2-23-4885/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2024. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-23-4885

Kohtuasi

V V (pankrotis) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega

ja

pankrotihalduri (usaldusisiku) tasu määramine,

kohustustest vabastamise menetluse jätkamine

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja

(võlgnik):

Pankrotihaldur

(usaldusisiku

ülesannetes):

Usaldusisik:

V V (isikukood xxx, elukoht: xxx)

pankrotihaldur Ly Müürsoo (OÜ

Sentire MK, asukoht: Väike-

Ameerika tn 8-203, Tallinn, tel.

5097383,

e-post:xxx,

pankrotihalduri tunnistus nr 80)

A J (isikukood xxx, KesKes

Consulting OÜ, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ly Müürsoo taotlus.

2. Lõpetada V V (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

3. Kinnitada V V (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete

osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, summas 7 585,59 eurot, mis

jaguneb alljärgnevalt:

II järgu nõuded

Võlausaldaja

Välja maksmata nõue

eurodes

järk

Jaotis %

xxx AS

7 418,57

II

97,798

xxx OÜ

167,02

II

2,202

I ja III järgu nõuded puuduvad.

4. Lõpetada V V (pankrotis) pankrotimenetlus.

5. Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo V V (pankrotis) pankrotimenetluses

pankrotihalduri ja usaldusisiku ülesannetest

alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest.

6. Määrata pankrotihaldur Ly Müürsoo tasu summas 1 744,60 eurot koos

käibemaksuga.

7. Anda V Vle menetlusabi pankrotihalduri (usaldusisiku) tasu kandmiseks ning

hüvitada riigi vahenditest 884,50 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse

välja (TsMS § 183 lg 2 alusel).

7.1. Ülejäänud 860,10 eurot (sh käibemaks) anda menetlusabina kohustusega V Vl

hüvitada riigile väljamakstud halduritasu 2 (kahe) aasta jooksul pärast käesoleva

määruse jõustumist (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5).

7.2. Pankrotihalduri tasu (p 7 ja 7.1) kanda Riigi Tugiteenuste Keskusel riigi

vahendutest menetlusabina OÜ-le Sentire MK (registrikood 10539935) arvelduskonto nr

xxx Swedbank AS-is.

8. V V kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.

9. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses V V usaldusisikuks A J (isikukood

xxx, e-post: xxx).

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal

aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks on 01.12.2025. a.

11. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi

Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 7 ja 7.1. märgitud väljamakse teostamiseks.

Edasikaebamise kord

Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15

päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja

kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.

Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise/jätkamise osas

võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

1. Viru Maakohus kuulutas 01.06.2023. a määrusega välja V V pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) Ly Müürsoo. 25.04.2024. a esitas V V

(pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate

nimekirja, mille palus kinnitada. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 19.09.2024. a

määrusega.

2. 23.10.2024. a esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande, mille kohaselt palus lõpetada V V

(pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 158 lg 3 alusel.

Esitatud aruande kohaselt:

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta.

V V omab järgmistes pankades järgmisi arvelduskontosid:



Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxx, mille saldo oli pankroti väljakuulutamisel

4,80 eurot;



AS-is SEB Pank arvelduskontot nr xxx, mille saldo oli 1,42 eurot.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes lubas V Vl vastavalt V V sooviavaldusele kasutada

arvelduskontot AS-is SEB Pank, mistõttu ei kuulu AS SEB Pank arvelduskonto jääk

pankrotivara hulka.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes esitas V V eest Maksu- ja Tolliametile V V esitamata

tuludeklaratsiooni, mille tulemusena laekus pankrotivara hulka 53,88 eurot.

V V oli müünud AS-ile xxx vanametalli, mille tulemusena laekus pankrotivara hulka 244,20

eurot.

Pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes tegi V Vle väljamakseid Eesti Töötukassa.

Väljamaksetest sai arestida kokku 26,32 eurot.

Seega on pankrotivaras kokku 329,20 eurot.

Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta.

Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevad väljamaksed. Vara tagasivõitmise

tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole.

Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole.

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad.

Pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on kokku 3 460,60

eurot, millest 870 eurot koos käibemaksuga on hüvitatud riigi vahenditest, 329,20 eurot

(ajutise halduri tasu hüvitamata osa ja pankrotihalduri tasu osaliselt) saab hüvitada

pankrotivara arvelt ja 2 261,40 eurot koos käibemaksuga on vahendite puudumise tõttu

haldurile hüvitamata

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa.

Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta.

Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta.

V V nimele on registreeritud järgmised sõidukid:



sõiduauto xxx (reg.märk xxx, esmane reg.aasta 1994). Sõidukil puudub

tehnoülevaatus, viimane ülevaatus kehtis kuni 04.2016. a, sõiduki registrikanne on

peatatud;



sõiduauto xxx (reg.märk xxx, esmane reg.aasta 1992). Sõidukil puudub

tehnoülevaatus, viimane ülevaatus kehtis kuni 08.2016. a, sõiduki registrikanne on

peatatud.

Kõike kogumis hinnates asub pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes seisukohale, et

sõidukite näol ei ole tegemist likviidse varaga, mida on võimalik müüa.

Teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole.

Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel.

Käesolevas menetluses ei olnud likviidset vara, mida haldur oleks saanud valitseda ja müüa.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud.

I ja III järgu nõuded puuduvad.

II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha

saanud moodustavad 7 585,59 eurot

Võlausaldaja

Tunnustatud nõue eurodes

Jaotis

%

xxx AS

7 418,57

97,798

xxx OÜ

167,02

2,202

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida

haldur veel kavatseb esitada.

Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused

Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole.

Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus.

PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /…/ nimetatud

määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva

seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet

tunnustanud. V V ei ole nõuete nimekirjas ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõudele

vastuväidet esitanud.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks saab lugeda vastutustundetu käitumine

kohustuste võtmisel ja tekitamisel. Arvestamata oma reaalsete võimalustega on võetud laene

ja tekitatud kohustusi tagasi maksta. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu

asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes:

FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest pankrotihalduri järelepärimisele on V V käinud

pankrotimenetluse ajal perioodil juuni – detsember 2023. a tööl xxx, kuid ta ei ole tööle

asumist informeerinud ei pankrotihaldurit ega ka kohut. V V sissetulek kuude lõikes oli netos

järgmine:

2023. a juunis

412,00 eurot;

2023. a juulis

689,92 eurot;

2023. a augustis

689,92 eurot;

2023. a septembris

689,92 eurot;

2023. a oktoobris

689,92 eurot;

2023. a novembris

689,92 eurot;

2023. a detsembris

689,92 eurot.

Nimetatud summadest oleks saanud pankrotimenetluse ajal teha arestimisi, kuna samal ajal

tegi V Vle väljamakseid töövõimetoetusena ka Eesti Töötukassa (näiteks detsembris 2023. a

summas 318,06 eurot, seega oli detsembri 2023. a sissetulek kokku 1 007,98 eurot).

Kuigi pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes vabastas vastavalt V V soovile tema

arvelduskonto AS-is SEB Pank blokeeringust ja lubas V Vl igapäevaseks kasutamiseks

kasutada deebetkaarti, siis V V palk tema AS-i SEB Pank kontole ei laekunud.

Kuna V V palk ei ole laekunud tema arvelduskontole, siis on pankrotihaldur usaldusisiku

ülesannetes seisukohal, et V V soovis pankrotihalduri usaldusisiku ülesannetes ees varjata

oma vara.

FiMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

V V pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes on seisukoha, et V V on rikkunud FiMS § 47

lõikes 2 sätestatud kohustust mitte varjata saadud sissetulekut.

Juhul, kui kohus leiab, et saab jätkuda Valenitna V kohustustest vabastamise menetlus, siis

pankrotihaldur usaldusisiku ülesannete edastab kohtule usaldusisiku A J nõusoleku olla

nimetatud V V usaldusisikuks. A J on kantud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt

peetavas usaldusisikute nimekirjas.

Võlausaldajate makserekvisiidid:

xxx AS 7 418,57 eurot, jaotis II järgus 97,798 %, arvelduskonto nr xxx, viitenumbriga xxx,

selgitusega: “V V (xxx) xxx/47KT võla tasumine”.

xxx OÜ 167,02 eurot, jaotis II järgus 2,202 %, võlausaldaja palub jaotise alusel tehtavad

väljamaksed kanda xxx OÜ arvelduskontole xxx, viitenumbriga xxx, selgitusega “V V ( xxx).

Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus:

-

lõpetada V V pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist;

-

pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo halduri

kohustustest;

-

kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 1 744,60 eurot (koos

käibemaksuga), ning mõista tasu välja OÜ MK Sentire arveldusarvele;

-

anda võlgnikule menetlusabi summas 1 744,60 eurot ja välja mõista halduritasu

katteks riigi vahenditest Sentire MK OÜ kasuks;

-

kohustada võlgnikul riigile tasuma halduritasu 860,10 eurot;

-

vabastada Ly Müürsoo V V pankrotihaldusi usaldusisiku ülesannete kohustustest;

-

otsustada V V kohustustest vabastamise menetluse jätkamine ja selle jätkumisel

nimetaada usaldusisikuks A J (xxx, KesKes Consulting OÜ, xxx).

Pankrotihaldus esitas kohtule taotluse nimetada V V usaldusisikuks võlanõustaja A J.

A J on haldurile kinnitanud valmisolekut usaldusisiku kohustuste täitmise kohta. A J

allkirjastatud kirjalik nõusolek on esitatud kohtule.

3. 25.10.2024. a määrusega määras kohus, et V V (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse

kulude ja muude kulutuste katteks 2 700 eurot hiljemalt 18.11.2024. a, kuna V V (pankrotis)

pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike

väljamaksete teostamiseks (PankrS § 158 lg 1). 2 700 euro Viru Maakohtu deposiiti

mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse PankrS § 158 lg 4 alusel.

Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada

raugemisega.

5. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS §

158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg

3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3

nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab

kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et

pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike

väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud,

märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele

nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

6. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks

raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.

Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole,

pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.

7. Kohus leiab, et V V pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti

väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

8. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo

tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse

põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et

võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses.

9. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud

nõuete osas täitedokumendiks.

10. V V pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja

maksmata jäänud nõuded summas 7 585,59 eurot.

11. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Ly

Müürsoo halduri (usaldusisiku) ülesannete täitmisest.

12. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise

tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

13. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel.

Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse.

14. Kohus algatas 01.06.2023. a pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse.

15. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

16. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 01.06.2023. a, tuleb menetlust

jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku

usaldusisikuks A J, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgniku

usaldusisikuks A J.

17. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse

vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata

sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

18. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui

neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

19. Kohus hoiatab, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva

seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb §

45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7

nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste

rikkumisest teadasaamisest arvates.

20. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §

46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks

kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks on

01.12.2025. a.

Halduri tasu kinnitamine

21. PankrS § 65 lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur

taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud

pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse

kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–

3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib

määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud

ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või

olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu

alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

23. Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega

kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021. a määruse

„Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates 01. jaanuarist 2024. a tunnitasu

alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammäär 820 eurot.

24. PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Füüsilise isiku

pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui

kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks

on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab

ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni

koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.

25. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab V Vle menetlusabi pankrotihalduri tasu

kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 884,50 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta

riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Kohustada V Vt tasuma riigile pankrotihalduri

tasu osaliselt kokku 860,10 eurot (sh käibemaks) kahe aasta jooksul käesoleva määruse

jõustumisest.

26. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 158 lõpetab kohus pankrotimenetluse

raugemise tõttu.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik