2-21-15272/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing ja Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15272

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu) avaldus U.I ja Y. C ning

alternatiivselt Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu

vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.12.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

U.I ja Y. C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829),

lepinguline esindaja H.A

Puudutatud isikud:

U.I (isikukood XXX) ja Y. C (isikukood XXX),

lepinguline esindaja F.J

Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu (registrikood

80091235), lepinguline esindaja K.X

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20.12.2023 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud solidaarselt U.I ja Y. C kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas

Harju Maakohtule avalduse U.I (puudutatud isik I) ja Y. C (puudutatud isik II) vastu, mille

palus puudutatud isikutelt I ja II solidaarselt välja mõista kahju 1 589,70 eurot, viivise 6,97

eurot (29.09.2021 seisuga) ja kohustada puudutatud isikuid I ja II tasuma viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates

30.09.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud tuli jätta puudutatud isikute I

ja II kanda.

Alternatiivselt, kui puudutatud isikud I ja II kahju eest ei vastuta, palus avaldaja välja mõista

Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistult (puudutatud isiku III/korteriühistu) kahju 1 589,70

eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 11.01.2022

kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud tuli jätta korteriühistu kanda.

2. Avalduse kohaselt oli avaldaja kindlustusandja, kes kindlustas korteri aadressil Tallinn,

Peterburi tee 22-38. Avaldaja ja korteri 38 omanik sõlmisid korteri kindlustamiseks

kindlustuslepingu. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus oli 100 eurot. Avaldaja sai

16.03.2021 kahjuteate, mille kohaselt 16.03.2021 toimus korteris veekahju. Avaldaja tegi

korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. Korteriühistu vastuse kohaselt sai veekahju

alguse korterist nr 41. Avaldaja vaatas kahjustada saanud korteri üle 19.03.2021 ning koostas

vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt sai korteris kahjustada esiku lagi ja sein.

Vesrax OÜ parandas kahjustused ja esitas avaldajale remondiarve 2 347,20 eurot. Avaldaja

hüvitas kahju 2 247,20 eurot. Omavastutus jäi kindlustusvõtja kanda.

Puudutatud isikud I ja II olid korteri 41 kaasomanikud. Kuna veekahju sai alguse nendele

kuuluvast korterist, esitas avaldaja nende vastu kahju hüvitamise nõude. Avaldaja hinnangul

rikkusid puudutatud isikud I ja II korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust.

Avaldaja hinnangul oleksid puudutatud isikud I ja II pidanud vältima teisi kaasomanikke

kahjustavat asjaolu (veekahju) endale kuuluvas korteris. Korteriühistu seaduslik esindaja

selgitas avaldajale, et veekahju ei saanud alguse läbi hoone vuukide tulnud veest ega

korteriomanike kaasomandis olevatest torudest, kus oli surve 4 atmosfääri. Seaduslik esindaja

pidas veekahju tekkekohaks korterit 41. Juhul kui korteriühistu eksib ja kahju ei saanud

alguse korterist 41, siis korter nr 41 omanike poolset kohustuse rikkumist eeldada ei saanud.

Seega olukorras, kus puudutatud isikud I ja II ei rikkunud oma kohustust, soovis avaldaja

nõuda kahju hüvitamist korteriühistult.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik I ei rikkunud kohustust ega

vastutanud kohustuse rikkumise eest ainuüksi seetõttu, et avaldaja seda eeldas ning

puudutatud isik I oli korteriomandi 41 kaasomanik. Avaldaja ei selgitanud välja, mis oli kahju

tekkimise põhjuseks ning kust jõudis vesi kahjustatud korterisse. Avaldaja ei tõendanud, et

veekahju allikaks oli korter 41. Seega polnud võimalik puudutatud isikutele I ja II ette heita

kohustuste rikkumist ning sellest tulenevat vastutust. Kahju tulenes hoopis korterist 42. Korter

42 asus korteri 38 kahjustatud koha suhtes ligemal. Korteri 41 esiku laes olev veekahju kulges

joonena mööda paneeli ühenduskohta, mis oli suunaga korteri 42 poole, mis paiknes neljanda

korruse korteri 41 kõrval. Tegemist oli üldtuntud eraldi tõendamist mittevajava asjaoluga, et

paneelmajades võib vesi liikuda paneelide vahel ettearvamatult. Seega esines vajadus

tuvastada täpne kahju allikas. Vahetult peale veekahju toimumist, tegi puudutatud isik I

korteri 38 omanikule ettepaneku tulla korterisse 41 ja veenduda, et temal polnud korteris mitte

midagi juhtunud, kuid korteri 38 omanik keeldus ettepankust.

4. Puudutatud isik II avalduse osas seisukohta ei esitanud.

5. Puudutatud isik III vaidles avaldusele vastu. Korteriühistu vastutuseks peaks olema täidetud

eeldus, mida avaldaja pole esile toonud ega tõendatud. Nimelt korteriomandile kahju pidi

tekkima kaasomandi osa esemest. Avaldaja ei tuvastanud, mis oli konkreetne allikas, kust

täpselt toimus veeleke, mis põhjustas korteris nr 38 kahjustusi. Selleta ei saanud avaldaja

väita, et puudutatud isik III oli vastutav.

Korterite 38 ja 41 plaanidest oli näha, kus asus püstik ning kus asus korteri nr 38 kõige

rohkem kahjustud koht. Püstikus oli surve 4 atmosfääri ning kui sellega oleks midagi

juhtunud, siis vesi tungiks sealt väga tugeva survega ja kahjustusi saaks mitte ainult korter nr

38. Hoonet teenindav ettevõte kinnitas, et ajavahemikul 15.-16.03.2021 ei teostanud nad

majas santehnilisi töid, sh avariilisi töid seoses püstikutega. Kui korteriühistu püstikust oleks

vesi jooksnud, siis oleks korteri nr 38 teine sein märg.

Plaanidest oli näha, et korteri nr 38 kahjustatud kõige märjem koht asus korteri nr 41

magamistoa all, kuid niiskus laes korteris 38 oli suunatud vannitoa poole. Seega võis eeldada,

et vesi sattus korterivahelisele paneelile korteri nr 41 vannitoast, kus olid halvasti ühendatud

dušši aluse sees olevad kommunikatsioonid. Seega vesi sattus paneeli sisse ning all oleva

korteri esikusse. See oli korteriühistu loogiline eeldus, mis põhines ka varasemale

juhtumistele ja praktikale. Dušši aluse sees olevaid ühendused polnud igapäevaselt silmaga

nähtavad ning veesurve polnud seal nii suur nagu püstikus. Seega just sellest võis olla

tingitud, et all olevas korteris oli niiskus laes juba regulaarne ning pikaajaline. Korteri 38

koridori laes oli näha ka eelmiste üleujutuste jälgi, mis olid jätnud pruunid plekid lakke.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt. Kohus mõistis puudutatud isikutelt I ja II

solidaarselt avaldaja kasuks kahju 1 589,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 340,09

eurot. Kohus kohustas puudutatud isikud I ja II tasuma põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 21.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Avaldus

puudutatud isiku III vastu jäi rahuldamata.

Avaldaja menetluskulud jäid puudutatud isikute I ja II kanda ja puudutatud isiku III

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.

Avaldaja kui kindlustusandja esitas korteriomanike vastu kahju hüvitamise nõude. Tegemist

oli seadusjärgse võlasuhtega ja avaldaja nõue kuulus lahendamisele VÕS § 115 lg 1 alusel.

Maakohus tuvastas korteriühistu poolt esitatud plaanidest, et korter 41 asus kahjustunud

korteri kohal. Korterid 38 ja 41 olid täpselt ühesugused ning korteri 41 toad, esik, köök,

vannituba ja wc asusid korteri 38 samade ruumide peal. Korteri 38 esiku sein ja lagi said

veekahjustusi. Kõige rohkem veekahjustusi sai koht, mis asus koridoris (esikus). Antud

plaanidest oli näha, et püstik asus hoopis teises seinas kui korteri 38 veekahjustusi saanud

koht. Pooled ei vaielnud, et korterisse 38 tuli vesi ülevalt, läbi korteri 38 lae.

Puudutatud isik III selgitas, et kui ühistu juhatus käis vaatamas korteri nr 38 koridori lage, siis

oli vee kahjustus täpselt ülemise korruse vannitoa juures. Juhul kui vesi oleks tunginud läbi

korteri nr 42, siis oleks vesi tunginud sisse vannitoa kõrvalt. Püstikus oli surve 4 atmosfääri

ning seega, kui sellega midagi juhtuks, siis vesi tungiks sealt väga tugeva survega ja kahju

saaks mitte üksnes korter nr 38, vaid ka teised korterid. Sellisel juhul esitaksid kahju

hüvitamise nõuded ka teised korteriomanikud, aga ühistule polnud teiste korteriomanike poolt

kahjunõudeid esitatud. Hoonet teenindav ettevõte kinnitas, et ajavahemikus 15.-16.03.2021

ettevõtte ei teostanud santehnilisi töid majas, sh avariilisi töid seoses püstikutega. Eeltoodust

tulenes, et kahjujuhtumi ajal kõik kassomandi esemeks olevad tehnosüsteemid – nii

veesüsteem (püstik) kui ka kanalisatsioonitorustik olid tehniliselt korras ja need polnud

juhtumi põhjuseks.

Kohtu hinnangul oli tõendatud, et kahjustav asjaolu lähtus puudutatud isikute I ja II eriomandi

piirest, st veekahju sai alguse korterist 41 ja vesi imbus läbi korteri põranda selle all olevasse

korterisse 38. Juhul kui vesi oleks jooksnud korteriomaniku kaasomandi hulka kuuluvast

püstikust, siis oleks hoopis teine korteri nr 38 sein märjaks saanud (püstiku poolne sein).

Juhul kui veekahju oleks saanud alguse korter nr 42 püstakust, siis oleks saanud kannatada ka

korteri nr 42 all olevad korterid, muuhulgas korter 39. Seda aga ei juhtunud. Kohtule esitatud

tõendite põhjal polnud võimalik teha järeldust, et korterisse nr 39 tunginud vesi võis lähtuda

mingist muust allikast, kui korterist 41. Takistuse puudumisel jooksis vesi ülalt alla (seda

üldjuhul ka elamus). Asjaolu, et mingi osa veest võis kalduda sellest kõrvale, ei andnud alust

teha veelekke põhjuste kohta muid oletuslikke järeldusi. Seega oleksid puudutatud isikud I ja

II pidanud vältima teisi kaasomanikke (s korteri 38 omanikku) kahjustava asjaolu (veekahju)

tekkimist enda korteris. Kuna kahjustav asjaolu lähtus puudutatud isikute I ja II eriomandi

piirest, siis tuli eeldada, et nad rikkusid oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav.

Kohus selgitas varasemalt menetluses, et puudutad isikutel I ja II tuli tõendada, et korterile 38

tekkinud veekahju ei lähtunud mitte puudutatud isikute I ja II eriomandi osast (korterist 41),

vaid veeleke põhjuseks oli midagi muud. Juhul kui kahjustus lähtus korteriomanike

kaasomandi osast, pidi puudutatud isikud I ja II vastutusest vabanemiseks tõendama, et nemad

polnud oma kohustust rikkunud või rikkumine oli vabandatav. Puudutatud isikud I ja II ei

tõendanud, et nemad oma kohustust ei rikkunud või rikkumine oleks vabandatav. Seega

puudutatud isikud I ja II vastutasid kahju eest. Kui puudutatud isikute I ja II korteris ei oleks

vesi põrandale sattunud ja sealt edasi korterisse 38 voolanud, siis ei oleks korterile 38 kahju

tekkinud. Puudutatud isikutel I ja II oli võimalik mõistlikult ette näha, et veekahju korral võib

vesi tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist

kaasomanikku.

Vesrax OÜ parandas korteri 38 kahjustused ja esitas avaldajale remondiarve 2 347,20 eurot.

Avaldaja hüvitas kahju summas 2 247,20 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja

kanda. Avaldaja nõudis kahju hüvitist 1 589,70 eurot, mis oli võrdne esiku parandamiseks

koostatud hinnapakkumisega. Puudutatud isikud I ja II ei vaidlustanud remondikulusid.

Avaldaja saatis puudutatud isikule I 25.08.2021 kohtuvälise nõude ja palus hüvitada kahju

hiljemalt 08.09.2021. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg möödus ning

puudutatud isikud I ja II avaldajale kahju ei hüvitanud, siis muutus kahjunõue sissenõutavaks

alates 09.09.2021.

Puudutatud isikute I ja II määruskaebus

7. Puudutatud isikud I ja II palusid tühistada maakohtu määruse ja teha uue, millega jätta

avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Alternatiivselt tuli asi saata uueks

lahendamiseks maakohtule. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud palusid kaebajad jätta

avaldaja kanda.

Maakohus rikkus nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ja jättis tõenditega arvestamata.

Tõenditega arvestamata jätmist kohus ei põhjendanud. See tõi kaasa ebaõige lahendi. Kohus

möönis, et vesi ei pruukinud liikuda korterite suhtes üksnes ülevalt alla täpselt vertikaalselt.

Veekahju puhul tuli detailselt kindlaks teha, kust vesi tuli. Praegusel juhul kõik

menetlusosalised selgitasid maakohtule, et täpne kahju põhjus ega allikas pole tuvastatud.

Sellega kohus ei arvestanud. Eelnevast tulenes, et kaebajad pidid vastutama üksnes põhjusel,

et nende korter asus kahjustatud korteri suhtes vertikaalselt kohakuti. Ka korteri nr 39 omanik

selgitas, et kaebajate korterist tulnud vesi sattus korterisse 39, kuid kaebajate korter ja korter

nr 39 ei asunud üksteise suhtes vertikaalselt kohakuti. Seega ei saanud kindlalt väita, et antud

juhul sattus vesi kahjustatud korterisse just puudutatud isikute I ja II korterist.

Avaldaja etteheited rajanesid üksnes eeldustel. Kui eeldustele tugineva lahendi tegemine oli

kohtu poolt aktsepteeritav, siis oli küsitav, miks ei olnud võimalik eeldada, et vesi sattus

kahjustatud korterisse teisest korterist. Vesi võis sattuda korterisse mitte ainult püstaku või

kanalisatsioonitoru purunemise korral, vaid ka siis, kui vesi oli lihtsalt sattunud põrandale

peale vanni- või dušši kasutamist ning liikunud paneelide vahel konkreetsesse korterisse.

Avaldajal oli esmalt vaja tõendada, et antud juhul lähtus kahjustav asjaolu just puudutatud

isikute I ja II korterist. Arvestades, et eelnimetatud asjaolu polnud tõendatud, ei saanud

kaebajaid kohustada hüvitama avaldajale kahju.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

9. Avaldaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei

anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus

nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

täiendavalt järgmist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus avalduse rahuldades eksinud menetlus- ega

materiaalõiguse normide vastu ning mõistis puudutatud isikutelt I ja II avaldaja kasuks

põhjendatult välja kahju. Puudutatud isikud I ja II tuginevad määruskaebuses asjaolule, et

täpne kahju põhjus ega allikas pole tuvastatud ning leiavad, et kahju ei tekkinud nende

korterist.

Avaldaja tõi esile, et ta sai kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus korteris 38

veekahju. Avaldaja vaatas kahjustada saanud korteri üle. Avaldaja tugines kohtumenetluses,

et kahjustada sai esiku sein ja lagi ning vesi sattus korterisse 38 läbi lae. Korteri 38 kohal asus

korter 41. Eelduslikult jookseb vesi ülevalt otse alla. Avaldaja tegi korteriühistule päringu

kahju põhjuse kohta. Korteriühistu käis kohapeal ja veendus, et korteri lagi oli märg.

Kahjustatud saanud piirkond korteris 38 asus hoone välisseinast eemal ning seetõttu oli läbi

hoone välisseina tungiv niiskus kahju põhjusena ebatõenäoline.

Käesoleval juhul oli kohtu ette toodud piisavalt asjaolusid, mis võimaldavad kahtlust, et kahju

põhjustanud sündmus võis tuleneda puudutatu isikute I ja II eriomandi eseme piirest, st

korterist 41. Kohtupraktikas on leitud, et kui kahjustav asjaolu (veeleke) lähtus korteriomandi

eriomandi piirest, tuli eeldada, et eriomandi omanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei

olnud vabandatav (RKTKm 2-19-9500, p 15.1). Ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isikud

I ja II vastupidist ei tõendanud.

Maakohus selgitas puudutatud isikutele I ja II kohtumenetluse käigus õigesti, et neil tuli

tõendada, et korterile 38 tekkinud veekahju, ei lähtunud mitte puudutatud isikute I ja II

eriomandi osast (korter 41), vaid veeleke põhjuseks oli midagi muud. Juhul kui kahjustus

lähtus korteriomanike kaasomandi osast, pidid puudutatud isikud I ja II vastutusest

vabanemiseks tõendama, et nemad oma kohustust ei rikkunud või rikkumine on vabandatav.

Ringkonnakohus märgib, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi

eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust

jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks

teha.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esitanud puudutatud isikud I ja II selliseid vastuväiteid ja

tõendeid, mille tõttu ei saanud eeldada nende kohustuste rikkumist. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on

korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning

seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme

kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). KrtS § 12 lg 2 järgi

peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea

usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Puudutatud isikute I ja II viide tõendeid esitamata, et kahju võis tuleneda korterist nr 42, ei ole

piisav nende vastutuse eelduse ümberlükkamiseks. Samuti oli puudutatud isikute I ja II

kohustus tõendada, et nende korteris midagi ei juhtunud. Mh arvestas maakohus lahendi

tegemisel korteri 39 avaldusega kohtule. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendit

maakohtust erinevalt.

Maakohus tuvastas, et kahjujuhtumi ajal kõik kaasomandi esemeks olevad tehnosüsteemid –

nii veesüsteem (püstik) kui ka kanalisatsioonitorustik olid tehniliselt korras ning need ei olnud

kahjujuhtumi põhjuseks ja allikaks. Kui veekahju oleks saanud alguse korterist 42, siis oleksid

saanud kannatada ka korteri 42 all asuvad korterid, mida praegusel juhul ei juhtunud.

Takistuste puudumisel jooksis vesi ülevalt alla. Asjaolu, et mingi osa veest võis kalduda

trajektoorist kõrvale, ei andnud alust teha veelekke liikumise kohta muid oletuslikke järeldusi.

Määruskaebus ei sisalda selliseid väiteid, mis lükkaksid maakohtu järeldused ümber.

Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

12. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isikute I ja II kanda solidaarselt.

13. Kuivõrd maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda

ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). 42. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suurus

määrab pärast määruse jõustumist kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)