2-24-1724/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

20.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-1724

Kohtuasi

R.S (R.S) avaldus täitemenetluse lõpetamiseks

aegumise tõttu (täiteasi nr 052/2001/7676)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.03.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.S 26.03.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja R.S

(isikukood XXX), esindajad

vandeadvokaat Keijo Lindeberg, vandeadvokaadi abi

Kristina Ivanova

Puudutatud isikud:

Sissenõudja W.P (isikukood XXX)

Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11.03.2024 määrus menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni p 3). Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus

rahuldas R.S avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 052/2001/7676

(maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2).

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus W.P `i

kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Rahuldada R.S määruskaebus.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud W.P `i kanda.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada R.S avaldus.

5.2. Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 052/2001/7676.

5.3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta W.P `i kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-24-1724

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.S (võlgnik/avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

täiteasjas nr 052/2001/7676 aegumise tõttu. Sissenõudjaks oli võlgniku poeg W.P

(sissenõudja). Täitedokumendiks oli Tallinna Linnakohtu 03.10.1996 otsus tsiviilasjas 2/4/50-

4808/96, millega võlgnikult mõisteti välja igakuiselt tasumisele kuuluv elatis sissenõudja

täisealiseks saamiseni 08.08.2006. Täitemenetlus algatati 09.07.2001. Kohtusse pöördumise

eelselt esitas võlgnik täitemenetluse lõpetamise taotluse ka kohtutäiturile, kuid sissenõudja ei

nõustunud täitemenetluse lõpetamisega ja täitur teatas menetluse jätkamisest. Avaldaja palus

lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 052/2001/7676 nõude aegumise tõttu ja jätta kõik

menetluskulud sissenõudja kanda.

2. Kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur) teatas kohtule, et täiteasjas nr 052/2001/7676 oli

täitemenetlus võlgniku suhtes algatatud 09.07.2001, Tallinna Linnakohtu 03.10.1996 otsuse

nr 2/4/50-4808/96 ja sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäiturile teadaolevalt puudusid muud

aegumise peatamise alused, v.a tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 164 lg-s 2 esinev

alus.

3. Sissenõudja kohtule avalduse osas seisukohta ei esitanud.

2-24-1724

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Harju Maakohus rahuldas 11.03.2024 määrusega avalduse ja lõpetas täitemenetluse

täiteasjas nr 052/2001/7676 nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jäid

menetlusosaliste endi kanda.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitati täitedokument esimest korda täitmisele

hiljemalt 09.07.2001. Enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli

jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates

05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude täitmise aegumistähtaeg 10 aastat, mis

algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne

nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2).

6. Maakohus leidis, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab üldjuhul TsÜS § 159 lg 1

järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kuna aga antud juhul on

tegemist alaealisele lapsele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimusega, tuleb

erinormina kohaldada TsÜS § 164 lg-t 2, mille järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete

aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille

kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Eeltoodust tulenevalt

elatisnõude puhul aegumise tähtaja arvestamine peatub ja jätkub pärast peatumise tinginud

asjaolu äralangemist, st pärast lapse täisealiseks saamist. Sissenõudja sai täisealiseks

08.08.2006. Ümberarvutatud aegumistähtaja jooksul ei olnud elatise nõude ega selle täitmise

menetluse aegumine peatunud. Seega aegus elatisnõude täitmiseks alustatud täitemenetlus

05.04.2021, mistõttu avaldus on põhjendatud ja vaidlusalune täitemenetlus tuleb lõpetada.

7. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda, iga menetlusosalise menetluskulud jäävad nende endi kanda ja

keegi ei pea hüvitama teise menetlusosalise menetluskulusid.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

maakohus jättis avaldaja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palub teha uue määruse,

millega jätta kõik menetluskulud sissenõudja kanda.

9. Määruskaebuse põhjenduseks märgib avaldaja esiteks, et kohus on rikkunud

põhjendamiskohustust, kuna pole arusaadav, millisel konkreetsel alusel on mõlema poole

menetluskulud jäetud poolte endi kanda. TsMS § 172 lg 1 koosneb kahest lausest, mis

reguleerivad erinevalt menetluskulude jaotust. Samuti puuduvad lahendis igasugused

põhjendused selle kohta, miks kohtu hinnangul peab avaldaja kandma enda menetluskulud

ise.

10. Teiseks on avaldaja seisukohal, et antud juhul oli igal juhul põhjendatud jätta avaldaja

menetluskulud sissenõudja kanda, kuna käesoleva kohtuvaidluse põhjustas sissenõudja.

Sissenõudjal oli võimalik anda täiturile nõusolek täitemenetluse lõpetamiseks, mille korral

poleks kohtuvaidlust järgnenud. Sissenõudja aga ei andnud nõusolekut täitemenetluse

lõpetamiseks ja ei esitanud ka ühtegi sisulist ja õiguslikku põhjendust, miks puudutatud isiku

hinnangul polnud täitemenetluse lõpetamise alused täidetud. Seega on sissenõudja teadlikult

tekitanud avaldajale kahju menetluskulude näol ja menetluskulud tuleb jätta sissenõudja

kanda.

2-24-1724

EDASINE MENETLUSE KÄIK

11. Maakohus andis sissenõudjale ja kohtutäiturile tähtaja määruskaebusele vastuse

esitamiseks.

12. Sissenõudja ega kohtutäitur määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

13. Maakohus võttis 03.05.2024 määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning

edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS §

659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega jätab menetluskulud sissenõudja kanda. Määruskaebus rahuldatakse.

15. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi

koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas

maakohtu määruse osas, millega kohus jättis avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda.

Seega on maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud.

16. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset kohaldatakse üldjuhul ühe menetlusosalisega menetluste

puhul. Mitme menetlusosalisega menetlustes saab TsMS § 172 lg 1 esimest lauset rakendada

juhul, kui menetluses osaleb nt mitu avaldajat ühiselt sama eesmärgiga. Mitme

menetlusosalisega menetlustes on õige menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 172 lg 1

teist lauset. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita

menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne

menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Mitme

menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku

kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14).

17. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul jätta menetluskulud sissenõudja kanda.

Lahend, millega täiteasjas täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse, tehakse

sissenõudja kahjuks. Käesoleval juhul ei nõustunud sissenõudja kohtueelselt täitemenetluse

lõpetamisega, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

sissenõudja kanda. Samale järeldusele jõudis ringkonnakohus analoogses tsiviilasjas nr 2-22-

15667 (TlnRnKo 25.04.2023, 2-22-15667, p 10).

18. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega

seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti sissenõudja kanda.

19. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ja maakohus ei

ole poolte vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab

menetluskulud TsMS § 177 lg 2 järgi määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

20. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 178 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)