2-24-17347/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-17347

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

19.11.2024, Tartu kohtumaja

2-24-17347

Tsiviilasi

Q.I hagi N.M-i vastu tahteavalduse andmiseks

kohustamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Q.I (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: A.L

Kostja: N.M (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Q.I hagi N.M-i vastu tahteavalduse andmiseks

kohustamise nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib hageja esitada määrusekaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Q.I (hageja) esitas Tartu Maakohtule 15.11.2024 hagiavalduse N.M-i (kostja)

vastu tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus

kohustaks kostjat andma kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses nõusolek

kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx teises jaos omanikukannete muutmiseks

selliselt, et poolte kohta tehtud kaasomandi kanne kustutatakse ja tehakse uus

kanne, millega kantakse kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna sisse

hageja.

Hagiavalduse kohaselt on kinnisasi, s.o korteriomand, registriosa numbriga xxxxxx,

poolte kaasomandis. Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-19-20224 oli hageja Q.I

(end perekonnanimi N.M-i) hagi kostja N.M-i vastu korteriomandi kaasomandi

lõpetamise nõudes. Pooled sõlmisid selles tsiviilasjas kompromissi, millega leppisid

kokku, et kaasomand lõpetatakse selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse ja

pooled on kohustatud andma nõusoleku kinnistu registriossa nr xxxxxx kantud

korteriomandi teise jao omanikukande, mille kohaselt Q.I N.M-i on korteriomandi

2-24-17347

omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi

ainuomanikuna kinnistusraamatusse Q.I N.M-i. Hageja esitas 30.09.2024. a Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, kuid Tartu Maakohtu

kinnistusosakond määras hagejale tähtaja kostja nõuetekohase tahteavalduse esitamiseks.

Hageja selgitas, et kostja tahteavaldus on juba asendatud kohtulahendiga, kuid kohus ei

nõustunud hageja seisukohaga. Hageja pöördus kostja poole nõusoleku saamiseks, kuid

kostja keeldus nõusoleku andmisest, sest viimase sõnul on tal kõik vajalikud nõusolekud

ammu antud ja tal ei ole aega sellega uuesti tegeleda.

2. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.

3. TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas

jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis

tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses

menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud

vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab

samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Kohus tegi Kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohtu menetluses

tsiviilasjas nr 2-19-20224 oli Q.I N.M-i hagi N.M-i vastu kaasomandi lõpetamise

nõudes. Hagiavalduses taotles hageja, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi

korteriomandile, registriosa numbriga xxxxxx, jätta korteriomand hageja ainuomandisse

ja kohustada kostjat andma tahteavaldused kinnistusraamatus vastavalt korteriomandi

omanikukande muutmiseks. Tartu Maakohtu 03.02.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-

19-20224 kinnitati poolte kompromiss, millega pooled leppisid kokku, et lõpetavad

korteriomandi kaasomandi korteriomandi jätmisega hageja ainuomandisse. Muu hulgas

leppisid pooled kokku, et pooled on kohustatud andma nõusoleku kinnistu registriossa nr

xxxxxx kantud korteriomandi teise jao omanikukande, mille kohaselt hageja on

korteriomandi omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kohtumäärus jõustus

18.02.2020. a.

Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul olemas jõustunud kohtulahend, mis on tehtud

vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, mis välistab asjas uue

kohtusse pöördumise. Sisuliselt soovib hageja, et kohus kohustaks andma kostjat

samasisulist tahteavaldust, mida ta nõudis hagis tsiviilasjas nr 2-19-20224 ja milline

kohustus sisaldub ka poolte kompromissis, mis Tartu Maakohtu 03.02.2020. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-19-20224 kinnitati. Seega tuleb jätta hagi TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel

menetlusse võtmata.

Kohus selgitab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on

kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist

tahteavaldust andma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 näeb ette, et kui

võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust

jõustunud kohtuotsus.

Riigikohus on oma praktikas (vt RKTKo 16.06.2021. a nr 2-17-9822, p 16) selgitanud, et

TMS § 184 lg 1 mõttes on täidetav kohtulahendi resolutsioon, millega on kostjaid

kohustatud kinnistusraamatu kannete parandamiseks tahteavaldust andma ning nõutav ei

ole kohtulahendi resolutsioon, mille kohaselt kohus asendab nõutud tahteavalduse

kohtulahendiga.

2-24-17347

Tartu Maakohtu 03.02.2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-20224 resolutsioonis sisaldub

kostja kohustus anda tahteavaldus kinnistusraamatus korteriomandi omanikukannete

muutmiseks hageja soovitud viisil. Seega asendab see jõustunud kohtulahend kostja

vastavat tahteavaldust ning hagejal on võimalik avalduse ja jõustunud kohtulahendiga

pöörduda kinnistusregistripidaja poole kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Juhul kui

kinnistusosakond keeldub tegemast kannet, on hagejal võimalik esitada vastava määruse

peale määruskaebus, kuivõrd kostja kui puudutatud isiku tahteavaldust kannete

tegemiseks asendab jõustunud kohtulahend.

4. TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub

avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab mennetluskulud hageja

kanda. Kuna kostja ei ole hagimenetluses osalenud, ei ole tal tekkinud ka kulusid,

mida rahaliselt kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta

menetlusse. Lõike 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli,

üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv

tasuti. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada taotlus hagiavalduselt tasutud

riigilõivu tagastamiseks.

5. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast

ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole

olnud kohtu menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik