2-24-8065/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kai Härmand

Kohtujurist

Ege Pilme

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-8065

Tsiviilasi

F.H maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Võlgnik

Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine, pankroti välja

kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamine

F.H (isikukood XXX, viibimiskoht XXX, xxx, )

RESOLUTSIOON

1. Võtta maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Rahuldada võlgniku maksejõuetusavaldus.

3. Kuulutada välja F.H (F.H, isikukood XXX) pankrot 20.11.2024.a kell 12.00.

4. Algatada F.H kohustustest vabastamise menetlus.

5. Nimetada F.H pankrotihalduriks Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska

28-4, 10150 Tallinn, Mob.: 52 80 212, e-post: xxx). Kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

6. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 02.12.2024 kell 9.30.

virtuaalruumis. Võlausaldajatel tuleb küsida ligipääs virtuaalsele koosolekule

pankrotihaldurilt.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka

võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada

haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see,

kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 24.

septembriks (esimene aruanne esitada 24.09.2025).

9. Menetluskulud jätta F.H kanda.

10. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

11. Käesolev määrus toimetada kätte võlgnikule ja haldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse

kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.

Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

F.H esitas 22.05.2024 kohtule maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada võlgniku

pankrot ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Avalduse kohaselt viibib

võlgnik XXXs. Võlgnikul puudub vara ja sissetulek.

Avaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 11 nõuetele ja ei esine FIMS §

14 lg-s 1 sätestatud maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus

võtab avalduse menetlusse.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud

maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule.

FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti

väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

Kohus kuulas võlgniku ära 19.06.2024. Kohus loeb maksejõuetusavalduse alusel tõendatuks, et

F.H on maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 ja 3). Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest

võlgniku puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus ei

ole tuvastanud, et võlgnikule kuuluks registrite andmetel vara. Võlgniku varalise olukorra kohta

esitatud andmetest järelduvalt ei ole usaldusisiku nimetamine sisuliselt vajalik (FIMS § 15 lg 9).

Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik on soovinud pankroti väljakuulutamist

ja kohustustest vabastamist.

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd

tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni ning määrab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise ajaks 2.12.2024 kell 9.30 virtuaalruumis.

FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FiMS §

18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust

kinnistusosakonnale.

FiMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohtu selgitused võlgnikule

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud:

1)

Andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad

seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,

sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma

viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka

kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes (PankrS § 85).

2)

Andma vande selle kohta, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged, kui kohus võlgnikku selleks kohustab (PankrS §

86 lg 1). Usaldusisik ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist ning käesoleval ajal kohus ei

kohusta võlgnikku vannet andma.

3)

Osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel; samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida

teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara

käsutamise keeldu). Kohustustest vabanemine ei ole menetluse automaatne tagajärg, vaid see

eeldab ka võlgniku poolt oma seaduses sätestatud kohustuste (mh teabe andmise ja menetlusest

osavõtu kohustuse) täitmist. Võlgniku kinnipidamisasutuses viibimine ei ole vabandus mitte

töötamiseks. Kui võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetluse aja lõppedes kohustustest

vabastamist, peab ta selleks tööd tegema ja sissetulekut teenima ja võlausaldajatele makseid

tegema. Kohus selgitas eelnimetatut võlgnikule ka 19.06.2024 ärakuulamisel.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul järgmised kohustused (FiMS § 47):

1)

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

2)

teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest;

3)

mitte varjata saadud tulusid ning vara;

4)

anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui

pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kai Härmand

Kohtunik