3-24-3098/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3098

Haldusasi

Wenger Arendus OÜ esialgse õiguskaitse taotlus peatada

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.11.2024 väljastatud

ehitusteatise nr 2411201/28202 kehtivus kuni ehitusteatise

kehtivuse üle käiva vaidluse lõpliku lahendamiseni

vaideotsusega või kohtulahendiga

või alternatiivselt keelata Xil ehitustegevus Jõemäe tn 8,

Tallinna kinnistul ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel kuni

ehitusteatise kehtivuse üle käiva vaidluse lõpliku

lahendamiseni vaideotsusega või kohtulahendiga

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja: Wenger Arendus OÜ

Vastustaja: Tallinna linn

Kolmas isik: X

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Wenger Arendus OÜ esialgse õiguskaitse taotlus ja keelata ehitustegevus

Jõemäe tn 8, Tallinna kinnistul ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel kuni vaide

esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja

jooksul kaebust ei esitata või kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt

halduskohtule kaebus, siis asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

2. Määrata, et juhul, kui ehitusteatise nr 2411201/28202 menetlus uuendatakse vastustaja

poolt, kaotab kohtu poolt antud esialgne õiguskaitse kehtivuse.

3. Sekretäril saata käesolev määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Wenger Arendus OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 12.11.2024 taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks vaidemenetluse ajal.

Taotluse esitaja palub kohtul: 1) peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.11.2024

väljastatud ehitusteatise nr 2411201/28202 kehtivus kuni ehitusteatise kehtivuse üle käiva

vaidluse lõpliku lahendamiseni vaideotsusega või kohtulahendiga või alternatiivselt keelata X

ehitustegevus Jõemäe tn 8, Tallinna kinnistul ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel kuni

ehitusteatise kehtivuse üle käiva vaidluse lõpliku lahendamiseni vaideotsusega või kohtulahendiga

või vaideotsuse edasikaebetähtaja möödumisega Wenger Arendus OÜ poolt kaebusega

halduskohtusse pöördumata.

Taotluse esitaja selgitab, et on esitanud vaide ehitusteatisele Tallinna Linnaplaneerimise Ametile

12.11.2024.

Faktiliste asjaolude osas märgib taotleja, et ostis 21.08.2020 Harju maakond, Tallinn, Jõemäe tn 8

kinnistu (katastritunnus 78403:313:0240).

Y on sõlminud veejuhtimisservituudi lepingu X 20.05.2011 (dtl 13-23). Y oli Jõemäe tn 8 omanik

18.01.2001 – 01.12.2013.

Y kinnitas 17.10.2024 e-kirjas (dtl 24), et „Sõlmisin 20.5.2011 omanikuna servituudi lepingu

Jõemäe 8 kinnistule, X perekonna kasuks kes soovisid rajada sademevee torustiku. Kinnitan ett

kinnistule ei rajatud kunagi torustikud“.

SUNMAN HOLDING OÜ ja A omandis oli Jõemäe tn 8 08.02.2016 – 20.08.2020 (dtl 12) ning

nad kinnitavad, et „ma ei tuvastanud kinnistut omades servituudi lepingus mainitud mitte ühtegi

maa-alust rajatist“ (dtl 25-26).

Taotluse esitaja alustas Jõemäe tn 8 ehitustegevuse projekteerimisega 2020. aastal. Taotluse

esitaja on Jõemäe tn 8 kinnistule projekteerinud elamu (EHR kood 101020240) pilt 1 (dtl 3),

hoone (EHR kood 121354546) pilt 2 (dtl 3). Elamu jaoks on maakütte puuraugud ja

elektrivarustus, kanalisatsiooni -, veevarustus tagatud pildil 6 (dtl 5) asukohtades taotluse punktis

8 (dtl 5) toodud selgituste kohaselt.

Taotluse esitaja on Jõemäe tn 8 kinnistule projekteerinud maakütte puuraugud (suletud süsteemiga

energia-puuraugud, 3 tk (pilt 3, 4, 5, dtl 4), EHR kood 221424682.

Taotluse esitaja toob välja, et ei ole tuvastanud Jõemäe tn 6 omanikule kuuluvat sademevee

süsteemi Jõemäe tn 8 servituudi alas, sest seda ei ole kunagi rajatud ning taotluse esitaja esitas

hagi reaalservituudi lõpetamise nõudes (tsiviilasi nr 2-24-15550).

Alates 29.09.2024 uputab Jõemäe tn 6 kinnistu omanik X Jõemäe tn 8 kinnistut lahtise jooksva

veega, mis põhjustas Jõemäe tn 8 kinnistu elamu maa-alusel korruse uputuse (vesi tungis

hoonesse) ja tingis Jõemäe tn 8 kinnistul veekahjustusi 16635 euro ulatuses ning taotluse esitaja

esitas kahju hüvitamise nõude (tsiviilasi nr 2-24-15550).

Tsiviilasjas nr 2-24-15550 esitas X hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse, milles avaldas, et

soovib ehitada Jõemäe tn 8 kinnistule sademeveekanalisatsiooni. Tsiviilasjas nr 2-24-15550

vaidles kaebaja vastu, leides, et AÕS § 177 lg 2 kohaselt eeldatakse tähtajatute servituutide puhul

10 aasta jooksul servituudi kasutamata jätmisel huvi puudumist, on mõistlik vaidlusaluse

tähtajalise kasutusõiguse puhul eeldada, et X puudus huvi kasutusõiguse säilimise vastu olukorras,

kus ta ei ole kasutusõigust vastavalt kasutusotstarbele 13 aastat kestnud lepingu kestuse jooksul

realiseerinud, mida tõendavad ehitusõigused, mis on antud kaebajale Jõemäe tn 8 kinnistu

arendamiseks.

2. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisulised põhjendused on järgmised.

2.1. Taotluse esitaja palub võimaldada õiguskaitset vähemalt kuni halduskohtusse pöördumiseni,

mis võimaldaks tal taotleda kohtusse pöördumisel uuesti esialgse õiguskaitse kohaldamist, kui

kohus ei soostu kohaldama esialgset õiguskaitset kuni ehitusõigust puudutava vaidluse lõpliku

lahendamiseni kohtumenetluses. Sellisel juhul oleks taotluse esitajale tagatud õiguskaitse ka ajaks,

millal tuleb koostada kaebus halduskohtusse.

2.2. Taotluse esitajal on olemas õiguskaitsevajadus. Vaidlustatava 11.11.2024 ehitusteatise nr

2411201/28202 alusel võib X ehitada võõrale taotluse esitajale kuuluvale Jõemäe tn 8 kinnistule

maa-aluse sademeveekanalisatsiooni/kanalisatsiooni ning ebaselge on torustiku asukoht ja ka

eesmärk.

Ehitusteatise vaidlustamine ei peata X ehitustegevust võõral, taotluse esitajale kuuluval Jõemäe tn

8 kinnistul. Taotluse esitaja sai 11.11.2024 väljastatud ehitusteatise nr 2411201/28202 kätte

ehitusregistrist 11.11.2024 ja esitas vaide 12.11.2024 (dtl 47-112).

Taotluse esitaja selgitab, et ta on Jõemäe tn 8 kinnistu omanik ehk tal on täielik õiguslik võim asja

üle ehk omandiõigus, AÕS § 89 lg 1 ja TsÜS § 66 ja PS § 32. Omandipõhiõigus kaitseb omandit

kui õiguslikku instituuti ja kaitseb õigust kinnisasjadele. Kinnisomand ulatub vastavalt AÕS § 127

maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või

sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.

Jõemäe tn 8 kinnistul puudub Jõemäe tn 6 kinnistu sademevee kanalisatsiooni kitsendus, mis

esitatakse katastrisse elektrooniliselt või määrates kitsenduse asukoht kitsenduste kaardil.

MaaKatS § 19¹ lg 1 alusel on katastriüksuse kasutamise kitsenduse väljaselgitamine kitsendust

põhjustava objekti või õiguse asukoha määramine kitsenduse registreerimiseks katastris. MaaKatS

§ 19¹ lg 2 alusel on kitsenduste andmete esitamise kohustus: 1) kitsendust põhjustava objekti

omanikul 90 päeva jooksul kitsendust põhjustava objekti tekkimisest või muutumisest arvates, kui

kitsendust põhjustava objekti kohta riiklikku andmekogu ei peeta või kui riiklikus andmekogus

vajalikud andmed puuduvad või ei ole sobivas vormingus. Maakatastriseadus on vastu võetud

12.10.1994. MaaKatS § 19¹ lg 2 on jõustunud 01.07.2018, millest saab järeldada, et X ei ole

kunagi rajanud Jõemäe tn 8 kinnistule Jõemäe tn 6 sademevee torustikku.

Arvestades, et AÕS § 177 lg 2 kohaselt eeldatakse tähtajatute servituutide puhul 10 aasta jooksul

servituudi kasutamata jätmisel huvi puudumist, on mõistlik vaidlusaluse tähtajalise kasutusõiguse

puhul eeldada, et X puudus huvi kasutusõiguse säilimise vastu olukorras, kus ta ei ole

kasutusõigust vastavalt kasutusotstarbele 13 aastat kestnud lepingu kestuse jooksul realiseerinud.

Taotluse esitaja leiab, et tema hilisem õiguste kaitse võib osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks, kui vaie rahuldatakse ning vaideotsuse täitmist ei peatata, sest nagu taotluse esitaja on

punktis 8 (dtl 5) ja pildil 6 (dtl 5) välja toonud asuvad Jõemäe tn 8 kinnistul: 1) veevarustuse trass;

2) kanalisatsiooni trass; 3) energia-puurauk nr 3, asukoht (pilt 3, dtl 4); 4) elamu (EHR kood

101020240), hoone (EHR kood 121354546) ja rajatise (EHR kood 221359950), maakütte katla

varustuse trassi asukoht ning elektripaigaldiste asukoht olemasolevatele hoonetele ja

ehitusaegsetele paigalistele ja ajutistele ehitistele; 5) samuti II-III väärtusklassi 2 kuusepuud ja

kasepuu.

2.3. Taotluse esitaja arvates ei ole 11.11.2024 väljastatud ehitusteatise nr 2411201/28202 esitatud

vaie mitte lihtsalt teatava eduperspektiiviga, vaid suure eduperspektiiviga. Ehitusteatisega antud

ehitamise luba on antud rikkudes EhS § 36 nõudeid.

Vastustaja ei ole kontrollinud ja tuvastanud ehitusteatise eesmärki, sealhulgas kavandatava ehitise

asukohta kinnisasjal ja kasutamise otstarvet, EhS § 36 lg 3 p 3.

Vastustaja ei ole kontrollinud, kas ehitusteatisega esitati ehitusprojekt, EhS 36 lg 4.

Vastustaja ei ole kontrollinud, kas ehitus on üldse lubatav, EhS § 36 lg 5 p 1. X on õigus välja

ehitada sademeveekanalistasioon vastavalt ehitusloale nr 2212271/22949 sademevee

kanalisatsioon (EHR kood 291659700) rajamiseks (dtl 88-105) kinnistutele asukohas Harju

maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Jõemäe tn 2// 4//, Jõemäe tänav T1// T2//, Jõesaare tänav

T2// T3//, mitte Jõemäe tn 8-le (pilt 7, dtl 8). Olukorras, kus ehitusluba on antud (pilt 7, dtl 8) ning

osaliselt (kaugküttetorustiku osas) on ehitus realiseeritud, saab X rajada sademeveekanalisatsiooni

oma Jõemäe tn 6 kinnistule kuni 25.11.2029. aastani. EhS § 45 lg 1 alusel ehitusluba kehtib viis

aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima

hakkamisest

Vastustaja ei ole kontrollinud, kas ehitusteatis tuleb kooskõlastada pädeva asutusega, EhS § 36 lg

5 p 2. Kuna ehitusteatis ei ole kooskõlastatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga (dtl

108-110) kiri 23.10.2024 nr 12-3/2440 – 2, on EhS § 36 lg 5 p 4 alusel ka kaasamata kaebaja ja

Jõesaare tn 9b omanik.

Kokkuvõttes, juhindudes EhS § 36 lg-st 6, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud

alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja

ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev

asutus haldusaktina. Tallinna Linnaplaneerimise Amet pidanuks keelduma X ehitusteatise

menetlusest, sest talle on juba väljastatud ehitusluba 2212271/22949 sademevee kanalisatsioon

(EHR kood 291659700) rajamiseks (lisa 8, dtl 88-105) kinnistutele asukohas Harju maakond,

Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Jõemäe tn 2// 4//, Jõemäe tänav T1// T2//, Jõesaare tänav T2// T3//.

X sademeveekanalisatsiooni ehitamise edasilükkumine ei too X või avalikkuse jaoks kaasa sellist

ebaproportsionaalset huvide riivet, mis õigustaks taotluse esitaja kinnistul Jõemäe tn 8

ehitusõiguse teostamist enne käesoleva vaidluse lõplikku lahendamist. Olukorras, kus X oleks

saanud sademeveekanalisatsiooni ehitada ehitusloa nr 2212271/22949 alusel juba 25.11.2022,

kuid pole seda käesoleva ajani teinud, siis ilmselgelt pole X olnud selleks vajadust.

Samuti ei tooks esialgse õiguskaitse rahuldamine kaasa vaidluse ette ära otsustamist, mis antud

juhul väljenduks olukorras, kus X üleüldse puuduks õigus sademeveekanalisatsiooni ehitamiseks,

sest tal on kehtiv ehitusluba nr 2212271/22949.

Taotluse esitaja on tõendanud, et X on olemas kehtiv ehitusluba, mille alusel ta saab ehitada välja

oma kinnistu sademeveekanalisatsiooni ilma kaebaja õigusi ühelgi viisil rikkumata. Samuti on X

Jõemäe tn 6 elamu rekonstrueerimise ja laiendamise projekti, koostatud arhitektibüroo Orub poolt,

töö nr 435, selgitatud, et vastavalt X väljastatud tingimustele on projekti lk 5/8 (dtl 116), punktis

3.5. kirjas alljärgnev: „Sademevesi kogutakse ja immutatakse omal krundil. Sademevee juhtimine

tänavamaale ja naaberkruntidele on keelatud.“ Lk 4/8 (dtl 117), mis selgitab X kinnistul asuvaid

rajatisi milleks on: elamu, tagaaias puurkaev, puukuur ja eesaias kogumismahuti.

2.4. Kokkuvõttes on täiesti ebaselge, millisel alusel peaks üleüldse olema X Jõemäe tn 6 kinnistul

kolm alternatiivset võimalust sademe vett immutada (sademeveekanalisatsiooni kaudu ehitusluba

nr 2212271/22949 alusel, siis oma kinnistu siseselt (Ehitusluba 64467, 04.07.2013) ja lisaks veel

vaidlusaluse ehitusteatise alusel (ehitusteatis nr 2411201/28202 (Lubatud/Teavitatud). Seega

TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt,

et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule, mis juhtub tõenäoliselt

vaidlusaluse 11.11.2024 ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel, kui X kaevab läbi kaebaja trassid

(vt punktid 8 ja 25 dtl 5 ja 7).

2.5. Vastuseks kolmanda isiku seisukohale märgib taotluse esitaja, et tsiviilasjas nr 2-24-15550

esitas X hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse, milles avaldas, et soovib ehitada Jõemäe tn 8

kinnistule sademeveekanalisatsiooni, mida tõendab EÕK lisa 6 (dtl 27-32), milles sisuliselt X

esitas taotluse Jõemäe tn 6 kinnistu kanalisatsiooni immutamiseks naaber Jõemäe tn 8 kinnistule.

Tsiviilasjas nr 2-24-15550 ei ole X tõendanud olemasolevat sadevee torustikku naaber kinnistul.

EÕK taotluses on taotluse esitaja üheselt välja toonud, et vaidlusaluse ehitusteatisega on antud

ehitamise luba, rikkudes EhS § 36 nõudeid.

X ei ole kunagi taotlenud sadevee torustiku taastamise luba taotluse esitaja Jõemäe tn 8 kinnistule.

Olukorras, kus on tõendamata olemasolev sadevee torustik, pole võimalik ehitist/rajatist taastada,

mida ei ole registrisse kantud. Ehitusregister ei ole informatiivne register.

Taotluse esitaja on esitanud tsiviilasjas nr 2-24-15550 18.10.2024 ja 22.10.2024 kohtumäärustele

määruskaebused ning kaebaja ei oska põhjendada, millisel põhjusel maakohus ei ole

määruskaebusi lahendanud ega edasi saatnud Tallinna Ringkonnakohtusse lahendamiseks.

Vale on X väide, et kaebaja „takistab“ X taastada sadevee torustikku. X ei ole senini mitte ühegi

tõendiga tõendanud torustiku olemasolu, mida ta soovib taastada.

Olukorras, kus sadevee torustiku olemasolu ei ole tõendatud, siis ei ole võimalik seda taastada,

remontida ega osaliselt asendada ning tuleb ehitada uus sademevee kanalisatsioon, mis omakorda

nõuab ehitusprojekti.

Taotluse esitajale ei ole kätte toimetatud 14.10.2024 kohtumäärust, millele viitavad X lepingulised

esindajad punktis 15.

Taotluse esitaja on seisukohal, et sadevee torustik kas on või ei ole. X selgitas, et Jõemäe tn 6

hoone juurde rajati sadevee äravoolu toru eelduslikult hoone ehitamise ajal, so 1960. Tsiviilasjas

nr 2-24-15550 tõendas kaebaja, et september 2024. a oli erakordselt kõrge vihmavee tase just

Tallinnas ning pole usutav, et 1960ndatel rajatud sadevee äravoolu torustiku eluiga on ca 64

aastat. Isegi tol ajal kasutuses olnud malmtorude eluiga ei peeta pikemaks kui 40 aastat, kuid X

torustik on lisaks maa-all ning tõenäoline torustiku eluiga 64 aastat ei ole usutav ega ka tõendatud.

Taotluse esitaja jääb seisukohale, et X ei ole kunagi välja ehitanud Jõemäe tn 8 kinnistule sadevee

torustikku, mida tõendavad ilmekalt varem esitatud sademeveekanalisatsiooni 25.11.2022

ehitusluba nr 2212271/22949 ja 04.07.2013 ehitusluba 64467.

Taotluse esitajale on ebaselge, millisel alusel on X esindajad jõudnud järeldusele, et kitsenduste

kaardil/registril on informatiivne sisu. Samuti on kaebajale ebaselge, kas PS § 12 „Kõik on

seaduse ees võrdsed“ on kehtiv X osas vaid mööndustega, siis kui talle sobib.

Taotluse esitajale teadaolevalt tema kinnistule Jõemäe tn 8 ei ole kunagi (ka mitte 1960) ehitatud

Jõemäe tn 6 sadevee torustikku ning X ei ole kunagi tõendanud torustiku olemasolu ega selle

asukohta.

3. X palub jätta taotluse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

3.1. Taotluse esitajal puudub kaebeõigus ehitusteatise vaidlustamiseks, kuivõrd tema omandit ei

rikuta. Vastupidi – taotluse esitaja rikub kolmanda isiku omandiõigust, mis tuleneb kolmanda

isiku kasuks (õiguslikult Jõemäe tn 6 kinnistu igakordse omaniku kasuks) taotluse esitajale

kuuluvale Jõemäe tn 8 kinnistule seatud reaalservituudist (veejuhtimisservituut), mille sisuks on

valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada teenival kinnistul paiknevat maa-alust

sadevee torustikku ning teeniva kinnistu igakordne omanik on kohustatud tagama valitseva

kinnistu igakordsele omanikule ja tema poolt volitatud isikutele tasuta juurdepääsu jalgsi ja

vastavate mehhanismidega teenivale kinnistule maa-aluse sadevee veetorustiku hooldamiseks,

remondiks ja teenindamiseks.

Eeltoodust lähtuvalt puudub taotluse esitajal ka vajadus esialgse õiguskaitse seadmise osas.

Taotluse esitaja tegelik eesmärk käesolevas haldusmenetluses on välistada Harju Maakohtu

tsiviilasjas nr 2-24- 15550 tehtud esialgse õiguskaitse määruse täitmine. Taotluse esitaja

tegevusele ei tohi võimaldada õiguskaitset. Tegemist on selgelt hea usu põhimõtte vastase

käitumisega, kuivõrd taotluse esitaja kasutab õiguseid pahauskselt.

3.2. X kuulub Jõemäe tn 6 kinnistu, mille kasuks on seatud reaalservituut, mis on kantud

kinnistusraamatusse (dtl 254-255). Reaalservituudi seadmise lepingu punktides 2.1.- 2.5. on

sätestatud, et valitseval kinnistul ehk X kuuluval Jõemäe tn 6 kinnistul on õigus omada teenival

kinnistul ehk taotluse esitajale kuuluval Jõemäe tn 8 kinnistul paiknevat maa-alust sadevee

torustikku (servituudi seadmise leping on halduskohtule esitatud).

Täiendavalt on valitseval kinnistul õigus pääseda Jõemäe tn 8 kinnistule selleks, et hooldada või

remontida sadevee äravoolu toru. Seega on ilmne, et servituudikokkuleppe sõlmimise ajal ehk

20.05.2011 oli Jõemäe tn 8 kinnistule sadevee äravoolu toru juba rajatud, mida pidi Jõemäe tn 8

omanik taluma ja võimaldama juurdepääsu vastavalt servituudilepingule. Ühtlasi on selge, et

kuivõrd vastav kokkulepe on kantud kinnistusraamatusse, siis on taotluse esitaja sellest teadlik ja

on kohustatud täitma kokkuleppest tulenevaid tingimusi. Selles valguses on täiesti asjakohatud

taotluse p 3 ja 4 esitatud väited, samuti taotluse lisad 3 ja 4 (dtl 24-26). Kuna sadevee torustik on

rajatud 1960-ndatel aastatel, ei olnudki vajadust ega põhjust torustiku rajada pärast

servituudilepingu sõlmimist 2011 aastal. Samuti ei selgu lisast 4 (dtl 26) ega kusagilt mujalt, miks

oleks toonane omanik pidanud üldse tuvastama mingi maa-aluse rajatise olemasolu enda kinnistul

või kui oleks pidanud seda tegema, siis kuidas ta tuvastas, et seal maa-aluseid rajatisi ei ole?

Samuti on arusaamatu, kuidas tõendab sademevee äravoolu toru puudumist asjaolu, et kolmas isik

ei pöördunud aastail 2016-2020 Jõemäe tn 8 kinnistu omaniku poole sooviga seda parandada või

hooldada?

Servituudilepingus nimetatud sadevee äravoolu toru ehitati ilmselt samal ajal, kui Jõemäe tn 6

paiknev elamu ehk 1961 aastal (dtl 256). Seega pole üllatus, et toru olemasolu ei ole kajastatud

informatiivsetes andmebaasides nagu näiteks ehitisregister.

Käesoleva aasta septembris rikuti Jõemäe tn 8 ehitustegevuse käigus X kuuluv sadevee äravoolu

toru ning Jõemäe tn 6 kinnistul tekkis ulatuslik uputus. Vett tekkis kinnistul nii palju, et X elamu

keldris oli ca 40 cm vett (dtl 257). X pöördus taotluse esitaja poole kohe, et taastada oma sadevee

äravoolu toru, kuid taotluse esitaja keeldus võimaldamast juurdepääsu oma kinnistule.

Seega ei jäänud X üle muud võimalust, kui esitada Harju Maakohtule hagiavaldus omandiõiguse

rikkumise lõpetamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse tsiviilasjas nr 2-24- 15550. Harju

Maakohus rahuldas X taotluse 18.10.2024 (lisa 4, dtl 259-264). Vastavalt Harju Maakohtu

resolutsiooni punktile 5 määras kohus, et: „Kohustada Wenger Arendus OÜ-d viivitamata

võimaldama tingimusteta ja takistusteta juurdepääs Jõemäe tn 8 kinnistule 20.05.2011

servituudilepingu lisas 2 näidatud alale ning kohustada Wenger Arendus OÜ-d mitte tegema

takistusi hageja sadeveetorustiku taastamisele.“

Peale Harju Maakohtu esialgse õiguskaitse määruse tegemist, pöördus X uuesti taotluse esitaja

poole. Kaebaja jätkas servituudikokkuleppe ja nüüd ka kohtumääruse rikkumist ning ei

võimaldanud juurdepääsu servituudi alale ja parkis Jõemäe tn 8 kinnistu värava ette reka (dtl 265).

Lootuses, et äkki taotluse esitaja õigusnõustaja aitab olukorda lahendada ja saavutada

kohtumääruses võimaldatud sadevee äravoolu toru taastamine, pöörduti esindaja poole. Esindaja

vastus oli ühemõtteline ehk olenemata servituudilepingust ja Harju Maakohtu määrusest

tsiviilasjas 2-24-15550, keelduti võimaldamast juurdepääsu sadevee äravoolu torule (dtl 266-267).

X rõhutab, et samal ajal jätkusid sügisesed vihmad ning olukord Jõemäe tn 6 kinnistul oli jätkuvalt

väljakannatamatult märg. Eluhoonest pumbatakse vett välja igapäevaselt kokku juba poolteist

kuud. Tõenäoline on, et varsti tulevad külmad ning liigvesi hoone vundamendi ümbruses võib

tekitada äärmiselt suure kahju. Vee külmumine ja sulamine lõhub hoone konstruktiivset osa.

Kaebaja äärmiselt pahatahtlik käitumine on tekitanud Xile juba kahju ja tekitab seda ka edaspidi,

sest õigusrikkumine on jätkuv.

Kuna taotluse esitaja ei võimaldanud juurdepääsu kinnistule, pöördus X kohtutäituri poole, et

saavutada Harju Maakohtu määruse täitmine. Kohtutäitur Arvi Pink algatas 24.10.2024 Kaebaja

suhtes täiteasja nr 024/2024/217 (dtl 270).

Kahjuks ei ole Xil olnud siiani võimalust taastada oma sadevee äravoolu toru Jõemäe tn 8

kinnistul ning liigvee igapäevane ära pumpamine kinnistult on jätkuv. Xi kahju suureneb

igapäevaselt, alates suurtest elektriarvetest seoses vee pumpamisega, lõpetades kahjusatud

esemetega hoonetes ja kinnistul ning veel tuvastamata kahjuga hoone vundamendile. Kõik

eeltoodu on seotud taotluse esitaja absurdse tegevusega. Täielikult jääb arusaamatuks, kuidas

kahjustaks maa sees asuv toru taotluse esitajat ning eeltoodut ei ole ka taotluse esitaja ise suutnud

välja tuua.

Selleks, et takistada Xil taastada oma sadevee äravoolu toru, esitas taotluse esitaja Harju

Maakohtule vastuhagi ja esialgse õiguskaitse taotluse, mille sisu oli põhimõtteliselt identne

käesolevas haldusasjas esitatud õiguskaitse taotlusega. Taotluse esitaja soovis esialgse õiguskaitse

korras välistada servituudilepingus ja Harju Maakohtu 18.10.2024 sätestatud õiguste

realiseerimine. Harju Maakohus jättis taotluse esitaja taotluse rahuldamata 04.11.2024 määrusega

(dtl 271-275).

Nüüd püüab taotluse esitaja jätkata Xi õiguste rikkumist haldusmenetluse raames, et takistada Xil

taastada sadevee äravoolu toru ning seda olukorras, kus Harju Maakohus on juba tuvastanud, et

taotluse esitaja õiguste rikkumine puudub.

Kokkuvõtlikult on tekkinud absurdne olukord, kus taotluse esitaja kasutab absoluutselt kõiki

menetlusi selleks, et takistada Xil taastada sadevee äravoolu toru. Eeltoodud tegevusega rikub

taotluse esitaja muuhulgas aktiivselt servituudilepingus sätestatud kohustusi ja rikub Harju

Maakohtu 14.10.2024 määrust.

3.3. X selgitab, et Jõemäe tn 6 hoone juurde rajati sadevee äravoolu toru eelduslikult hoone

ehitamise ajal, so 1960. AÕSRS § 152 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma

olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Järelikult

kuivõrd sadevee äravoolu toru ehitati enne maa esmakinnistamist, on taotluse esitaja kohustatud

seda taluma.

Lisaks viidatud AÕSRS § 152 lg 1 on nimetatud kohustus täiendavalt kokku lepitud kehtivas

servituudilepingus. Servituudilepingu punktid 2.1.-2.5. sätestavad üheselt, et Xil on õigus omada

sadevee äravoolu toru Jõemäe tn 8 kinnistul ja täiendavalt on tal õigus hooldada ja remontida

sadevee äravoolu toru ning taotluse esitaja on kohustatud seda taluma.

Järelikult on seadusest ja servituudilepingust tulenev kohustus, mis välistab täielikult taotluse

esitaja omandiõiguse rikkumise ja õiguskaitse vajaduse. Pigem vastupidi – taotluse esitaja rikub

kolmanda isiku omandiõigust, mis tuleneb kolmanda isiku kasuks (õiguslikult Jõemäe tn 6

kinnistu igakordse omaniku kasuks) kaebajale kuuluvale Jõemäe tn 8 kinnistule seatud

reaalservituudist (veejuhtimisservituut), mille sisuks on valitseva kinnistu igakordse omaniku

õigus kasutada teenival kinnistul paiknevat maa-alust sadevee torustikku ning teeniva kinnistu

igakordne omanik on kohustatud tagama valitseva kinnistu igakordsele omanikule ja tema poolt

volitatud isikutele tasuta juurdepääsu jalgsi ja vastavate mehhanismidega teenivale kinnistule

maa-aluse sadevee veetorustiku hooldamiseks, remondiks ja teenindamiseks. St servituudiala ning

selle osaks olev sadevee äravoolu toru on kolmanda isiku omand, mille õiguspärast kasutamist

kaebaja oma tegevusega õigusvastaselt takistab.

Viited, et vastav sadevee äravoolu toru ei sisaldu MaaKatS § 191 alusel loodud registris ja seega ei

ole sadevee äravoolu toru olemas, on absurdne ja ei oma mistahes tähendust. Viidatud MaaKatS

säte jõustus 01.02.2024 ja on edasiulatuv ning kaebaja poolt viidatud register on informatiivse

iseloomuga, mis ei loo, muuda ega lõpeta piiratud asjaõiguseid. Asjaolu, et 1960-nendatel rajatud

toru ei sisaldu selles 2024 tekkinud informatiivses andmebaasis, ei oma mistahes tähendust

käesoleva vaidluse kontekstis.

Kokkuvõtlikult on X seisukohal, et taotluse esitaja ei ole põhistanud hagi tagamise vajadust ja

taotlus tuleb jätta rahuldamata. Taotluse esitaja tegelik eesmärk on tühistada Harju Maakohtu

18.10.2024 hagi tagamise määrus ning eeltoodud pahatahtlik huvi ei vääri selgelt õiguskaitset.

Pahatahtlik ning teadvalt väär on taotluse esitaja avalduse p 11 esitatud väide, justkui oleks X

esitanud hagi, milles avaldas, et soovib ehitada Jõemäe tn 8 kinnistule sademeveekanalisatsiooni.

X esitas hagiavalduses kokkuvõtvalt nõude, et tal võimaldataks taastada Jõemäe tn 8 kinnistul

asuv ja Wenger Arendus OÜ poolt lõhutud sademeveekanalisatsioon. Selliselt on asja lahendanud

ka Harju Maakohus, kes esialgse õiguskaitse korras kohustas Wenger Arendus OÜ-d mitte tegema

takistusi hageja sadeveetorustiku taastamisele (mitte selle rajamisele).

4. Vastustaja palub jätta taotluse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Vastustaja jagab täielikult kolmanda isiku seisukohta, et taotluse esitajal puudub kaebeõigus

ehitusteatise vaidlustamiseks, kuivõrd tema omandiõigust ei rikuta, sest kolmanda isiku kasuks

(ehk Jõemäe tn 6 kinnistu igakordse omaniku kasuks) on taotluse esitajale kuuluvale Jõemäe tn 8

kinnistule seatud reaalservituut (veejuhtimisservituut), mille sisuks on valitseva kinnistu igakordse

omaniku õigus kasutada teenival kinnistul paiknevat maa-alust sadevee torustikku ning teeniva

kinnistu igakordne omanik on kohustatud tagama valitseva kinnistu igakordsele omanikule ja tema

poolt volitatud isikutele tasuta juurdepääsu jalgsi ja vastavate mehhanismidega teenivale

kinnistule maa-aluse sadevee veetorustiku hooldamiseks, remondiks ja teenindamiseks.

Vastustaja nõustub kolmanda isikuga ka selles, et servituudilepingus nimetatud sadevee äravoolu

toru ehitati ilmselt samal ajal, kui Jõemäe tn 6 paiknev elamu ehk 1961 aastal. Ehitisregistris ei

kajastu nii mõnigi rajatis, mis on rajatud nii palju aastaid tagasi.

Arvestades sõlmitud servituudilepingut puudub taotluse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus ja

vastustaja palub kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta.

KOHTU SEISUKOHT

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine vaidemenetluse ajal

5. Esmalt selgitab kohus, et ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 2 järgi tuleb ehitusteatis esitada

vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise

esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud

andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Ehitusteatise puhul antakse

haldusakt vaid EhS § 36 lg 6 alusel täiendavate nõuete esitamise korral. Ehitusteatisele vastamata

jätmine ei ole haldusakt, vaid haldustoiming. Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita

ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Ehitusteatisega

vaikimisi või selge sõnaga nõustumisel on ehitusloast erinev õiguslik mõju. See on vaid juriidiline

fakt, mille ilmnemisel kõrvaldab seadus ehitamisele seatud piirangu (vt Riigikohtu 06.06.2018

määrus asjas nr 3-17-1152 p 11, 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859, p-d 15 ja 17).

Vastustaja luges käesoleval juhul ehitusteatise teavitatuks. Ehitusteatistega ehitamise

aktsepteerimine ei ole haldusakt, vaid toiming. Seega ei saa ehitusteatise peale esitada

tühistamise nõuet (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2023 otsus asjas nr 3-21-2083, p 10;

Tartu Ringkonnakohtu 21.07.2022 määrus asjas nr 3-21-2759, p 15) ega ka vaiet selle kehtetuks

tunnistamiseks. Kuna toimingu kehtivust ei ole võimalik peatada, siis ei saa halduskohus esialgse

õiguskaitse korras peatada ehitusteatise kehtivust.

Samas esialgne õiguskaitse peab olema tagatud nii haldusaktide kui ka toimingute vastu (sh

vaidemenetluse ajal). Kui tühistamiskaebuse (samuti vaide ehitusteatise kehtetuks tunnistamiseks)

esitamine ehitusteatisele ei ole võimalik, siis tuleb sellist vaiet/kaebust tõlgendada

eesmärgipäraselt. Kui ehitusteatistega on nõustutud selle vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, saab

vastustaja tegevust vaidlustada ennekõike kohustamiskaebusega riikliku järelevalve (EhS § 130 lg

2) tegemiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2018 määrus asjas nr 3-18-2077, p 12).

Seega on praeguses asjas kohane nõue kohustada vastustajat viima läbi riiklik järelevalve

ehitusteatise teavitatuks lugemisega lubatud ehitustegevuse suhtes ja taotluse esitaja saab esitada

vaidemenetluses ja võimalikus hilisemas kohtumenetluses vastava kohustamisnõude. Taotluse

esitaja eesmärk on esialgse õiguskaitse taotlusega vältida ehitusteatises märgitud

kanalisatsioonitorustiku ehitamist/paigaldamist.

6. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 on kohtuotsuse täitmise raskendatuse

või võimatuse all silmas peetud olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist

tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi

rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil

võimalik. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ka juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme

kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei

oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki

saavutada.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse

vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke

huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004

määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15).

7. Käesoleval juhul on taotluse esitaja esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub

peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.11.2024 väljastatud ehitusteatise nr 2411201/28202

(dtl 33-46) kehtivus kuni ehitusteatise kehtivuse üle käiva vaidluse lõpliku lahendamiseni

vaideotsusega või kohtulahendiga või alternatiivselt keelata Xil ehitustegevus Jõemäe tn 8,

Tallinna kinnistul ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel kuni ehitusteatise kehtivuse üle käiva

vaidluse lõpliku lahendamiseni vaideotsusega või kohtulahendiga.

Nimetatud ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel on võimalik rajada sademeveekanalisatsioon

(EHR kood 221472758) Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Jõemäe tn 6// 8, mille

peamine kasutusala on kanalisatsioonitorustik. Tegemist on teatise kohaselt ehitise püstitamisega

ning tarbimiskoha veevärgi - ja kanalisatsioonitorustikuga koos abiseadmetega, sealhulgas

tarbimiskoha sademevee - kanalisatsiooniga, välja arvatud juhul, kui selle kohta kehtib hoone või

muu rajatise ehitusluba.

Nagu kohus juba ülal selgitas, siis kuivõrd ehitusteatise näol on tegemist toiminguga, siis on antud

juhul asjakohane kaebaja alternatiivne taotlus keelata ehitustegevus vaidlusaluse ehitusteatise

alusel.

Vastustaja ja kolmas isik esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei nõustu, leides esiteks taotluse

esitajal puudub kaebeõigus, kuna tema õigusi ei ole rikutud. Sellest tulenevalt leiavad vastustaja ja

kolmas isik sisuliselt, et vaidel/kaebusel on ka vähesed eduväljavaated.

8. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui esineb õiguskaitse vajadus ning kaebusel on

eduväljavaated.

8.1. Kohus leiab, et taotluse esitajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd ehitusteatise

alusel ehitamine toob kaasa pöördumatud tagajärjed, millisel juhul kohtuotsuse täitmine muutub

võimatuks või on vähemalt oluliselt raskendatud. Valmiv kanalisatsioonitorustik, mis on lubatud

ehitada taotluse esitaja maale loob olukorra, kus taotluse esitaja õiguste kaitse võib muutuda

raskendatuks või isegi võimatuks (vt ka Riigikohtu 16.12.2016 määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14;

Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2023 määrus asjas nr 3-23-2226, p 10; 17.05.2023 määrus asjas nr

3- 22-1676, p 10; 07.09.2021 määrus asjas nr 3-21-1623, p 12; 07.06.2021 määrus asjas nr 3-21-

471, p 34; 22.05.2020 määrus asjas nr 3-20-662, p 12; Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2022 määrus

asjas nr 3-22-1565, p 23 ja 14.12.2018 määrus asjas nr 3-18-1992, p 13).

8.2. Kohus ei saa nõustuda vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga ka selles, et vaidel/kaebusel

on vähesed eduväljavaated ning taotluse esitaja õigusi ei ole rikutud.

Taotluse esitaja on muu hulgas leidnud, et ehitusteatis on õigusvastane ärakuulamispõhimõtte

rikkumise tõttu. Taotluse esitajat kui kinnistu omanikku pole ehitusteatise menetlustesse kaasatud.

Isegi kui kolmandal isikul on õigus kasutada servituudiala taotluse esitajale kuuluvale kinnistul

sadevee torustiku hooldamiseks, remondiks ja teenindamiseks (vt veejuhtimisservituudi lepingu p

2.1.-2-3 dtl 17), ei saa välistada, et taotluse esitaja ettepanekute ja vastuväidete ärakuulamine

oleks võinud mõjutada näiteks kanalisatsioonitorustiku paiknemist talle soodsamas sügavuses vms

arvestades, et teatise alusel on lubatud rajada uus kanalisatsioonitorustik mitte ei ole antud luba

vana torustiku taastamiseks. Ka ehitusteatise aktsepteerimisel, st riikliku järelevalve algatamata

jätmisel tuleb pädeval asutusel arvestada ehitise ja selle kasutamise mõju teistele isikutele (Ehs §

12 lg 3; Riigikohtu 18.12.2019 otsus asjas 3-17-1859, p 20). Antud juhul ei ole vastustaja taotluse

esitaja huve ega mõju tema õigustele ja kohustustele üldse välja selgitanud rikkudes sellega

olulisel määral uurimiskohustust. Antud vaide faktilisi asjaolusid arvestades pidi vastustajale

taotluse esitaja huvi olla ära kuulatud olema igal juhul äratuntav.

Teiseks leiab kohus arvestades, et kolmas isik on esitanud taotluse uue kanalisatsioonitorustiku

rajamiseks, oleks vastustaja pidanud nõudma ka ehitusprojekti esitamist. Ehitusseadustiku lisa 1

sätestab, et tarbimiskoha veevärgi - kanalisatsioonitorustik koos abiseadmetega, sealhulgas

tarbimiskoha sademevee kanalisatsioon välja arvatud juhul, kui selle kohta kehtib hoone või muu

rajatise ehitusluba - rajamisel on nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kohtule ei ole esitatud

ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et hetkel antud asukohas so taotluse esitaja kinnistul aadressil

Jõemäe tn 8, Tallinn üldse asub kolmandale isikule kuuluv ja tema kinnistut ehk Jõemäe tn 6

kinnistut teenindav sadeveetorustik ning et see oleks rajatud hoone või mõne muu rajatise

ehitusloa alusel. Samuti ei ole esitatud ehitusteatis seoses olemasoleva sademeveetorustiku

asendamisega samaväärsega (selleks, et kolmas isik saaks seda teha tuleb tal reaalselt tõendada, et

sadeveetorustik üldse olemas on). Mistahes muul juhul on vajalik aga ehitusprojekt.

Kui vastustaja leiab, et vastav sademeveetorustik kajastus Jõemäe tn 6 elamu ehitusprojektis, siis

vastustaja oleks saanud nõuda kolmandalt isikult vastava projekti esitamist või kui projekti pole

säilinud, siis oleks tulnud tellida vastav audit, kus oleks tulnud tuvastada mh olemasoleva

torustiku täpne asukoht. Kuivõrd ühtegi sellist dokumenti ei esitatud, pidi vastustaja nõudma

kolmandalt isikult sadeveetorustiku rajamiseks vastava ehitusprojekti esitamist koos

ehitusteatisega. Vaidlus puudub, et vastustaja seda teinud ei ole, millest tulenevalt on ehitusteatise

teavitatuks lugemine kohtu arvates igal juhul õigusvastane.

Kohus on seisukohal et vastustajal tuleks tekkinud olukorras vastav menetlus vaidemenetluse

tulemusena uuendada, selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud, kuulata ära kinnistu omanik,

nõuda kolmandalt isikult vajalike dokumentide esitamist ning alles seejärel saab vastustaja teha

kaalutletud otsuse, kas ta loeb ehitusteatise teavitatuks või mitte. Asjaolu, et kolmanda isiku

kasuks on seatud reaalservituut (mis on mh maakohtus vaidlustatud), ei tähenda seda, et kolmas

isik võib asuda ebaseaduslikult taotluse esitaja kinnistule ehitama ning et ühelgi juhul ei saa

ehitamine rikkuda taotluse esitaja subjektiivseid õigusi sh omandiõigust. Selline vastustaja

seisukoht on täiesti arusaamatu ja seda eriti veel olukorras, kus vastustajale pidi olema teada, et

alal asuvad nii hooned kui rajatised. Ehitusõiguse andmisel tuleb igal juhul arvestada ka kinnitu

omaniku õigustega. Seda ka juhul kui alal on servituut. Käesoleva juhul võib kinnistu omaniku

õigusi oluliselt mõjutada kanalisatsioonitorustiku täpne asukoht sh sügavus, milline küsimus on

aga võimalik tegelikult mõistlikult ja kõigi osapoolte huve arvestades soovi korral lahendada.

Lisaks on taotluse esitaja ära näidanud, et Jõemäe tn 6 renoveerimisel (vt dtl 75-76 ja 89-105) on

sademevee küsimus lahendatud ja seda mitte läbi Jõemäe tn 8 kinnistu. Vastustajal tuli ka antud

asjaoluga arvestada. Kui vastustaja lähtus vastavast projektist, siis jääb täiesti arusaamatuks, mis

põhjusel luges vastustaja teavitatuks ehitusteatise, mis ei vasta sellele projektile.

Lisaks on vastustaja ise kinnitanud oma kirjas taotluse esitajale, et reaalservituut ei anna õigust

rajade sademevee kanalisatsiooni toru (dtl 108-110).

9. Kohus leiab, et antud juhul esialgse õiguskaitse korras ehitustegevuse keelamine ehitusteatise nr

2411201/28202 alusel ei riiva avalikke huve määral, mis kaaluksid üles taotluse esitaja huvi

olukorra säilitamisele. Vastustaja ei ole ka ühtegi sellist avalikku huvi välja toonud. Samuti leiab

kohus, et ehitustegevuse keelamine ei kahjusta kolmanda isiku õigusi sellisel määral, mis välistaks

esialgse õiguskaitse kohaldamise.

10. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse ja keelab

ehitustegevuse Jõemäe tn 8, Tallinna kinnistul ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel kuni

vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle

tähtaja jooksul kaebust ei esitata või kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt

halduskohtule kaebus, siis asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni (HKMS § 249 lg 4).

Kohus selgitab, et käesolev määrus ei ole kuidagi vastuolus ka Harju Maakohtu 18.10.2024

määruse resolutsiooni p 4 ja 5, millega kohus otsustas: „4. Rahuldada hagi tagamise taotlus

osaliselt. 5. Kohustada Wenger Arendus OÜ-d viivitamata võimaldama tingimusteta ja takistusteta

juurdepääs Jõemäe tn 8 kinnistule 20.05.2011 servituudilepingu lisas 2 näidatud alale ning

kohustada Wenger Arendus OÜ-d mitte tegema takistusi hageja sadeveetorustiku taastamisele.“

Nimelt ei reguleeri viidatud määrus kuidagi täiesti uue sadeveekanalisatsiooni rajamise

võimalikkust, sest maakohus ei saakski ehitusõiguse andmise üle otsustada, kuivõrd see ei ole

maakohtu pädevuses. Nimetatud määrusest tuleneb taotluse esitajale üksnes kohustus võimaldada

kolmandal isikul väidetavalt olemasolevat sadeveetorustiku taastada (milline on samuti

ehitusteatise kohustuslik tegevus) ning võimaldada servituudialale juurdepääs.

Kohus selgitab taotluse esitajale, et eeltoodud kohustus on hetke seisuga jätkuvalt kehtiv ning

käesolev määrus seda kuidagi ei mõjuta. Käesoleva määruse alusel on kolmandal isikul keelatud

ehitustegevus konkreetse ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et tekkinud olukorra kiireks ja õiguspäraseks lahendamiseks

tuleb ajal, mil sademeeservituut on kehtiv, kõigepealt välja selgitada, kas Jõemäe tn 8 kinnistul

asub või ei asu väidetavalt sinna koos Jõemäe tn 6 elamuga 1960tel rajatud sadeveetorustik.

Juhul, kui nimetatud torustik seal asub ja on tõepoolest kahjustada saanud (mida ei välista

tegelikult otseselt ka kaebaja), tuleb Jõemäe tn 6 omanikul esitada vastustajale ehitusteatis selle

taastamiseks, mitte täiesti uue ehitamiseks. Juhul, kui nimetatud torustikku seal ei asu, saab

vastustaja uuendada vaidlustatud ehitusteatise menetluse ja nõuda kolmandalt isikult

ehitusprojekti esitamist. Mõlemal juhul tuleb vastustajal kaasata kaebaja haldusmenetlusse tema

seaduslike huvide väljaselgitamiseks ja neid seaduses sätestatud ulatuses arvestava lahenduse

leidmiseks.

Kohus märgib, et arvestades kohtule käesolevas asjas esitatud asjaolusid, oleks mõistlik, kui

vastustaja kutsuks ülejäänud menetlusosalised haldusmenetluse raames koos asjas kaheldamatult

võimalikku kompromisslahendust arutama. Kohus märgib, et arvestades tekkinud olukorda ja

eelkõige vee üleujutust kolmanda isiku elamus, on vastustajal tulenevalt HMS § 5 lg 2 sätestatud

haldusmenetluse efektiivse läbiviimise nõudest kohustus tegutseda asja lahendamisel kiiresti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik