2-23-2718/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

19.november 2024, avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-23-2718

Tsiviilasi

TYCOON OÜ hagi Solgate OÜ vastu võla, intressi ja

viiviste nõudes

Hagihind

1 801 396,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TYCOON OÜ (reg.kood 12605197, asukoht

Tornimäe 7-137, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Daniil

Savitski, Advokaadibüroo K&S Legal, e-post:

daniil@kslegal.ee

Kostja: Solgate OÜ (reg.kood 12017187, asukoht Joa 3-

13, 10127 Tallinn, e- post: y.P.@mac.com)

Kostja lepinguline esindaja:

A. L., e-post

info@ironlaw.ee

Menetluse liik

Asja arutamine kohtuistungil 05.06.2024 ja edasi

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada TYCOON OÜ hagiavaldus.

2. Välja mõista Solgate OÜ-lt TYCOON OÜ kasuks

põhinõue summas 1 291 040 eurot, põhinõudelt

arvestatud intress summas 245 048,10 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 29 693,92 eurot.

3. Välja mõista Solgate OÜ-lt TYCOON OÜ kasuks

viivis tasumata põhinõudelt (1 291 040 eurot)

0,05% päevas alates 18.02.2023 kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta Solgate OÜ kanda.

5. Määrata kindlaks, et TYCOON OÜ hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus on 10 550 eurot.

6. Välja mõista Solgate OÜ-lt TYCOON OÜ kasuks

menetluskulud 10 550 eurot.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1.

17.02.2023 hagiavalduses palub TYCOON OÜ (edaspidi hageja) kostjalt Solgate OÜ-

lt (edaspidi kostja) välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 1 291 040 eurot,

põhinõudelt arvestatud intressi summas 245 048,10 ja sissenõutavaks muutunud (kuni

hagiavalduse esitamiseni) viivise summas 29 693,92 eurot ning viivise põhinõudelt 0,05%

päevas tasumata põhinõudelt alates 18.02.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

1.1

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja (mõlemat poolt esindas samaaegselt

seaduslik esindaja Y.P.) 01.03.2016 laenulepingu nr 01/03/2016 (laenuleping 1), milles lepiti

kokku, et hageja annab kostjale laenu 900 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

hiljemalt 31.12.2020. 01.12.2020 sõlmiti laenulepingu 1 lisa, millega pikendati laenu

tagastamise tähtaega kuni 31.12.2021 ja 01.12.2021 pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni

31.12.2022.

Laenulepingu 1 alusel pidi laenu üleandmine toimuma vastavalt kostja taotlustele raha

kandmisega kostja arvelduskontole. Laenu tagastamata osalt arvestati intressi 6% aastas ja

laenu tagastamisega viivitamisel oli õigus nõuda viivist 0,05% päevas. Laenulepingu 1 alusel

tegi hageja kostjale järgmised väljamaksed kogusummas 891 000 eurot:



01.03.2016 90 000 eurot;



23.03.2016 10 000 eurot;



31.03.2016 150 000 eurot;



02.05.2016 50 000 eurot;



06.06.2016 50 000 eurot;



15.06.2016 50 000 eurot;



02.08.2016 50 000 eurot;



05.09.2016 35 000 eurot;



30.09.2016 10 000 eurot;



10.11.2016 1000 eurot;



20.04.2017 7000 eurot;



25.04.2017 10 000 eurot;



22.08.2018 20 000 eurot;



01.11.2019 8000 eurot;



04.08.2020 100 000 eurot;



28.10.2020 250 000 eurot.

Kostja on laenulepingu 1 alusel maksnud hagejale tagasi kokku 35 000 eurot – 06.02.2017

1000 eurot, 16.05.2017 3000 eurot, 26.05.2017 4000 eurot, 29.05.2017 2000 eurot,

15.12.2020 25 000 eurot -, mille hageja on arvestanud intressimakseteks.

Laenulepingu 1 lõppemisele järgneva päeva, s.o 03.01.2023 seisuga on laenulepingust 1

kostja põhivõlgnevus hageja ees 894 000 eurot ja tasumata intress 222 896,44 eurot. Kuna

kostja laenu tähtaegselt ei tasunud, siis on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest alates

03.01.2023 kuni 17.02.2023 (46 päeva) 20 493 eurot (0,05 x 891 000 x 46).

1.2

01.09.2021 sõlmisid hageja ja kostja (mõlemat poolt esindas samaaegselt seaduslik

esindaja Y. P.) laenulepingu nr 01/09/2021 (laenuleping 2), mille kohaselt kohustus hageja

andma kostjale osade kaupa laenu summas 700 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

hiljemalt 31.12.2021. 31.12.2021 pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 31.12.2022.

Laenulepingu 2 alusel pidi laenu üleandmine toimuma vastavalt kostja taotlustele raha

kandmisega kostja arvelduskontole. Laenu tagastamata osalt arvestati intressi 6% aastas ja

laenu tagastamisega viivitamisel oli õigus nõuda viivist 0,05% päevas. Laenulepingu 2 alusel

tegi hageja kostjale järgmised väljamaksed kogusummas 400 040 eurot:



28.10.2021 203 755 eurot;



25.04.2022 18 500 eurot;



22.11.2021-22.04.2022 15 000 eurot (3000+2000+2000+2000+2000+3000+1000);



06.05.2022 181 285 eurot.

Laenulepingu 2 lõppemisele järgneva päeva, s.o 03.01.2022 seisuga on laenulepingust 2

kostja põhivõlgnevus hageja ees 400 040 eurot ja tasumata intress 22 151,66 eurot. Kuna

kostja laenu tähtaegselt ei tasunud, siis on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest alates

03.01.2023 kuni 17.02.2023 (46 päeva) 9200,92 eurot (0,05 x 891 000 x 46).

2. Hageja palus jätta tõendina arvestamata laenulepingu 1 ja laenulepingu 2 28.10.2022

pikendamised, kuivõrd hageja hinnangul on tegemist võltsitud (tagantjärele koostatud)

dokumentidega. Hageja põhjendas oma kahtlust sellega, et:



dokumendid on hageja ja kostja poolt allkirjastanud üks ja sama isik, Y. P..



dokumendid on allkirjastatud käsitsi, mille tõttu ei ole võimalik hinnata, millal täpselt

on dokument koostatud ja allkirjastatud.



hageja raamatupidamises selliseid dokumente ei ole.



kostja on 04.04.2023 taotluses väitnud, et kostjal kõnealuseid dokumente ei ole, kuna

need on kostja endise raamatupidaja M. M. valduses. M. M. on kinnitanud, et tema

avalduses selliseid dokumente ei ole kunagi olnud. Seega jääb arusaamatuks, kust

kostja dokumendid kohtule esitamiseks lõpuks üles leidis.



04.04.2023 taotlusele on lisatud kostja raamatupidamise dokumentide üleandmise akt,

milles on kostjale tagastatud dokumentide nimekiri ja millele on kostja juhatuse liige

Y. P. käsitsi kirjutanud juurde nimekirja dokumentidest, mis on talle üle andmata.

Kõnealuses puuduvate dokumentide nimekirjas ei ole ära märgitud vaidlusaluseid

laenulepingu lisasid.



laenu tagastamises tähtaegasid on varasemaltki pikendatud, kuid vastavad dokumendid

on alati sõlmitud lepingu lõppemise aasta detsembris ning tähtaega on pikendatud ühe

aasta võrra. Seega ei sobitu vaidlusalused pikendamised väljakujunenud mustrisse.



dokumentide olemasolu korral oleks eluliselt usutav, et kostja oleks need esitanud

kohtule juba oma esimeses menetlusdokumendis hageja nõudeõiguse puudumise

tõendamiseks, mitte ei oleks püüdnud menetlust venitada kuus kuud ja on alles

viimases hädas dokumendid kohtule esitanud.



kostja poolt esitatud 29.08.2023 hagivastuse lisa 3, mis on Y. P.i poolt 29.08.2023

digitaalselt allkirjastatud, konteineris on fail nimega „29.08.23, 17:59 Microsoft

Lens.pdf“. Microsoft Lens on nutitelefoni rakendus, mille abil saab teha telefoniga

pilti dokumendist. Kõnealuse faili avades on kaks dokumenti, millel on mõlemal Y.

P.i käsitsi kirjutatud allkiri koos käsitsi kirjutatud venekeelse märkusega „koopia

õige“. Seega on Y. P. teinud enda telefoniga 29.08.2023 pildi allkirjastatud

paberdokumendist ja samas väidab, et ei saa ise neid dokumente kohtule esitada, kuna

originaaldokumendid on endiselt M. M. käes.

Isegi, kui vastab tõele, et vaidlused laenulepingu lisad koostati ja allkirjastati 28.10.2022, on

hageja ja kostja vaheline laenusuhe tõlgendatav osaühingu poolt juhatuse liikmele antava

laenuna, sest nii hageja kui kostja poolt on vaidlusalused laenulepingu lisad allkirjastanud Y.

P. (hageja juhatuse liige 17.03.2014-10.11.2022) ning need oleksid tühised äriseadustiku (ÄS)

§ 159 lg 1 p 4 ja lg 4 alusel. Juhul, kui kohus leiab, et laenulepingud on tühised, palub hageja

nõuda ülekantud summad kostjalt välja alusetu rikastumise sätete alusel. Ka sellisel juhul on

õigus arvestada viivist. Lepingus kokkulepitud intressimäär on väiksem kui seadusega

ettenähtud viivitusintressi määr. Kuna nõude rahuldamisel alusetu rikastumise sätete alusel ei

kehtiks viivismäär 0,05% päevas, tuleb viivist arvestada seaduses sätestatud määras.

3. Hageja esitas 21.10.2024 menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt hageja

kasuks 12 446,25 euro väljamõistmist, millest 5000 eurot on riigilõiv ja 7446,25 eurot

õigusabikulud (tunnihind 185 eurot (km/ta) x 40 tundi ja 15 minutit).

Kostja vastuväited ja selle põhjendused

4. Kostja hagi vastuses hagile ei tunnistanud ning vaidles hagile vastu, menetluskulud

palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja nõue ei ole muutunud veel

sissenõutavaks. 28.10.2022 pikendasid hageja ja kostja laenulepingu 1 ja laenulepingu 2 laenu

tagastamise tähtaega kuni 31.12.2024. Ühtlasi märkis kostja, et hageja

raamatupidamisdokumendis on laenu arvestus valesti kajastatud ning hagis märgitud summa

ei ole korrektne ja kooskõlas hageja enda raamatupidamises peetava arvestusega, mis oli

edastatud audiitorile.

5.

05.06.2024 istungil kinnitas kostja, et raha on kostjale dokumentide järgi antud. Kostja

teatas, et soovib esitada tasaarvestuse avalduse – kogu raha, mille kostja hagejalt laenulepingu

alusel sai, oli kasutatud hageja huvides.

6. Kostja esitas 21.06.2024 protsessuaalse tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab

laenuna antud summad hageja eest kogu Kalevi panoraama ehituse ajal teostatud tasumistega.

7. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ega esitanud vastuväiteid hageja

menetluskulude nimekirjale.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi

materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi

tuleb rahuldada.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki

pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS §

436 lg 7 ja § 438 lg 1).

10. Hageja esitas kostja vastu võlanõude hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu 1 ja

laenulepingu 2 alusel.

11. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist

(võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda

seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostjad rikkusid lepingut ja kostjad vastutavad lepingu rikkumise eest.

12. Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised

asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 01.03.2016 laenulepingu 1, mille alusel annab hageja

kostjale laenu osade kaupa vastavalt kostja taotlusele 900 000 eurot intressiga 6% aastas

tagastamata osalt (dtl 22-23). Laenulepingu 1 alusel kandis hageja kostjale kokku 891 000

eurot (dtl 26-37). Hageja ja kostja sõlmisid 01.09.2021 laenulepingu 2, mille alusel annab

hageja kostjale laenu osade kaupa vastavalt kostja taotlusele 700 000 eurot intressiga 6%

aastas tagastamata osalt (dtl 41-42). Laenulepingu 2 alusel kandis hageja kostjale kokku 400

040 eurot (dtl 44-84). Kostja on 05.06.2024 istungil märkinud, et dokumentide järgi on hageja

väidetud summad kostjale välja maksnud (dtl 545, 00:05:41).

13. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg

1). Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral

tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Esitatud

asjaoludel vastab hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping 1 ja laenuleping 2 laenulepingu

tunnustele. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kuna Y. P. oli laenulepingute sõlmimise ajal

nii hageja kui ka kostja seaduslik esindaja, siis sisuliselt on hageja andnud laenu enda juhatuse

liikmele, mistõttu on laenulepingud tühised ÄS § 159 lg 1 p 4 ja lg 4 alusel. Kohus leiab, et

kuivõrd laenusaajaks on siiski osaühing, siis ei ole osaühing seostatav juhatuse liikmena.

Seetõttu ei analüüsi kohus hageja alternatiivset nõuet.

14. Kostja kohustus laenulepingu 1 alusel saadud laenu tagastama 31.12.2020 (laenuleping

1 p 2.1). 01.12.2020 pikendati laenulepingu 1 alusel antud laenu tagastamise tähtaega kuni

31.12.2021 (dtl 24) ja 01.12.2021 pikendati veelkord laenulepingu 1 alusel antud laenu

tagastamise tähtaega kuni 31.12.2022 (dtl 25). Kostja kohustus laenulepingu 2 alusel saadud

laenu tagastama 31.12.2021 (laenulepingu 2 p 2.1). 31.12.2020 pikendati laenulepingu 2

alusel antud laenu tagastamise tähtaega kuni 31.12.2022 (dtl 43).

15. Kostja teatas 04.04.2024 menetlusdokumendis, et laenulepingu 1 ja laenulepingu 2

alusel antud laenu tagastamise tähtaega pikendati, kuid kostja esitab nimetatud dokumendid

esimesel võimalusel, kuna need on kostja endise raamatupidaja valduses (dtl 93, p 6). Kostja

esitas 29.08.2023 kohtule laenulepingu 1 ja laenulepingu 2 lisad, mille kohaselt pikendasid

hageja ja kostja 28.10.2022 laenude tagastamise tähtaega kuni 31.12.2024 (dtl 255-256).

Hageja hinnangul on tegemist võltsitud (tagantjärele koostatud) dokumentidega ning põhistas

enda kahtlusi (vt dtl 271, p 2.11). Hoolimata kohtupoolsele selgitustele (dtl 279; 290; 393, p

9), ei toonud kostja kohtu ette asjaolusid, mis kinnitavad/tõendavad kostja esitatud

dokumentide ehtsust. Kohus märgib, et kostja on andnud menetluses vastuolulisi väiteid. Kui

04.04.2023 taotluses selgitas kostja, et ei saa laenulepingute pikendamise lisasid üldse esitada,

sest need olevat kostja endise raamatupidaja M. M. valduses (dtl 93), viidates raamatupidaja

poolt kostjale üleantud nimekirjale (dtl 95), siis 29.08.2023 kostja vastuse lisana on kostja

vaidlusalused laenulepingute lisad esitanud. Sel korral on kostja väitnud, et esitab kinnitatud

koopiad laenulepingute pikendamise kohta (dtl 244, p 11). Erinevalt 04.04.2023 taotluses

selgitatule, et endise raamatupidaja M. M. valduses on kõik dokumendid, väitis kostja, et

endise raamatupidaja valduses on dokumentide originaalid (dtl 245, p 12). Ühtlasi on kostja

esitanud 29.08.2023 kinnitatud koopiad. 29.08.2023 kostja vastuse lisana 3 esitatud dokument

on Y. P.i poolt 29.08.2023 digitaalselt allkirjastatud ja digikonteineris on fail nimega

„29.08.23, 17:59 Microsoft Lens.pdf“. Hageja on selgitanud, et Microsoft Lens on nutitelefoni

rakendus, mille abil saab teha telefoniga pilti dokumendist (dtl 302, p 2.5) ja kostja ei ole

sellele vastu vaielnud. Kõnealuses failis on kaks dokumenti, millel on mõlemal Y. P.i käsitsi

kirjutatud allkiri koos käsitsi kirjutatud venekeelse märkusega „koopia õige“. Kostja on

01.04.2024 kohtunõudele vastates selgitanud, et Y. P. kinnitas dokumentide õigsust

29.08.2023 oma allkirjaga koopiatel, kuna laenulepingute koopiad on värvilised (dtl 514). See

tähendab, et kuigi kostjal ei ole väidetavalt originaaldokumente, on ta siiski kinnitanud koopia

õigsust. Isegi kui Y. P. tõesti kinnitas koopiast tehtud koopia õigsust, siis ei ole kostja

selgitanud, miks on foto lepingust tehtud must-valgena, kui koopia tegelikult oli värviline.

Ühtlasi on kostja väitnud 01.04.2024 menetlusdokumendis, et raamatupidaja M. Meinar on

saatnud kostja uuele raamatupidajale laenulepingute lisad, mistõttu ei ole usutav, et tal

dokumentide originaale ei ole. Tutvudes M. M. 03.02.2023 e-kirja ja selle lisadega, nähtub, et

nimetatud e-kirjaga ei ole saadetud vaidlusaluste laenulepingute 28.10.2022 lisasid (dtl 514,

516-526). M. M. on Y. P. kirjutanud, et tema valduses ei ole kostja nõutud dokumente (dtl

128, 528-529). Ka hageja on kinnitanud, et tema raamatupidamises vaidlusaluseid

lepingulisasid ei ole (dtl 271, p 2.11.3). Kostja on küll viidanud dokumentide üleandmise

aktile, milles on kirjas, et üle on andmata hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud (vt dtl

95, 286) on kostja ise 05.06.2024 istungil selgitanud, et raamatupidaja allkirjastas trükitud osa

ning käsitsi on aktile kirjutanud Y. P. (dtl 545, 00:09:11). Seega raamatupidaja ei ole

kinnitanud, et muu hulgas vaidlusalused lepingute lisad oleksid Y. P.ile üle andmata ning

ühtlasi ei ole teada, millal Y. P. aktile omakäeliselt esitamata dokumentide loetelu aktile

kirjutas. Tuginedes eeltoodule jätab kohus kostja poolt 29.08.2023 esitatud vaidlusalused

laenulepingute lisad laenu tagastamise tähtaja pikendamise kohta asjas tõendite hindamisel

arvestamata, kuna need on ebausaldusväärsed (TsMS § 239 lg 5 teine lause).

16. Võttes arvesse, et laenulepingu 1 ja laenulepingu 2 alusel antud laenu tagastamise

tähtaeg oli 31.12.2022, on seega muutunud kohustus sissenõutavaks.

17. Hagiavalduse esitamise seisuga on seega kostja võlgnevus kokku 1 565 782,02 eurot,

millest põhinõue on 1 291 040 eurot, tasumata intress 245 048,10 eurot (dtl 40, 85) ja

sissenõutavaks muutunud viivis 29 693,92 eurot ((0,05x400 040x46)+(0,05x891000x46)

perioodi 03.01.2023 kuni 17.02.2023 eest.

18. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks (laenulepingu 1 ja laenuleping tuli täita

31.12.2022). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõla 1 291 040 euro osas.

19. Kohus analüüsib intressinõuet 245 048,10 eurot. Majandus- või kutsetegevuses antud

laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Laenuleping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses

ning pooled on laenulepingu 1 ja laenulepingu 2 punktis 2.3 kokku leppinud, et laenu

tagastamata osalt tuleb maksta intressi 6,00% aastas (dtl 22, 41).

Laenulepingu 1 alusel tegi hageja kostjale väljamakseid kogusummas 891 000 eurot

järgmistel aegadel ja summades (dtl 26-37):

•

01.03.2016 90 000 eurot;

•

23.03.2016 10 000 eurot;

•

31.03.2016 150 000 eurot;

•

02.05.2016 50 000 eurot;

•

06.06.2016 50 000 eurot;

•

15.06.2016 50 000 eurot;

•

02.08.2016 50 000 eurot;

•

05.09.2016 35 000 eurot;

•

30.09.2016 10 000 eurot;

•

10.11.2016 1000 eurot;

•

20.04.2017 7000 eurot;

•

25.04.2017 10 000 eurot;

•

22.08.2018 20 000 eurot;

•

01.11.2019 8000 eurot;

•

04.08.2020 100 000 eurot;

•

28.10.2020 250 000 eurot.

Laenulepingu 1 alusel tegi kostja hagejale tagasimakseid kokku summas 35 000 eurot ja

tagasimaksed toimusid ajavahemikul 06.02.2017 kuni 15.12.2020 (dtl 28-30, 38-39). Hageja

on arvestanud laenulepingu 1 alusel tehtud tagasimaksed intressimakseteks. Arvestades, et

tagasimaksed on toimunud enne laenu tagastamise tähtaega ja kostja kohustus tasuma ka

intressi, on hageja poolt laekunud maksete arvestamine intressimaksete katteks VÕS § 88 lg 8

alusel õiguspärane. Kostja ei ole ka sellele vastu vaielnud.

Laenulepingu 2 alusel tegi hageja kostjale väljamakseid kogusummas 400 040 eurot (dtl 44-

84):

•

28.10.2021 203 755 eurot;

•

25.04.2022 18 500 eurot;

•

22.11.2021-22.04.2022 15 000 eurot (3000+2000+2000+2000+2000+3000+1000);

•

06.05.2022 181 285 eurot.

Laenulepingu 2 alusel saadu laenu osas kostja tagasimakseid teostanud ei ole.

Lähtudes eeltoodust on hagejal õigus arvestada kostjale laenu tagastamata osalt intressi 6%

aastas perioodi 01.03.2016 kuni 31.12.2022 eest summas 245 048,10 eurot (dtl 40, 85).

Vastavalt tuleb hageja intressinõue rahuldada.

20. Kohus võtab seisukoha viivisenõude osas. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis

perioodi 03.01.2023 kuni 17.02.2023 eest summas 29 693,92 eurot. Samuti palub hageja

mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutumata viivis tasumata põhinõudelt alates

hagiavalduse esitamises kuni kohustuse täitmiseni 0,05% päevas. Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepingus on

kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks

intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest

(TsMS § 367). Viivisemäär on lepingu järgi 0,05% päevas (laenulepingu 1 ja 2 p 3.1). Seega

tuleb rahuldada ka nii sissenõutavaks muutunud viivis, kui ka hagiavalduse seisuga

sissenõutavaks muutumata viivis alates 18.02.2023 viivisemääraga 0,05% päevas põhinõude

(1 291 040 euro) tasumata osalt.

21. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi.

22. Kostja on esitanud 21.06.2024 tasaarvestusavalduse, milles palub tasaarvestada hageja

poolt laenuna kantud summad kostja poolt hageja eest tasutud summaga (dtl 553, p 21).

Kohus palus 13.08.2024 kostjalt täpsustada enda tasaarvestuse avaldust ja tuua selgelt välja

kui suur on kostja nõue hageja vastu, millega kostja seda tõendav ja millal muutus kostja nõue

sissenõutavaks (dtl 612). Kostja taotles vastamistähtaja pikendamist (dtl 615), mille kohus

rahuldas. Kostja ei täpsustanud kohtu määratud tähtajaks oma tasaarvestusavaldust ega

esitanud tõendeid.

Kohus leiab, et kostja tasaarvestuse vastuväitena esitatud nõue on sedavõrd ebaselge, et pole

võimalik aru saada, millise ja kui suure nõudega on tegu. Seetõttu ei ole võimalik

tasaarvestusavaldust sisuliselt lahendada.

Menetluskulude jaotus

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas

hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks

tegemisel tuleb hinnata menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust,

esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo

3-2-1-39-16, 2-16-3785).

24. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 5000 eurot, mis on seadusest tulenev ja

põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 lg 2 kohaselt ja mille peab kostja hüvitama.

25. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 185 eurot tund (km-ta) ning kokku 40 tundi 15

minutit, summas 7446,25 eurot (km-ga). Hageja õigusabikulud hõlmavad järgmisi

õigusabitoiminguid:

Kuupäev

Tegevus

ajakulu

30.01.2023

Esitatud dokumentide analüüs - TYCOON

OÜ ja Solgate OÜ vaheliste arvelduste

alusdokumentide analüüs ja kokkuvõtte

koostamine, ettevalmistus hagiavalduse

5 tundi

koostamiseks.

07.02.2023

Hagiavalduse koostamine – faktiliste

asjaolude kirjelduste koostamine

2 tundi ja 15

minutit

08.02.2023

Hagiavalduse koostamine - faktiliste

asjaolude kirjelduste koostamine

3 tundi ja 30

minutit

09.02.2023

Hagiavalduse koostamine - faktiliste

asjaolude kirjelduste koostamine

5 tundi

14.02.2023

Hagiavalduse koostamine - faktiliste

asjaolude kirjelduste koostamine

2 tundi

05.05.2023

Dokumentidega tutvumine/juriidiline analüüs

– kostja hagivastuse analüüs (taotlus

peatamiseks ja pikendamiseks)

15 minutit

05.05.2023

Dokumendi koostamine – seisukoha

koostamine vastuseks taotlustele (peatamine

ja pikendamine)

1 tund ja 45 minutit

10.07.2023

Dokumentidega tutvumine/juriidiline analüüs

– kostja 03.07.2023 taotlustega tutvumine

(tagatis ja pikendamine)

1 tund ja 15 minutit

10.07.2023

Dokumendi koostamine – seisukoht kostja

taotlustele (tagatis ja pikendamine)

2 tundi ja 15

minutit

05.09.2023

Dokumentidega tutvumine/juriidiline analüüs

– kohtu 15.08.2023 määruse ja kostja

29.08.2023 hagivastuse analüüs

45 minutit

07.09.2023

Dokumendi koostamine – seisukoht

hagiavaldusele

5 tundi ja 30

minutit

11.12.2023

Dokumentidega tutvumine/juriidiline analüüs

– kohtu 15.11.2023 määruse, kostja

27.11.2023

taotluse/seisukoha,

kohtu

18.11.2023 e-kirja, kostja 05.12.2023 taotlus,

kohtu 07.12.2023 e-kiri

1 tund

11.12.2023

Dokumendi koostamine – seisukoht kostja

05.12.2023 taotlusele

2 tundi ja 45

minutit

12.02.2024

Dokumentidega tutvumine/juriidiline analüüs

– kostja 07.02.2024 taotluse analüüs ja vastus

1 tund ja 45 minutit

04.06.2024

Ettevalmistus istungiks

1 tund ja 30 minutit

05.06.2024

Esindus kohtuistungil

45 minutit

02.10.2024

Dokumentidega tutvumine/juriidiline analüüs

– kostja ja kohtu menetlusdokumendid

perioodil 12.03.2024-01.10.2024

30 minutit

02.10.2024

Dokumendi koostamine – seisukoht kostja

21.06.2024

ja

06.09.2024

menetlusdokumentidele

Kaks tundi

21.10.2024

Dokumendi koostamine – menetluskulude

nimekirja koostamine ja kohtule esitamine

30 minutit

26. Kokku osutati hagejale õigusabi 40 tundi 15 minutit, summas 7446,25 eurot. Hageja

esindaja kinnitab, et õigusabikulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ning samuti kinnitab, et

ta saab menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.

27. Kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.

28. Kohus leiab, et hageja õigusabitoimingud ja neile kulunud tööaeg on põhjendatud ja

vajalik osaliselt.

Kõigepealt hindab kohus, kas hageja advokaadist esindaja poolt osutatud õigusabikulu

tunnihind 185 eurot (km/ta) on mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab kohtupraktikale (vt nt

RKTKo 2-16-3785) tuginedes, et hagejale advokaadist esindaja poolt osutatud õigusabikulu

tunnihinnaga 185 eurot (km/ta) on põhjendatud.

Tutvudes menetluskulude nimekirjaga, on kohtu hinnangul esindaja tööaeg menetlustoimingu

sisu ja mahuga ning mõistliku ajalise panusega toimingu tegemiseks osaliselt põhjendatud.

Arvestades, et asi ei olnud keskmisest keerukam, ei ole kohtu arvates hagiavalduse

koostamiseks dokumentide analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks kulunud ajakulu kokku

17 tunni ja 45 minuti ulatuses mõistlik ega põhjendatud. Kohus asub seisukohale, et hagi

pikkust ja sisu arvesse võttes on mõistlik ajakulu hagiavalduse koostamise eelselt asja

materjalide analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks kokku 10 tundi. Ühtlasi ei pea kohus

põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks kostja korduvatele taotlustele seisukoha koostamiseks

kulunud ajakulu (10.07.2023 2 tundi ja 15 minutit, 11.12.2023 2 tundi ja 45 minuti,

02.10.2024 2 tundi). Arvestades, et kostja taotlused on enamvähem samasisulised, siis peab

kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kostja 03.07.2023, 05.12.2023 taotlustele ja

21.06.2024 ning 06.09.2024 menetlusdokumentidele igakordselt 1 tund ja 30 minutit. Seega

kokku peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 30 tundi summas 5550 eurot

(185 eurot x 30 tundi). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks

kokku 10 550 eurot (riigilõiv 5000 eurot ja lepingulise esindaja kulud 5550 eurot (km/ta)) ja

mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja.

29. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS §

178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kädi Vaker

Kohtunik