Seepärast tulebki hiljemalt siis, kui

andmesubjekt esitab vastuväite teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes (IKÜM art

21), hinnata konkreetselt sellest isikust ja teda puudutavatest asjaoludest lähtuvalt, kas

andmetöötlus on lubatav. IKÜM art 21 lõike 1 teine lause ütleb selgelt, et vastutav töötleja ei

töötle isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse

mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused.

Isegi juhul, kui maksehäireregister vastutava töötlejana on välja töötanud mingid üldised

kriteeriumid ja viinud läbi õigustatud huvi hindamise, millistel juhtudel on nende hinnangul

igal juhul õigustatud võlasuhte rikkumisega seotud andmete avaldamine, tuleb olukorda

uuesti hinnata, kui andmesubjekt esitab vastuväite sellisele andmetöötlusele. Kohus on selgelt

öelnud, et andmete avaldamise proportsionaalsust tuleb sõltuvalt asjaoludest aja möödumisel

uuesti hinnata (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-6314, p 48).

6(14)

7.9. Kaebaja ei täida talle õigusaktidega pandud kõige olulisemaid kohustusi - kohustust

kontrollida edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning

vastuväite saamisel viia läbi andmesubjekti õiguste/huvide/vabaduste ülemäärase

kahjustamise hindamine. Kaebaja isegi viitab, et rakendab IKS § 10 lg-s 2 toodud piiranguid,

kuid tegelikkuses ta seda käesoleval juhul teinud ei ole.

7.10. Kaebaja ei selgita, millisest osast ettekirjutuse resolutsioonist kaebaja aru ei saa või mis

talle resolutsiooni osas selgusetuks jäi. Vaidemenetluses esitas kaebaja väga pika ja põhjaliku

vaide, kus ei olnud viidatud ettekirjutuse resolutsioonist arusaamisega seotud raskustele.

Kaebaja on ettekirjutuse täitnud.

7.11. Järelevalvemenetluses jõudis AKI siiski seisukohale, et kaebaja poolt isikuandmete

töötlemine ei olnud õiguspärane. Kaebaja on jätnud oma seadusest tulenevad kohustused

teadlikult täitmata. IKS §-st 10 ja IKÜM-ist tulenvad kohustused andmetöötlejale kehtivad

juba aastaid.

7.12. Kaebuse p-s 3.10 märgib kaebaja, et rakendab kõikidele maksehäiretele ühtset

avaldamise tähtaega ehk avaldamise aeg on alati 5 aastat pärast kohustuse lõppemist.

Vastustaja hinnangul on tegemist vaidlust läbiva kaebaja mugavusväitega, mis lihtsalt

ignoreerib kehtivaid õigusnorme ja õigustab kaebajale õigusaktidega pandud kohustuste

täitmata jätmist. Selline kaebaja üldistav järeldus ja selle laiendamine kõikidele

andmesubjektidele maksimaalse võimaliku tähtaja jooksul on väär ja ei ole kehtiva õigusega

kooskõlas. Vastustaja on selles osas kujundanud enda seisukoha vaideotsuse p-s 2. Nii IKS §

10 lg 1 kui ka IKÜM art 6 lg 1 p f alusel tuleb isikuandmete töötlemisel kaaluda ja hinnata,

kas isikuandmete töötlemine ilma andmesubjekti nõusolekuta kahjustab ülemääraselt

andmesubjekti huve, õigusi ja vabadusi. IKÜM art 21 lg 1 rõhutab samuti vastutava töötleja

kohustust lähtuda konkreetsest olukorrast ja kohustab tegema kaalutlusotsuse.

7.13. Ilma andmesubjekti nõusolekuta maksehäire avaldamine ongi juba andmesubjekti

õiguste riive, nii nagu on andmetöötleja soovi vastaselt maksehäire kustutamine

andmetöötleja õiguste riive. AKI on varasemalt korduvalt selgitanud, et maksehäire

avaldamisel ilma andmesubjekti nõusolekuta on andmesubjekti ülemäärase kahjustamise

hindamise tuumaks andmetöötleja ja andmesubjekti õiguste ning nende õiguste riivete vahel

tasakaalu leidmine (proportsionaalsuse põhimõte).

7.14. Kaebaja leiab, et AKI on loonud ebarealistliku tõendamiskoormise, mille puhul

andmesubjekti õiguste ülemäärast kahjustamist justkui eeldatakse igal juhul ning kaebaja peab

olema võimeline lisaks enda andmetöötluse põhjendamisele lükkama ümber ka kõik

potentsiaalsed negatiivsed tagajärjed igale andmesubjektile. Siinkohal vastustaja viitab jällegi

IKÜM art 5 lg-le 2 ja art 21 lg-le 1, mille kohaselt tõendamiskoormis on just vastutaval

töötlejal ning ka andmesubjekti ülemäärase kahjustamise hindamine / kaalumine on

andmetöötluse õiguspärasuse põhjendamise osa. Tegemist on Euroopa Liidu otsekohalduvast

õigusaktist tuleneva nõudega, mitte AKI poolt loodud ebarealistliku tõendamiskoormisega,

nagu väidab kaebaja.

7.15. Kaebuses leitakse, et AKI on erapoolikult ja tõendeid küsimata asunud andmesubjekti

positsioonile ning sellist järeldust toetab ka asjaolu, et AKI on oma vaideotsuse p-s 14

esitanud andmesubjekti seisukohti kontrollimata kujul ja kriitikavabalt iseenda omadena.

Vaideotsuse p-s 14 käsitletakse kaebaja vaides toodud väidet, et kolmas isik on varasemalt

olnud probleemse käitumisega. Kolmas isik on järelevalvemenetluse käigus selgitanud

võlgnevuste tekkimisega seotud asjaolusid ja pika aja jooksul enda käitumises toimunud

muudatusi. Kolmas isik on kokkuvõtvalt leidnud, et kõnesoleva maksehäire avaldamine ei ole

enam adekvaatne informatsioon võlausaldajate jaoks. Vaideotsuses on selgelt korduvalt

viidatud, et tegemist on andmesubjekti enda selgituste ja hinnangutega tema õiguste riive

7(14)

ulatusele ning kokkuvõttes on AKI nende seisukohtadega nõus arvestades ja hinnates kõiki

asjaolusid kogumina. Just need samad andmesubjekti selgitused ja põhjendused on samuti

üheks konkreetse juhtumi asjaoludeks, mida kaebaja oleks pidanud andmesubjekti ülemäärase

kahjustamise kaalumisel hindama koos teiste asjaoludega.

7.16. Andmetöötlejal lasub andmesubjekti taotlust (vastuväidet IKÜM art 21 tähenduses)

lahendades kohustus pöörduda andmesubjekti poole ja välja selgitada, mis põhjustel ta leiab,

et võlaandmete jätkuv avaldamine kolmandatele isikutele kahjustab tema õigusi (Tallinna

Halduskohtu 20.11.2023 otsuse nr 3-23-1409 p 22, jõustumata).

Kaebajale esitati vastuväited 09.12.2023 ja 13.12.2022 ning kaebaja seisukohas on nende sisu

ka eraldi välja kirjutatud. Andmesubjekti ja kaebaja vahelisest kirjavahetusest ei nähtu, et

andmetöötleja oleks välja selgitanud andmesubjekti huvisid. Võlgnik sai esmakordselt oma

huvisid selgitada siis, kui vastas 17.03.2023 AKI 06.03.2023 järelepärimisele (vt dtl 86-88).

AKI möönab, et oleks pärast 17.03.2023 võlgniku vastust võinud selle edastada ka

andmetöötlejale õiguspärase kaalumise läbiviimiseks, kuid see ei väära ettekirjutuse järeldust,

et keeldudes andmesubjekti taotlust rahuldamast jättis andmetöötleja tõendamata IKS § 10 lg

2 p-s 3 toodud asjaolu puudumise.

Suhtlus andmesubjektiga on kaebaja kohustus. Kui andmesubjekt pöördub kaebaja poole ja

esitab vastuväite andmetöötlusele, siis selleks, et andmetöötleja saaks lähtuda konkreetsest

olukorrast, tuleb ka aru saada, mis need konkreetsed põhjused on. Seda kaebaja välja

selgitanud ei olnud. Konkreetses juhtumis puudus kaebaja kaalutlus, kuidas võlaandmete

avaldamise vajadus kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive.

Kaalutlusotsuse tegemisel oluliste asjaolude väljaselgitamise kohustus just kaebajal.

Kaebaja on hiljemalt ettekirjutuse tegemise ajaks rikkunud IKS § 10 lg 2 p-st 3 tulenevat

isikuandmete töötlemise keeldu, kuna isikuandmete jätkuv avaldamine peale andmesubjektilt

vastuväite saamist kahjustab ülemäära andmesubjekti õigusi (kaebaja on jätnud tõendamata

andmesubjekti ülemäärase kahjustamise puudumise).

Vaidlus puudub selles, et andmesubjekti võlanõue oli vastuväite esitamise ajaks ligi 4 aastat

tagasi tasutud ning puudub informatsioon selle kohta, et andmesubjektil oleks kaebajale

ettekirjutuse tegemise ajal teisi kehtivaid maksehäireid. Olukorras, kus võlgnevused on

tasutud ja puudub info, et pöördumise esitamise ajal oleks isiku maksekäitumisega probleeme,

omab jätkuv maksehäirete info kuvamine vaid isikut stigmatiseerivat toimet, mis käesoleva

kaebuse asjaolusid arvestades tähendab andmesubjekti õiguste ülemäärast kahjustamist IKS §

10 lg 2 p 3 mõttes (vt ka sarnastel asjaoludel tehtud Tallinna Halduskohtu otsust nr 3-23-

1821, p.16). Kummastav on kaebaja arusaam, et võlanõude tasumise asjaolu ei oma huvide

kaalumisel mingit tähtsust. Vastupidi, sellel on suur tähtsus isiku maksekäitumise adekvaatsel

iseloomustamisel ja seda eriti hetkel, kui otsustatakse just tasutud maksehäire jätkuva

avaldamise üle.

7.17. Andmesubjekti teavitamise osas on ettekirjutuse p-s 24 märgitud, et kuivõrd

andmesubjekti teavitamise teatist originaalkujul säilinud ei ole, ei saa kindlaks teha, kas ja

mida teatis sisaldas ning kas see vastas tol ajal kehtinud nõuetele. Samuti on ettekirjutuse p-s

25 märgitud, et tõendeid selle kohta, et algne võlausaldaja, maksehäire sisestaja või

maksehäireregistri pidaja on võlgnikku teavitanud võlaandmete avaldamisest

maksehäireregistrile enne nende registris avaldamist, ei ole andmetöötleja esitanud.

Teavitamiskohustuse täitmise tõendamine on andmetöötleja kohustus.

7.18. 21.10.2024 esitas kaebaja menetluskulude nimekirja haldusasjas nr 3-23-1704 kokku

summas 13 643 eurot (sh käibemaks), mis vastustaja hinnangul on ebamõistlikult suur

arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ja tavapäraselt sellistele vaidlustele kuluva kuluga.

8(14)

Esitatud arvete järgi on kaebaja esindajal kulunud kokku aega 63,1h ulatuses. Võrdluseks,

analoogses haldusasjas nr 3-23-1821, kulus kaebaja esindajal kulus kokku samade tegevuste

jaoks 21,2 tundi (kogusummas 4604 eurot sh käibemaks). Mõlemal juhul on kaebajat

esindanud sama advokaadibüroo vandeadvokaat. Haldusasjade sarnasust kinnitab ka asjaolu,

et kaebaja on esitanud taotluse haldusasjade liitmiseks (kaebaja taotles kohtult liita

haldusasjad nr 3-23-1704 ja 3-23-1821).

Analoogsete vaidluste puhul on esimeses astmes kaebaja vandeadvokaadist esindaja kulud

jäänud vahemikku 1800 – 3200 eurot ilma käibemaksuta (nt haldusasjad nr 3-23-884, 3-23-

1409, 3-23-1839, 3-23- 1168).

Lisaks sisaldas ka käesolev kaebus ilmselgelt põhjendamatut esialgse õiguskaitse taotlust, mis

jäeti kohtu poolt rahuldamata. 05.09.2023 arve nr 232729 kulude aruande kohaselt kulus EÕK

rahuldamata jätmise määruse analüüsimiseks, sellega seonduvateks aruteludeks ning memo

koostamiseks kokku 2,5h (03.08.-04.08.2023). Tegemist on ilmselgelt põhjendamatute

kuludega arvestades, et EÕK taotlus jäeti rahuldamata ning memo koostamine ei ole vajalik.

Samuti on põhjendamatu arvel kajastatud tund, mis kulus määruskaebuse ja kaebuste liitmise

taotluste esitamisele. AKI hinnangul oli ka see tegevus ebavajalik ja põhjendamatu, sest juba

taotlust koostades oli teada, et tegemist on perspektiivitu taotlusega. Kaebajal tuli tulenevalt

IKÜM-ist ja Riigikohtu praktikast hinnata andmesubjekti õiguste ja huvide ülemäärast

kahjustamist lähtudes iga kord konkreetse juhtumi asjaoludest. Arvestades, et tegemist oli

täiesti erinevate ettekirjutustega, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on erinevad, ei olnud

asjade liitmine võimalik. 01.09.2023 kohtumäärusega jättis Tallinna halduskohus haldusasjas

nr 3-23-1704 kaebaja taotluse rahuldamata just sellistel põhjendustel.

07.10.2024 arve nr 244157 kulude aruande kohaselt kulus perioodil 10.09.-27.09.2024

kaebaja esindajal kokku koguni 23,4h selleks, et koostada oma 27.09.20204 täiendav

seisukoht. Kaebaja täiendav seisukoht oli 13 lk pikk ja kordas suures osas ka varasemalt

kaebuses väljatoodud seisukohti (vt nt täiendava seisukoha p-d 3.2 - 3.6 ja kaebuse p-d 3.9 –

3.12). Lisaks on kaebaja täiendava seisukoha lehekülgedel 8-9 kopeeritud teksti tõendist, mis

ei ole iseenesest seisukoha osaks. AKI vastus kaebusele oli kokku 11 lk pikk, sisuliselt sama

pikk ja sarnaste argumentidega oli see ka haldusasjas nr 3-23-1821. Samas haldusasjas nr 3-

23-1821 oli kaebaja ajaline kulu täiendava seisukoha koostamiseks ja analüüsimiseks kõigest

6,5h, seejuures oli ka täiendav seisukoht lühem, olles 5 lk pikk (03.10.2023 arve nr 233063 ja

01.11.2023 arve nr 233409 haldusasjas nr 3-23-1821).

Kaebaja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu ei kuulu menetluskulud

käibemaksu ulatuses hüvitamisele.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

8. Kolmas isik palus istungil jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik omapoolseid sisulisi

seisukohti kohtu poolt määratud ajaks ei esitanud. Kolmas isik palus üksnes lõpetada asja

menetlus, kuivõrd asi on lahenenud juba kolmanda isiku kasuks ning raugenud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud ettekirjutust ja selle suhtes tehtud vaideotsust,

asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid

kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval

juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud ettekirjutus ja selle suhtes tehtud

vaideotsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning

kuuluksid tühistamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.

9(14)

10. Käesolevas asjas tuvastatud asjaolud

10.1. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja avaldas oma portaali

Creditinfo kaudu kolmanda isiku kohta maksehäiret: „Lõpetatud maksehäired: Bauhof Group

AS, algus 10.01.2009, lõpp 24.09.2019, viimane suurus -, maksimumsuurus 3200-12 800,

sisestaja tegevusvaldkond jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes (dtl 24).

10.2. Samuti puudub vaidlus selles, et ülal nimetatud maksehäire aluseks oleva võlgnevuse

suhtes on läbi viidud nii kohtumenetlus (tsiviilasi nr 2-09-38018, Harju Maakohtu 18.08.2010

kohtuotsus) kui ka täitemenetlus. Täitemenetlus on lõpetatud kohtutäituri otsuse alusel peale

võlgnevuse vabatahtlikku tasumist täitemenetluses 24.09.2019.

10.3. Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et kolmas isik on esitanud kaebajale taotluse

maksehäire eemaldamiseks portaalist Creditinfo. Kolmas isik märkis taotluses, et üks

avaldatavatest maksehäiretest ei ole enam maksehäire tekkimise ajal kehtinud korra kohaselt

avaldatav ning teise (mis ei ole käesolevas asjas vaidluse all) avalikult kajastamise tähtaeg on

kohe läbi. Täiendavas seisukohas avaldas kolmas isik, et enne 2019 aastat tekkinud

maksehäiretele rakendatakse eelmist IKS redaktsiooni, mille kohaselt võis maksehäireid

avaldada kuni 3 aastat (vana IKS § 11 lg 7), mitte 5 aastat (vt dtl 18-23).

10.4. Kolmas isik esitas 03.01.2023 AKI-le kaebuse seoses tema maksehäireinfo

vahendamisega Creditinfo poolt. AKI algatas selle pinnalt kaebaja suhtes

järelevalvemenetluse ning esitas 19.01.2023 Creditinfole järelpärimise (dtl 13-16 AKI

järelpärimine), millele Creditinfo vastas 24.02.2023 (dtl 17-33 Creditinfo vastus). AKI esitas

20.03.2023 ka täiendava järelpärimise (dtl 34-35 AKI täiendav järelepärimine), millele samuti

Creditinfo 12.04.2023 vastas, selgitades täiendavalt vaidlusaluse andmesubjekti so kolmanda

isiku andmete töötlemise õiguslikke aluseid (dtl 36-39 Creditinfo täiendav selgitus).

10.5. AKI tegi 02.05.2023 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-1/2023-017-18 (dtl 40-52), millega

kohustas kaebajat lõpetama kolmanda isiku kohta Bauhof Group AS poolt esitatud maksehäire

avaldamine maksehäireregistris ja kohustas kustutada kolmanda isiku maksehäire andmed.

Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määras AKI 16.05.2023 ning ettekirjutus on täidetud.

AKI on põhjendanud andmesubjekti õiguste kahjustamise ülemäärasust vaidlustatud

ettekirjutuse p-s 8. AKI hinnangul tegemist on: 1) võlanõudega, mis on tekkinud üle 14 aasta

tagasi; 2) vana võlg, mis ei näita kaebaja osas järjepidevat käitumismustrit; 3) võlanõue on

tasutud; 4) planeeritav võlaandmete avalikustamise aeg (5-aastane maksimaalne aeg) ei ole

proportsioonis võlga ja võlgniku käitumist iseloomustavate asjaoludega.

10.6. Asjas on tõendamist leidnud ka see, et alles peale kaebaja poolse nõude esitamist

29.05.2023 esitas AKI kaebuse esitajale 31.05.2023 kolmanda isiku sekkumistaotluse ja

kaebuse täpsustuse (vt dtl 92).

10.7. Kaebaja esitas 01.06.2023 AKI-le vaide (dtl 53-67) ettekirjutuse kehtetuks

tunnistamiseks, mis jäeti 07.07.2023 vaideotsusega nr 2.1.-3/23/522-1373-3 rahuldamata (vt

dtl 68-78).

11. Esmalt leiab kaebaja, et ettekirjutuse adresseerimine vaid kaebajale on ebakorrektne.

Kaebaja ei väida otsesõnu, et on vale ettekirjutuse adressaat, küll heidab kaebaja vastustajale

ette, et viimane ei ole suhelnud võlausaldajate esindajatega, kes on kaebaja väljatoodu

kohaselt esmaseks andmeallikaks. Kohtu arvates on kaebaja õige ettekirjutuse adressaat, sest

kaebaja portaali vahendusel toimub maksehäirete avaldamine. Asjaolu, kas keegi teine veel

omab õigust maksehäireregistri andmekoosseisu muuta, ei väära asjaolu, et kaebaja on

maksehäirete avaldamise tõttu isikuandmete vastutavaks töötlejaks. Kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et nii andmete edastaja kui ka registripidaja on vastutavad andmete töötlejad ja

mõlemal lasub (kaas)vastutus avaldatavate andmete õiguspärasuse eest (Riigikohtu

10(14)

12.12.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-11, p 14, Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-17-1026, p 35). Kuna kaebaja kui maksehäireregistri pidaja määrab kindlaks

andmete avaldamise tingimused ning tähtaja, samuti sõlmib andmete edastajatega lepingud,

on andmete avaldamise tingimused eeskätt kaebaja määrata ning seetõttu on kaebaja õige

ettekirjutuse adressaat. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja pädevuses on konkreetsete

vaidlusaluste andmete avaldamine lõpetada. Kaebajal ei ole takistatud vastuväite saamisel

suhelda andmete edastajatega (võlausaldajatega) ja küsida nende seisukohta avaldamise

jätkuva põhjendatuse kohta. Haldusasja asjaoludest nähtuvalt ongi kaebaja seda teinud

käesolevas asjas nii SEB Pank AS nõude osas (mille osas ettekirjutust ei tehtud) kui ka

käesolevas asjas vaidluse all oleva Bauhof Group AS nõude osas.

Kohus selgitab, et kaebaja ei vabane vastutava töötlejana talle õigusaktidest tulenevast

kohustusest sellega, et andmeid maksehäireregistrisse esitavad võlausaldajad ning kaebaja

selgituse järgi on kaebaja sõlminud nendega lepingud, mille kohaselt on võlausaldajatel

kohustus esitada maksehäireregistrisse korrektseid andmeid.

12. Käesolev vaidlus puudutab eelkõige IKS § 10 lg 2 p-de 3 ja 5 tõlgendamist. IKS § 10 lg 1

kohaselt võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja

edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti

krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul,

kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku

alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. IKS § 10 lg-s 1

nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada ei ole lubatud, kui see

kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi (IKS § 10 lg 2 p 3), samuti juhul, kui

kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat (IKS § 10 lg 2 p 5).

Käesoleval juhul oli maksehäirete registris kuvatud kolmanda isiku kohta maksehäire (vt

käesoleva otsuse p 10.1 (dtl 24).

Vaidlust ei ole selles, et IKS § 10 lg 2 p 5 kohane tähtaeg ei olnud ettekirjutuse tegemise ajal

(so 02.05.2023) vaidlusalaste maksehäire osas möödunud (kohustus oli täidetud 24.09.2019,

seega lõppes viie aastane tähtaeg 24.09.2024). Vastustaja heidabki kaebajale ette hoopis IKS §

10 lg 2 p 3 rikkumist st, et kaebaja on ebaadekvaatselt läbi viinud viidatud sättest tuleneva

õiguste ja vabaduste ülemäärase kahjustamise kontrolli. Kaebaja aga väidab, et on kontrolli

läbi viinud ja selle järgselt on ta põhjendatult asunud seisukohale, et maksehäirete jätkuv

avaldamine kuni IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud tähtaja lõpuni oleks olnud põhjendatud.

13. IKÜM art 6 lg 1 p f loob aluse isikuandmete töötlemiseks vastutava töötleja või kolmanda

isiku õigustatud huvi korral. Sellist õigustatud huvi väljendab IKS § 10 lg 1, mis võimaldab

isikuandmeid töödelda seoses võlasuhete rikkumisega. Vastustaja on viidanud õigesti IKÜM

art 21 lg-le 1, mille kohaselt on andmesubjektil õigus oma konkreetsest olukorrast lähtudes

esitada igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub

IKÜM art 6 lg 1 p f alusel. Sellisel juhul ei või vastutav töötleja töödelda isikuandmeid edasi,

välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel

põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. IKS § 25 lg-st 6

tulenevalt on vastutav töötleja kohustatud andmesubjekti viivitamata kirjalikult teavitama, kui

ta keeldub isikuandmeid kustutamast, ning esitama keeldumise põhjused.

Kohus nõustub vastustajaga, et IKÜM ja IKS sätetest tulenevalt peab isikuandmete jätkuva

töötlemise kontrolli läbi viima andmete töötleja ja tema kohustus on tõendada, et andmete

jätkuval avaldamisel on mõjuvad õiguspärased põhjused. Kui täidetud on IKS § 10 lg 2 p 5

tähtaegsuse nõue, tuleb vastuväite saamisel andmetöötlejal läbi viia IKS § 10 lg 2 p-st 3 lähtuv

kaalumine, mis võtaks arvesse andmete avaldamise konteksti ning andmesubjekti isikuga

11(14)

seonduvaid asjaolusid. Kohtule nähtuvalt kaebaja kui vastutava töötleja kohustuste üle poolte

vahel vaidlust ei ole.

14. Haldusasja asjaoludest nähtuvalt on kolmas isik pöördunud kaebaja poole pretensiooniga

avaldatud maksehäirete kohta (dtl 18-23) leides, et kohaldada oleks tulnud vana IKS

regulatsiooni, mille kohaselt võis maksehäiret avaldada kuni 3 aastat kohustuse täitmisest.

Muid seisukohti kolmas isik kaebajale ei esitanud. Kaebaja on teinud päringu vaidlusaluse

maksehäirega seoses Bauhof Group AS poole, kes selgitas, et: „X oli Laurus Nobilis OÜ

võlakohustuste käendajaks Bauhof Group AS ees, vastavalt sõlmitud käenduslepingule.

Käenduslepingu p 2.2 kohaselt annab käendaja nõusoleku avaldada infot AS Krediidiinfo

maksehäire registris (käenduslepingu sõlmimise hetkel oli Creditinfo AS ärinimeks

Krediidiinfo AS). Võlanõude kättesaamiseks pöörduti kohtu poole ning hiljem täitemenetluses

sõlmiti kompromiss, mistõttu 24.09.2019 sai kompromissi summa tasutud ning menetlus

lõpetatud. Sellest tulenevalt tehti ka kanne maksehäireregistris.“ (dtl 30)

15. Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja IKS § 10 lg 2 p-st 3 tuleneva ülemäärasuse kontrolli läbi

viinud ning selle tulemusest on kolmandat isikut 13.12.2022 teavitatud (dtl 19). Kaebaja

hinnangul on maksehäirete edasine avaldamine põhjendatud. Kaebaja viitas IKS § 10 lg 2 p-s

5 toodud tähtajale.

Kolmas isik saatis 13.12.2022 täiendava pöördumise, millega avaldas rahulolematust kaebaja

otsusega ning palus jätkuvalt eemaldada teda puudutav maksuhäireinfo maksehäire

veebilehelt. 16.12.2022 vastusega jäi kaebaja enda varasema seisukoha juurde. Kohtule

nähtuvalt on kaebaja IKS § 10 lg 2 p 3 kohase hindamise läbi viinud, kuid pelgalt hindamise

läbiviimine ei tähenda, et andmetöötleja on korrektselt järginud IKS § 10 lg 2 p-st 3

tulenevaid kohustusi.

16. Kohus leiab, et selle kaalutlusotsuse tegemisel on andmetöötleja ehk antud juhul kaebaja

IKÜM ja IKS mõttes sarnases olukorras haldusorganiga haldusmenetluses. Õiguspärast

kaalutlusotsust ei saa teha ilma olulisi asjaolusid välja selgitamata. Seetõttu lasus kaebajal

kolmanda isiku taotlust (vastuväide IKÜM art 21 tähenduses) lahendades pöörduda tema

poole ja välja selgitada, mis põhjustel ta leiab, et võlaandmete jätkuv avaldamine kahjustab

tema õigusi.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja ei ole selgitanud välja kolmanda isiku huvisid.

Kolmas isik sai oma huvisid esmakordselt selgitada oma sekkumistaotluses ja kaebuse

täpsustuses järelevalvemenetluses (vt dtl 92). Kohus möönab, et AKI oleks pärast kolmanda

isiku sekkumistaotlust ja kaebuse täpsust võinud selle edastada kaebuse esitajale õiguspärase

kaalumise läbiviimiseks. See aga ei väära ettekirjutuse järeldust, et keeldudes võlgniku

taotlust rahuldamast jättis andmetöötleja tõendamata IKS § 10 lg 2 p-s 3 toodud asjaolu

puudumise.

Nimelt on IKS § 10 lg 2 p 3 sõnastus ühene: võlaandmeid ei ole lubatud töödelda, kui see

kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi. Kuna kaebuse esitaja ei ole tõendanud selle

piirangu puudumist võlaandmete avaldamisel kolmandatele isikutele, siis on võlaandmete

töötlemine õigusvastane. AKI ettekirjutus, et kaebuse esitajal tuleb lõpetada võlaandmete

töötlemine ja vastavad andmed maksehäireregistrist kustutada, on õiguspärane ja kooskõlas

AKI pädevusega (IKS § 56 lg 3 p-d 3 ja 5). Kohus nõustub AKI-ga ka selles, et viimane ei ole

pannud kaebajale ülemäärast tõendamiskoormist. Vastav kohustus tuleneb kaebajale kehtivast

õiguslikust regulatsioonist.

17. Kohus leiab, et AKI ettekirjutus on vajalik kolmanda isiku õiguste kaitseks.

Kaebaja läbi viidud puuduliku kontrolli tulemused ei väära kohtu arvates AKI põhjendatud

järeldust, et kohtuasja asjaolusid arvestades on kolmandat isikut kahjustatud ülemääraselt.

12(14)

Esiteks tuleb arvestada avaldamise mõju kolmandale isikule. Kolmas isik avaldas

sekkumistaotluses, et 14 aastat vana maksehäire üleval hoidmine ei ole proportsionaalne, see

ei kajasta enam asjakohast infot ja maksekäitumist ning karistab isikuid, kes vabatahtlikult

aegunud võlgnevused ära tasuvad. Maksehäire üleval hoidmine rikub kolmanda isiku

krediidivõimekust ning seeläbi laenu saamise võimalusi, usaldust koostööpartnerite ees jms.

Tegemist on 14. a vana võlgnevusega, mis ei kajasta tänaseks enam isiku maksekäitumist.

Isik on aastaid olnud korralik ja usaldusväärne ettevõtja ning kõik oma kohustused tasunud.

14 aastat vana maksehäire üleval hoidmine ei ole proportsionaalne, see ei kajasta enam

asjakohast infot ja maksekäitumist ning karistab isikuid, kes vabatahtlikult aegunud

võlgnevused ära tasuvad. Isikule tekitab aktiivselt ja jätkuvalt kahju maksehäire

ülevalhoidmine, mille tõttu kas ta ei saa laenu, saab laenu palju kõrgema intressiga või muul

viisil on nii tema kui ka tema ettevõtete majanduslik olukord kahjustunud.

Eeltoodust tulenevalt nähtub, et maksehäireinfo mõjutab negatiivselt nii laenu kui ka muude

teenuste saamist, samuti laiemalt isiku toimetulekut. Kolmas isik on siin paratamatult

nõrgemas positsioonis ega saa mõjutada seda, millistel eesmärkidel maksehäireregistri infot

tegelikult kasutatakse. Kolmanda isiku õiguste ülemäärase kahjustamise poolt räägib

kahtlemata asjaolu, et tegelikkuses on huvitatud isikutele maksehäiretega seonduv info

kättesaadav mitte üksnes nendel eesmärkidel, milleks seadus aluse annab, vaid laiemalt. Kas

kaebaja vastutab selle eest, pole käesoleval juhul oluline tuvastada. See aga tähendab, et

kolmanda isiku õiguste riivet tuleb pidada intensiivseks. Kui kaebaja kahtleb kolmanda isiku

väidete õigsuses, oleks tema ülesandeks täiendavad tõendid välja küsida. Kohus leiab, et

õiguste riivet muudab intensiivsemaks mh asjaolu, et registris on maksehäired avaldatud mitte

konkreetse võlgnevuse summana, vaid küllaltki suurte vahemikena, mis võib avaldamise

negatiivset mõju veelgi võimendada. Vastustaja kriitika kaebaja suhtes on kohtu arvates selles

osas põhjendatud.

Kaebaja ei ole kohtu arvates ebaõigesti arvesse võtnud kolmanda isiku kasuks rääkivaid

asjaolusid, eeskätt seda, et tema pöördumise ajaks oli võlgnevus juba päris kaua aega tagasi

(so 24.09.2019 aastal) likvideeritud. Seega ei saa vastav rikkumine kohtu arvates

kvalifitseeruda oluliseks rikkumiseks, mis õigustaks maksehäirete avaldamist maksimaalse

ajalise perioodi jooksul. Asjaolu, et võlg tasuti kohtutäituri vahendusel (kokkuleppel) ei saa

kohtu arvates olla selliseks raskendavaks asjaoluks, mis õigustaks maksehäirete jätkuvat

kuvamist.

Maksehäirete arv ja võlgnevuse suurus ei viita kohtu arvates sellele, et vajalik oleks

maksehäireid avaldada maksimaalse perioodi jooksul. Viide maksehäirete avaldamise üldisele

eesmärgile ning andmete avaldamise ühetaolisusele ei ole nõndasamuti piisav põhjus, et

maksehäireid jätkuvalt avaldada. Ülemäärase kahjustamise kontroll vastupidiselt eeldab iga

üksiku juhtumi asjaolude arvesse võtmist. On selge, et maksehäirete registrisse satutaksegi

seetõttu, et võlgnevusi ei ole likvideeritud tähtaegselt. Pelgalt asjaolu, et võlad on jäänud

mingi ajaperioodi jooksul tasumata, ei ole seega raskendavaks asjaoluks, et teateid avaldada

maksimaalse tähtaja jooksul.

Olukorras, kus võlgnevused on tasutud ja puudub info, et pöördumise esitamise ajal oleks

isiku maksekäitumisega probleeme, omab jätkuv maksehäirete info kuvamine vaid isikut

stigmatiseerivat toimet, mis käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades tähendab kohtu arvates

andmesubjekti õiguste ülemäärast kahjustamist IKS § 10 lg 2 p 3 mõttes. Kohus leiab seega,

et AKI 02.05.2023 ettekirjutus-hoiatus nr 2.1.-1/2023-017-18 ja vaideotsus on õiguspärased ja

põhjendatud.

18. Kohtu arvates ka muud kaebaja etteheited ei ole põhjendatud ega vii kaebuse

rahuldamisele. Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja saanud mitmel korral enda seisukohti esitada

ja vastustaja on neid otsuse tegemisel arvesse võtnud. Asjaolu, et vastustaja on tuginenud

13(14)

paljudele õiguslikele alustele, millest osad ei pruugi olla asjakohased, ei väära seda, et

vastustaja on tuginenud ka põhjendatud õiguslikele alustele. Kohus leiab, et vaidlustatud

ettekirjutus on piisavalt selge ning see on ka vajalikul määral motiveeritud.

19. HKMS § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja

poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata

jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba

põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses

kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub lisaks

eeltoodule ka nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud ettekirjutuses ja

selle suhtes tehtud vaideotsuses, kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on

esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st

tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata

jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega.

Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb samadel põhjustel rahuldamata ka

tuvastamisnõue. Kaebus tuleb seega tervikuna jätta rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud

menetluskulude välja mõistmist, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik

14(14)