2-24-116142/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-116142

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K. E. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

316,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479);

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: K. E. (isikukood xxxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga

otsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja I AS ja kostja vahel 22.06.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 19,58 eurot, viivis perioodi 06.07.2024

– 20.11.2024 eest 0,90 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras,

ent mitte rohkem kui 18% aastas.

3. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 186,45 euro ulatuses, intressinõue 10,87

eurot, haldustasunõue 22 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise nõue 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue 10,74 euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 7,22% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

92,78% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 48,37 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (48,37

euro) tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 12.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja I AS ja kostja vahel 22.06.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 206,03 eurot, intress 10,87 eurot,

haldustasu 22 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 10,74

eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 13.06.2024 kuni põhinõude (206,03

eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 18% aastas.

2. Hageja nõude aluseks on I ASi ja kostja vahel 22.06.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr

xxxx. Hageja väitel sai kostja selle lepingu alusel laenu 500 eurot, mis kanti üle kostja

arvelduskontole. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 46,40% aastas ja intressimäär

18% aastas. Lepingu lõpptähtaeg oli 05.07.2024. Hageja väitel öeldi leping üles 27.02.2024

ning I AS loovutas 29.02.2024 kostja vastase nõude hagejale.

Hageja esitas 14.10.2024 kohtule ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse

loobumata algsest nõudest. Hageja toob välja, et kostja on kokku tagasimakseid teinud 480,42

eurot ning kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 19,58 eurot ning viivis alates

lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 06.07.2024. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete 25.09.2024. Eelnevalt on kostjale saadetud dokumendid ka kostja e-

postiaadressile, millelt kostja on hiljem kohtule esitanud ise hagiavalduse teises tsiviilasjas.

Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest.

Kostja vastanud ei ole. Kohus teavitas lahendi tegemise aja.

Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude

aluseks oleva lepingu 22.06.2022, digiallkirjastatud konteineris on leping, maksegraafik,

laenulepingu tingimused ja tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on tõendanud maksekorraldusega

(dtl 43), et laen 500 eurot kanti kostja pangakontole üle. Hageja on esitanud faktiväite, et

nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on

lihtmenetlusega. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on

lepingu kohta käivad dokumendid. Kohus kontrollis, et lepingu krediidi kulukuse määr ei

ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 50,85%).

Kohus ei nõustu, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

on tõenditena esitanud laenutaotluse (dtl 54) ja maksehäireregistri päringu vastuse (dtl 55).

Maksehäireregistri päring on aga tehtud 12.06.2024, st enne hagi esitamist, mitte enne

laenulepingu sõlmimist. Laenutaotluses on tühjaks jäetud laenu eesmärk, ülalpeetavate arv,

tööandja. Esitatud on üksnes hageja nimi, isikukood, kontaktandmed, igakuised sissetulekud

(2000 eurot) ja igakuised kohustused (170 eurot). Hageja väitel kontrollis krediidiandja ka

kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, ent tõendit hageja selle kohta ei ole esitanud.

Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks välja selgitanud ja kontrollinud kostja

majandamiskulusid (sh seda mõjutavat ülalpeetavate arvu) ja finantskohustusi, andnud

hinnangu sissetulekuallika olemusele ja püsivusele. Hageja ei ole esile toonud, et

krediidiandja oleks nõudnud ega kogunud kostja pangakonto väljavõtte. Kohus on seega

seisukohal, et VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise asjaolud

on olulises osas esile toomata ja tõendamata. Seda, et sellised asjaolud tuleb esile tuua ja

tõendada, selgitas kohus menetlusse võtmise määruses, peale mida hageja esitas ka täiendava

seisukoha ning nõude ümberarvestuse.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli küll kehtiv tarbijakrediidileping, laen

oli kostja kasutusse antud, ent vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu rahuldab

kohus hageja nõude osaliselt, hageja esitatud nõude ümberarvestuse kohaselt.

Kuivõrd lepingu järgi tuli kogu laen tagasi maksta 05.07.2024, ei tule tagasimakseid uuesti

määrata. Ent ümberarvestuse pinnalt on selge, et ümberarvestuse korral ei oleks kostja olnud

lepingu üles ütlemise ajal 27.02.2024 olnud võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse

tagasimaksega, mistõttu lepingu üles ütlemine on toimetu.

Kuivõrd laenu tagastamise tähtaeg on möödunud, on kogu laenusumma muutunud

sissenõutavaks. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1,

§ 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata põhivõla 19,58 eurot (500 –

480,42).

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbija ei pea tasuma muid tasusid, seetõttu jääb haldustasu nõue

rahuldamata.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingu intressimäär lepingu sõlmimise ajal kehtinud

seadusjärgse intressimääraga, mis 22.06.2022 oli 0%, seega jääb hageja intressinõue

rahuldamata.

Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda võlalt

viivist, ent seadusjärgses viivise määras, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingujärgsest

viivisemäärast. Lepingujärgne viivise määr oli 18% aastas. Seega mõistab kohus VÕS § 101

lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (19,58 eurolt) alates 06.07.2024 (s.o

lepingus sätestatud laenu tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni võla täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 18% aastas.

Kuivõrd hageja väidetud meeldetuletuskirjad on saadetud ajal, mil ümberarvestuse kohaselt

kostja ei oleks olnud võlgnevuses, ei ole võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused

täidetud ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

5. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega 12.06.2024 ja täiendavalt

08.11.2024. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 100 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 ja hageja poolt esindajale makstud tasu 929,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on

käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Hageja esialgne menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud koos

hagiavaldusega 25.09.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Täiendatud

menetluskulude nimekiri on kostjale saadetud kostja e-postiaadressile, millelt kostja on

kohtule esitanud ise hagiavalduse teises tsiviilasjas. Kostja vastanud ei ole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 316,73 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) §

59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 100 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 100

eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses

summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 p 57 märkinud, et

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja

hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud

jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul

üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses

võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise

esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh

mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul

120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot

ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 5,5 tundi summas 929,50 eurot.

Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid:

-täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine

ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 2 tundi;

-03.07.2024 menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine 1 tundi

-14.10.2024 menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine 2 tundi;

-08.11.2024 menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 0,5 tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on

hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 550 eurot ilma käibemaksuta (5,5 tundi × 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 670 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv,

maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 550 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

12.06.2024 esitatud hagi hind oli 316,73 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 19,58 eurot, viivisenõude kohtuotsuse tegemise seisuga summas 0,90 eurot ja

viivisenõude põhivõlalt edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 2,40 eurot. Seega kokku rahuldas

kohus arvestuslikult hagi 22,88 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast

(316,73 eurot) 7,22%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 7,22% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 92,78%

ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7,22% hageja põhjendatud menetluskuludest (670

eurot), millele vastab summa 48,37 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

6. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik