2-24-16703/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-24-16703

Määruse tegemise aeg ja koht

20. novembril 2024 kell 9.00, Pärnu

Tsiviilasi

K. L. (K. L.) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse

menetlusse

võtmine,

pankroti

väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: K. L. (isikukood XXX , elukoht

registris: XXX, elukoht avalduses: XXX, XXX (XXX))

Usaldusisik: Ly Müürsoo (OÜ Sentire M.K., Väike-

Ameerika 8 – 203, Tallinn, e-post: XXX)

Ärakuulamine

K. L. avalduse menetlusse võtmise eelselt isiklikult ära

kuulatud 12. novembril 2024 Pärnu Rüütli tn

kohtumajas

RESOLUTSIOON

1. Võtta K. L. maksejõuetusavaldus menetlusse ja rahuldada ilma eelnevalt usaldusisikut nimetamata

(FiMS § 15 lg 9).

2. Kuulutada välja K. L. (K. L., isikukood XXX) pankrot 20. novembril 2024 kell 09.00.

3. Nimetada K. L. pankrotihalduriks Ly Müürsoo (pankrotihalduri tunnistus nr 80, OÜ Sentire M.K.,

Väike-Ameerika 8 – 203, Tallinn 10129, e-post: XXX, tel 6481156; mobiiltelefon 50 97 383).

4. K. L. (K. L.) võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. detsembril 2024 algusega kell 15.00

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, II korrus, saal nr 3).

5. K. L. on kohustatud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule vandega kinnitama vara ja

kohustuste kohta esitatud andmete õigsust. Vande andmiseks peab K. L. ilmuma kohtusse 20.

detsembril 2024 kell 14.55.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude

kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on

tagatud pandiga. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus, pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes,

on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste

täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Tsiviilasi nr 2-24-16703

7. Algatada K. L. (K. L., isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab

võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta möödumist

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

8. Pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur Ly Müürsoo usaldusisiku kohustusi, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

9. Kohus annab pankrotihaldur Ly Müürsoole õiguse esitada Maksu- ja Tolliametile K. L.

tuludeklaratsioonid.

10. K. L. usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldur peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 20. novembriks, esimene aruanne esitada 20. novembriks 2025.

11. K. L. peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.

12. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

13. Lõpetada K. L. suhtes toimuvad sundtäitmised.

14. Menetluskulud jäävad K. L. kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude

suurust kindlaks ei määra.

15. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

16. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

17. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA VÕLGNIKU TAOTLUS

1. K. L. esitas 13. märtsil 2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse.

Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused u 2022.aastal, mil ei suutnud oma kohustusi

enam tasuda, olemasolevast sissetulekust selleks ei jätkunud. Võlgnik oli sõltuvuse küüsis, sealt

tekkisid võlgnevused. Ühel hetkel sattus elama Pärnu kodutute varjupaika, kuna ei olnud enam kohta,

kus elada. Võlgnik on Töötukassas töötuna arvel, terviseprobleemide tõttu on määratud osaline

töövõime. Kohustused ületavad sissetulekuid, see takistab igapäevaeluga toimetulekut. 2024.a sügise

pöördus võlgnik võlanõustaja vastuvõtule, kes kaardistas võlasituatsiooni ning selgus, et võlgnik oma

kohustuste tasumisega majanduslikult toime ei tule. Maksejõuetusavalduses esitatud andmete kohaselt

võlgnikul mingit vara ei ole, tema sissetulekuks on osalise töövõime toetu 351 eurot kuus.

Väljaminekud 340 eurot kuus. Võlgniku täitmata kohustuste summa on 1657,08 eurot.

Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik

soovib usaldusisikuks J. M.’d.

ÄRAKUULAMINE

2. Pärnu Maakohus 12. novembril 2024 kuulas võlgniku avalduse menetlusse võtmiseks isiklikult ära.

Võlgnik selgitas, et kohtutäituri juures täitmisel on kriminaalasjast tulenevad menetluskulud – võlgnik

juhtis sõidukit joobes. Teised nõuded on telefonimüügi teel tehtud ostude (vitamiinid, tervisetestid)

eest. Kohus selgitas võlgnikule nõuete aegumist, nõuetele vastuväidete esitamist, menetluse tulemusel

kohustustest vabanemise eeldusi ning võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal.

Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, selgitas, et on oma eluga sellises seisus, et ei ole suuteline

ka 1600 eurot tasuma. Vara puudub, liiklusregistrisse kantud sõiduk on ammu müüdud, võlgnik ei

teadnud, et see on registris veel tema nimel ning ei tea, kuidas seda registrist maha saada. Kinnisvara ei

2(5)

Tsiviilasi nr 2-24-16703

ole võlgnik kunagi omanud. Töö juures 2021.aastal juhtunud õnnetuse tagajärjel on tervis halvenenud,

kõiki töid ei saa enam teha.

Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, palus pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Võlgnik kinnitas, et takistusi kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine

3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja

läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast

seadusest ei tulene teisiti.

4. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. Kohus, tutvunud maksejõuetusavaldusega, leiab, et see

vastab FIMS § 11 nõuetele ja FIMS § 14 lg-s 1 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ei

esine. Kohus võtab avalduse menetlusse.

Pankrotimäärus ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine

5. FiMS § 15 lg-s 9 sätestatakse, et kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud

pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne

päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt

pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

6. Kohus loeb K. L. maksejõuetusavalduse ja ärakuulamisel temalt saadud selgituste põhjal tõendatuks,

et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetusavalduse kohaselt on teadaolevaid täitmata kohustusi

kokku üle 1600 euro, võlgniku kinnitusel on nõuded muutunud sissenõutavaks. Võlgnik on töötu,

kodutu ning osalise töövõimega, tema sissetulekuks on sotsiaaltoetused (töövõimetoetus). Võlgnikul ei

ole mingit sissetulekut ega vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ja

maksejõuetusmenetluse kulusid katta. Seetõttu ei ole võimalik makseraskusi ületada näiteks võlgade

ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

7. Vararegistrite andmetel kuulub võlgnikule üksnes 1987.a registreeritud sõiduk (maastikusuutlik

sõiduauto) Isuzu Trooper, reg märgiga 44EV. Sõidukil on käsutamise keelumärge (27. oktoobrist 2005

kohtutäitur Rannar Liitmaa ja 27. märtsis 2024 kohtutäitur Õnne Pajuri keelumärked), sõidukil puudub

kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus, sõiduki registrikanne on peatatud. Võlgniku kinnitusel müüs

ta sõiduki aastaid tagasi, selle asukoht on talle teadmata. Kohus ei loe sõidukit varaks, mille arvelt

oleks võimalik võlausaldajate nõudeid täita või katta menetluse kulusid.

8. Kohtule esitatud asjaoludest järelduvalt on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku eluviisid, tervise

halvenemine ning mõtlematud kulutused (nõustumine sidevahendi teel tehtud pakkumistega) ehk muu

asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.

9. Arvestades võlgniku kohustuste suhteliselt väikest summat ning võlgniku varalise olukorra kohta

esitatud ja kohtu kogutud andmeid, ei ole usaldusisiku nimetamine sisuliselt vajalik (FIMS § 15 lg 9),

kohus kuulutab pankroti välja usaldusisikut määramata.

10. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise

3(5)

Tsiviilasi nr 2-24-16703

vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise.

Samuti PankrS § 31 lg 6 alusel määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha.

11. K. L. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. FiMS § 45 lg

1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti

väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega.

12. Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab K. L.

pankroti välja ja vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule algatab tema kohustustest vabastamise menetluse.

13. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kes on andnud selleks nõusoleku. Ly

Müürsoo vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on kohtu jaoks usaldusväärne ning kinnitanud

enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest.

Võlgnik taotles määrata usaldusisikuks J. M.. J. M.-il pankrotihalduri pädevust ei ole. FiMS § 46 lg 1

järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib

haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus kaalub võlgniku

taotletud J. M. usaldusisikuks määramist pankrotimenetluse lõpetamisel.

14. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Kohus võtab võlgnikult enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vande ja selleks kohustab võlgnikku isiklikult

üldkoosolekust osa võtma. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2). Pankrotihaldur

peab tagama pankrotivara nimekirja olemasolu võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks.

15. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg

1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu

ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

16. Kohus annab usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldurile loa vajadusel esitada võlgniku nimel

Maksu- ja Tolliametile võlgniku tuludeklaratsioonid, eesmärgiga tagada võimaliku tulumaksutagastuse

laekumine pankrotivara hulka. See on kooskõlas pankrotihalduri poolt võlgniku vara valitsemise

põhimõtetega. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg 3 järgi on füüsiline isik kohustatud esitama

tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest. TuMS § 36 lg-st 6 tulenevalt on

selle deklaratsiooni eesmärk eelkõige maksustatava tulu arvestamise perioodide eristamine: viidatud

normis sätestatakse, et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate

tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti

väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta.

TuMS § 44 lg 6 kohaselt ei pea võlgnik iga-aastast tuludeklaratsiooni esitama, kui tema tulu ei ületa

maksuvaba tulu määra või kui tema maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu

tasuda. Seega on võimalik olukord, kus võlgnik pankrotimenetluse/kohustustest vabastamise

menetluse ajal tuludeklaratsiooni ei esita, kuigi tal on õigus tasutud tulumaksust osa tagasi saada.

Samuti ei ole välistatud, et võlgnik küll esitab deklaratsiooni, kuid suunab tagastatava tulumaksu

TuMS § 46 lg 6 alusel kolmanda isiku pangakontole, millele pankrotihalduril juurdepääsu ei ole.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-24-16703

17. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse jätkamiseks. Seega võlgniku vara suhtes algatatud

täitemenetlused täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 kohaselt lõpevad pankroti

väljakuulutamisega.

18. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Kohus määrab aruande esitamise kuupäeva.

19. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta

(FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle

kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

20. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu

nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja

nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.

Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

21. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot,

kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu

kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud.

PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja

võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

5(5)