3-24-2081/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2081

Haldusasi

X kaebus Keskkonnaameti 12.06.2024 ettekirjutuse nr

2022 punkti 2 tühistamiseks ning Keskkonnaameti

kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Raul

Oberg

Menetlustoiming

Kaebuse osaline läbivaatamata jätmine ning menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde väärteoasjas 4-24-965 esitatud kaebus ning

väärteoasja nr 940023001156 menetlusväline toimik.

2. Lõpetada haldusasja menetlus Keskkonnaameti 12.06.2024 ettekirjutuse nr

2022 punkti 2 tühistamise nõudes.

3. Rahuldada Keskkonnaameti taotlus ja jätta kohustamisnõude osas kaebus läbi

vaatamata.

4. Määruse jõustumisel tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 10 euro ulatuses

kaebajale.

5. Jätta poolte võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2–5 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei saa

määruse peale määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet, kes on ka Lahemaa rahvuspargi kaitseala valitseja, tegi

korrakaitseseaduse § 28 lg 1 ja looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 706 alusel 12.06.2024

ettekirjutuse nr 20221, mille resolutsiooni punktiga 2 kohustas Xt likvideerima Harju

maakonnas Kuusalu vallas Hara külas asuval Kalda maaüksusel (katastritunnus

42301:001:0120) klaasfassaadiga ehitise (hoone) asukohakoordinaatidel N 59°35.2707´ E

25°36.6934´, mõõtmetega 4,10×13,2 meetrit (edaspidi ettekirjutus). Ettekirjutuse

resolutsiooni punkti 3 kohaselt tuli likvideerimistööde teostamisel hoiduda Kalda

maaüksusel pinnasekahjustuste tekitamisest ning Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkide

kahjustamisest. Samuti tuli ehitusjäätmed nõuetekohaselt utiliseerida. Ettekirjutuse täitmise

tähtajaks määrati 15.07.2024. Ettekirjutuses sisaldub hoiatus, et selle resolutsiooni punktides

2 ja 3 pandud kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel rakendab Keskkonnaamet X suhtes

sunniraha vastavalt 1000 eurot ja 500 eurot.

Ettekirjutuse kohaselt on 06.01.2021 alustatud haldusmenetluse nr 2022 eesmärgiks sh Harju

maakonnas Kuusalu vallas Hara külas Kalda maaüksusel seadusliku aluseta püstitatud

ehitise seadustamine või likvideerimine. Likvideerimiskohustusega ehitis paikneb Lahemaa

rahvuspargi territooriumil Lahemaa piiranguvööndis, kus lisaks LKS-ist tulenevatele

piirangutele kehtib ka Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrusega nr 18 „Lahemaa

rahvuspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) vastu võetud kaitsekord. Kaitse-eeskirja

§ 23 lg 2 punkti 2 kohaselt on Lahemaa piiranguvööndis ehitiste püstitamine lubatud

kaitseala valitseja, kelleks on Keskkonnaamet, nõusolekul. Ettekirjutuse resolutsiooni

punktis 2 märgitud ehitise püstitamiseks Xl kaitseala valitseja nõusolek puudus. Seega on

ehitis püstitatud vastuolus kaitse-eeskirjaga ning üldiselt LKS-is sätestatud õigusnormidega.

Ettekirjutuse koostamise ajaks ei ole X korrarikkumist lõpetanud.

2. X (edaspidi kaebaja) edastas 15.07.2024 Harju Maakohtu menetlusposti aadressile

hmktallinn.menetlus@kohus.ee

vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles taotleb

ettekirjutuse punkti 2 tühistamist ning vastustaja kohustamist ehitist seadustama. Kaebaja

saatis sama pöördumise seejärel 16.07.2024 edasi alluvusjärgsele halduskohtule Tallinna

Halduskohtule. Pöördumises palub kaebaja juhul, kui kohus keeldub tegemast otsust

vastustajale uue ettekirjutuse osas ehitise seadustamiseks, peatada ettekirjutuse jõustumine

kuni 15.09.2024. Kaebaja sõnul esitab ta nimetatud tähtaja jooksul taotluse ehitise

seadustamiseks ning kaitseala valitsejaga kooskõlastamiseks.

3. Kohus jättis 17.07.2024 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja muu hulgas

kaebuse tähtaegsuse põhjendamiseks või kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks. Küsitud

selgitusi kaebaja ei esitanud.

4. Ehkki kohus ei olnud veendunud kaebuse tühistamisnõudes tähtaegsuses, võttis kohus

kaebuse 26.07.20242 määrusega menetlusse nõuetes tühistada Keskkonnaameti (edaspidi ka

vastustaja) 12.06.2024 ettekirjutuse nr 2022 punkt 2 ning kohustada Keskkonnaametit

seadustama kaebajale kuuluvat ehitist. Kohus viitas määruses halduskohtumenetluse

seadustiku (edaspidi HKMS) § 124 lg-le 1, mille kohaselt kontrollib kohus kaebuse

tähtaegsust eelmenetluses. Kohustamisnõude osas märkis kohus, et ei ole selle lubatavuses

kindel. Kohus lisas, et kohustamisnõudega seonduvat saab täpsustada asja edasise

menetlemise käigus ning kui sellise kohustamisnõude esitamine ei ole lubatav, siis jätta

kaebuse selles osas läbi vaatamata (HKMS § 151). Kohtu 26.07.2024 määruse kohaselt tuli

vastustajal esitada kohtule kaebuse kohta kirjalik vastus koos haldusmenetluse materjalidega

hiljemalt 26.08.2024. Vastuses tuli mh märkida, kas vastustaja hinnangul esineb alust

kaebetähtaja rikkumise tõttu menetluse lõpetamise ja esitada vastavad tõendid. Kohus

pikendas kaebusele vastamise tähtaega 25.09.2024 kirjaga kuni 07.10.2024.

1 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 9 jj.

2 Määrus on allkirjastatud 26.07.2024. Määruse päises on kohus ekslikult märkinud määruse tegemise aja

(17.07.2024) valesti.

5. Vastustaja teavitas kohut 07.10.2024, et tunnistas 07.10.2024 ettekirjutuse nr 2022 punkti

2 haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 65 lg 1 alusel tagasiulatuvalt kehtetuks.

Kohtule edastatud ettekirjutuse osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse3 kohaselt leidis

vastustaja, et vaidlustatud osas oli ettekirjutus selle andmise ajal õigusvastane HMS §-s 56

sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu. Vastav haldusakt on vastustaja kinnitusel

saadetud kaebajale e-posti teel 07.10.2024. Eeltoodut arvestades palub vastustaja HKMS §

152 lg 1 punktile 4 tuginedes lõpetada tühistamisnõudes haldusasja nr 3-24-2081 menetlus.

Kuna kaebaja ei ole Kalda maaüksusel seadusliku aluseta püstitatud ehitise seadustamiseks

või likvideerimiseks läbiviidud haldusmenetluse käigus taotlenud vastustajalt nõusolekut

ehitise seadustamiseks ning ehitise seadustamise otsustamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses, tuleb vastustaja veendumusel juhindudes HKMS § 151 lg 2 punktist 1 jätta

kaebus kohustamisnõudes läbi vaatamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohtu menetluses on kaebaja nõue ettekirjutuse punkti 2 tühistamiseks. Lisaks on

kaebaja palunud kaebuses vastustaja kohustamist teha uus ettekirjutus ehitise

seadustamiseks. Kohus on mõistnud kaebaja kohustamisnõuet selliselt, et kaebaja taotleb

vastustaja kohustamist kaaluma kaebaja poolt Kalda kinnistul püstitatud ehitise

seadustamiseks nõusoleku andmist ning on võtnud kaebuse menetlusse vastavalt vastustaja

kohustamiseks seadustama kaebajale kuuluvat ehitist.

7. Kohus leiab, et pärast ettekirjutuse punkti 2 kehtetuks tunnistamist 07.10.2024 tuleb

tühistamisnõude osas menetlus HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel lõpetada.

Kohustamisnõude osas tuleb kaebus jätta HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas

HKMS § 121 lg 2 punktiga 21 läbi vaatamata. Kohus ei analüüsi täiendavalt kaebuse

tähtaegsust, kuna vastuseks kaebuse menetlusse võtmise määrusele ei esitanud vastustaja

vastuväidet kaebuse tähtaegsusele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

Tühistamisnõude osas menetluse lõpetamine

8. HKMS § 152 lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Arvestades, et vastustaja tunnistas 07.10.2024 ettekirjutuse punkti 2

tagasiulatuvalt alates 12.06.2024 kehtetuks ehk vaidlusalune ettekirjutus ei ole enam

kaebajale õiguslikult siduv (kaebajal ei lasu ehitise likvideerimiskohustust), leiab kohus, et

menetluse jätkamine ettekirjutuse punkti 2 tühistamise nõudes ei ole kaebaja õiguste

kaitseks vajalik. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vajalik ka menetluse jätkamine ettekirjutuse

punkti 2 õigusvastasuse tuvastamise nõudes (HKMS § 152 lg 2). Nimelt möönis vastustaja

07.10.2024 otsuses HMS § 65 lg-le 1 tuginedes, et vaidlustatud osas oli ettekirjutus juba

andmise ajal õigusvastane ja ettekirjutuse tegemisel on rikutud HMS §-s 56 sätestatud

põhjendamiskohustust. Ettekirjutuse õigusvastasuse eraldi kindlakstegemine ei ole kaebaja

õiguste kaitseks vajalik. See ei annaks kaebajale mingit õiguslikku kasu.

9. Puudub vaidlus, et kaebaja ei küsinud enne ettekirjutuse resolutsiooni punktis 2

märgitud ehitise püstitamist vastustajalt nõusolekut, kuna oli veendunud, et konkreetsel

juhul on tegemist ehitise ladustamisega, milleks kaitseala valitseja luba vaja ei ole. Samuti ei

esitatud kaebaja Kalda kinnistule kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga hoone püstitamiseks

ehitusteatist. Pärast väärteoasjas nr 4-24-965 Harju Maakohtu 08.05.2024 otsust (kaebajale

edastatud 19.06.2024) sai kaebaja sõnul talle selgeks, et õigusvastaselt püstitatud ehitis on

tarvis seadustada. Vaidlusalusest ettekirjutusest nähtuvalt ei ole selle koostamise ajaks

3 Dtl 45.

korrarikkumist lõpetatud. Vastustaja kinnitas 07.10.2024 menetlusdokumendis, et kaebaja ei

ole tema suhtes läbi viidud haldusmenetluse käigus taotlenud vastustajalt nõusolekut ehitise

seadustamiseks. Seega oli vaidlusaluse ettekirjutuse tegemise ajal kaebajale kuuluv ehitis

formaalselt õigusvastane. Kaebaja taotles kaebuses ettekirjutuse tühistamist, kuna kaebaja

hinnangul oli likvideerimiseks ettekirjutuse tegemine enne ehitise seadustamise võimaluse

kaalumist ebaproportsionaalne.

10. Vaidlust ei ole, et Kalda kinnistu, milles asub kaebajale kuuluv hoone, paikneb

Lahemaa piiranguvööndis, kus kehtivad LKS-sit ja kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud.

Seejuures on ehitise püstitamine lubatud üksnes kaitseala valitseja, st vastustaja nõusolekul

(LKS § 31 lg 1 ja lg 2 punkt 8 ning kaitse-eeskirja § 23 lg 2 punkt 2).

11. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et likvideerimisettekirjutuse tegemiseks ei piisa

praegusel juhul üksnes ehitise formaalse õigusvastasuse nentimisest. Ettekirjutusest ei nähtu,

et ehitis oleks õigusvastaselt püstitatud ehituskeeluvööndisse või et hoone ja seda teenindav

maa paikneks metsamaal (vt kaitse-eeskirja § 23 lg 1 punktid 1 ja 2), millisel juhul ei oleks

selle seadustamine realistlik ja vastustaja kaalumisruum ahenenud vaid ühe valikuni –

likvideerimiseks ettekirjutuse tegemiseni. Vastustaja on ettekirjutuses leidnud, et ehitis on

vastuolus kaitse-eeskirjaga, kuna on Kalda maaüksusele püstitatud kaitseala valitseja

kooskõlastuseta, samas ei nähtu ettekirjutusest, et vastustaja oleks kaalunud, kas

vaidlusaluse ehitise seadustamine oleks kehtiva kaitse-eeskirja järgi võimalik juhul, kui

esitataks sellekohane taotlus, s.o vastustaja ei ole likvideerimiseks ettekirjutuse tegemisel

tuvastanud ehitise materiaalset õigusvastasust. Kui vaidlusalune Lahemaa piiranguvööndis

paiknev ehitis vastab kaitse-eeskirja § 8 lg 1 ja § 18 lg-s 2 sätestatud tingimustele (s.o ei

kahjusta objekti kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit) või vastaks nendele mõningate

ümberkorralduste tegemisel, oleks ehitis võimalik seadustada ning likvideerimiseks

ettekirjutuse tegemine enne selle võimaluse kaalumist ei oleks põhjendatud. Seega

formaalselt õigusvastane ehitis ei pruugi objekti kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit

kahjustada ning kaitseala valitsejal tuleb seda küsimust põhjalikult kaaluda. Vaidlusalune

ettekirjutus ei sisalda eelnimetatud kaalutlusi ja kohtule arusaadavalt on vastustaja

ettekirjutuse andmise ajal põhjendamiskohustuse rikkumisele viidates nõustunud, et

kohaldas diskretsiooninormi ekslikult imperatiivsena. Muid vastuväiteid vaidlustatud

ettekirjutusele ei ole kaebaja esitanud. Puudub vaidlusküsimus, mida tuvastamiskaebusega

lahendada. Ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise raames ei hindaks kohus haldusorgani

eest, kas sisuliselt oleks niisuguse ehitise püstitamine ja edaspidi seadustamine võimalik,

vaid piirduks kaalutlusõiguse antud juhul mittekasutamise tõdemisega. Kohtul puudub alus

arvata, et taoline ebasoovitav haldustegevus korduks uuesti.

12. Kaebuses märkis kaebaja, et soovib esitada taotluse ehitise seadustamiseks ja

vastustajaga kooskõlastamiseks esimesel võimalusel, ent hiljemalt 15.09.2024. Seniks palus

kaebaja kohtul peatada ettekirjutuse jõustumine. Kohus selgitas 17.07.2024 määruses

kaebajale, et tal oleks võimalik taotleda esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse kehtivuse

peatamist ja sunniraha määramise keelamist ja et selleks tuleb kohtule esitada

vastavasisuline taotlus. Kuna ettekirjutus oli kehtiv ja täitmiseks kohustuslik, siis puudus

kaebajal võimalus jätta ettekirjutus täitmata. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei

esitanud, samas kaebusest võis järeldada, et ettekirjutusega pandud kohustuse täitmine enne

15.09.2024 on kaebaja suhtes ebamõistlikult koormav. Seetõttu oletab kohus, et ettekirjutuse

täitmiseks määrati uus tähtaeg ja ebaseaduslikku ehitist ei ole kohtumenetluse kestel

kõrvaldatud, mistõttu eelduslikult puuduvad ettekirjutuse täitmisega seonduvad kulud või

täitemenetlusega tekitatud kahju, mille hüvitamisest oleks kaebaja huvitatud ja millise

kaebuse lahendamisel annaks ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine kaebajale reaalse

eelise.

13. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub tühistamisnõudelt

tuvastamisnõudele ülemineku vajadus ja seetõttu ka vajadus kohtumenetluse jätkamiseks.

Kohus lõpetab tühistamisnõudes menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 punktile 2 ei saa kaebaja ettekirjutuse punkti 2

tühistamise nõudega enam kohtusse pöörduda.

Kohustamisnõude osas kaebuse läbivaatamata jätmine

14. Lisaks taotleb kaebaja temale kuuluva ehitise seadustamiseks vastustaja kohustamist.

Vastustaja leiab oma 07.10.2024 seisukohas, et kuna kaebaja ei ole Kalda maaüksusel

seadusliku aluseta püstitatud ehitise seadustamiseks või likvideerimiseks läbiviidud

haldusmenetluse käigus taotlenud vastustajalt nõusolekut ehitise seadustamiseks ning ehitise

seadustamise otsustamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, tuleb juhindudes HKMS §

151 lg 2 punktist 1 jätta kaebus kohustamisnõudes läbi vaatamata. Vastustaja argumendid

osundavad kaebuse vähesele edulootusele.

15. Kohus analüüsib vastustaja taotlust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2

punkti 1 ja HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel nende normide koosmõjus. HKMS § 121 lg 2

punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

16. Kaebaja soovib saada vastustajalt nõusolekut ebaseadusliku hoone seadustamiseks.

Vastustaja ei ole ehitise seadustamist otsustanud. Seega heidab kaebaja vastustajale ette

tegevusetust õigusvastaselt püstitatud ehitise seadustamisel. Kohtuasja materjalidest

nähtuvalt ei ole kaebaja ega kohalik omavalitsus taotlenud Keskkonnaametilt sellesisulise

nõusoleku andmist ning vastustaja ei ole ka keeldunud sellise nõusoleku andmisest. Asjaolu,

et vastustaja selgitab vaidlustatud ettekirjutuses, et temale teadaolevalt ei ole Kalda kinnistu

ehitise kohta nõusolekut taotletud ja seda ei ole ka antud, ei tähenda, et vastustaja on

nõusoleku andmisest keeldunud, sh ei järeldu ettekirjutusest, et vastustaja oleks ilmselt

välistanud hoone seadustamise võimaluse ka juhul, kui kaebaja oleks nõusoleku andmise

taotluse esitanud (v eespool). Seda, et Keskkonnaameti ei ole kaebajale omal algatusel ilma

kaebaja taotluseta nõusolekut andnud, ei saa pidada oluliseks kaebaja põhiõiguste riiveks.

17. Kohus lähtub asjas seni kohtule esitatud andmetest, mille kohaselt on vaidlusaluse

hoone ehitisalune pind kohtule arusaadavalt kuni 60 m2, seega on kaebajal ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) lisa 1 tulenevalt ehitusteatise ühes ehitusprojektiga esitamise kohustus. Kui

ehitis ei oleks ehitusloa ega -teatise kohustuslik, tuleks piiranguvööndi puhul lähtuda LKS §

31 lg 2 punktist 8 ja kaitse-eeskirjast ning kaebajal endal küsida kaitseala valitsejalt ehitise

püstitamiseks nõusolekut. Praegusel juhul on ehitusteatise kontroll kohaliku omavalitsuse

pädevuses, mh tuleb tal kontrollida, kas ehitis on vaja kooskõlastada pädevate asutustega

(EhS § 36 lg 5 punkt 2) ning edastada ehitusteatis ühes ehitusprojektiga vastustajale

kooskõlastamiseks. Selles menetluses piirdub vastustaja kontroll keskkonna- ja

looduskaitseliste aspektidega. Tulenevalt LKS § 14 lg 1 punktist 6 ja EhS § 36 lg 6, § 44

punktist 6 on vastustaja kooskõlastus ehitusteatise kooskõlastamiseks nõutav ja

kooskõlastuse puudumise korral tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel keelduda ehitusteatise

registreerimisest. Seega eeldab varasema ehitustegevuse seadustamine kohaliku

omavalitsuse vastavat (nõusoleku andmise) taotlust. Õigusvastaselt püstitatud

ehitusteatisekohustusliku ehitise seadustamine ei saa toimuda vastustaja läbiviidavas

haldusmenetluses ehitise likvideerimiseks või seadustamiseks, vaid juhtumit tuleb menetleda

eraldi selleks ettenähtud menetluskorras (ehitusteatise kooskõlastamise menetluses).

18. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab

isiku õigusi. RVastS § 6 lg 3 sätestab, et taotlus toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks

pädevale haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise

korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kohustamisnõude

rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus, mis võib sõltuda sellest, kas

isik on esitanud haldusorganit tegutsema kohustava taotluse, juhul kui mõni õigusakt näeb

ette taotluse esitamise kohustuse. See nõue ei ole asjassepuutuv juhtudel, kui haldusorgan

peab toimingu sooritama omal algatusel4. Keskkonnaametil ei ole kohustust otsustada

kooskõlastuse andmist omal algatusel. Kaebaja sõnul sai talle 19.06.2024 selgeks, et

õigusvastaselt püstitatud ehitis on tarvis seadustada. Kaebuse esitamise ajal ei olnud

vastustajale nõusoleku andmise taotlust esitatud, sh ei ole teada, millal ja kas üldse kavatseb

kaebaja esitada Kuusalu vallale Kalda kinnistul asuva hoone seadustamiseks ehitusteatist. Nt

nähtub väärteoasja nr 940023001156 materjalidest, et kaebaja kaalus hoone liigutamist uude

asukohta Võsu-Käsmu kandis või et Kalda kinnisasjal asub hoone transpordi ootel5. Seega

saab vastustaja alles taotluse esitamise järgselt, kui on teada ka hoone soovitav asukoht,

hinnata katastriüksusega seotud asjaolusid nõusoleku menetlemisel. Kuna Keskkonnaameti

poole ei ole vastava taotlusega pöördutud, siis ei ole kohustamisnõude rahuldamise eeldused

täidetud.

19. Eeltoodud põhjendustele tuginedes jätab kohus kohustamisnõudes kaebuse HKMS §

152 lg 2 punkti 1 ja § 121 lg 2 punkti 21 alusel läbi vaatamata.

20. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi

vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Menetluskulud

21. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, millest proportsionaalsuse

põhimõtet arvestades tuleb 10 eurot lugeda tühistamisnõude riigilõivuks ning 10 eurot

kohustamisnõude riigilõivuks. Kuna kohus lõpetab HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel

kaebuse menetluse tühistamisnõudes, siis tuleb HKMS § 104 lg 5 punkti 4 alusel kaebajale

tagastada tasutud riigilõivust 10 eurot. Kohustamisnõude osas riigilõiv tagastamisele ei

kuulu (HKMS § 104 lg 5). Kohtule ei ole äratuntav, et kaebajal võiks olla muid

menetluskulusid, kuna kaebaja esindas end kohtumenetluses ise.

22. Riigilõiv tagastatakse kontole, millelt see tasuti. Kui kaebaja soovib riigilõivu

tagastamist mõnele muule pangakontole, siis tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus

enne käesoleva määruse jõustumist.

23. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.12.2020 määrus kohtuasjas nr 3-19-2448, punkt 11 ja seal viidatud

kohtupraktika.

5 Kohtuasjas nr 4-24-965 esitatud menetlusvälise kohtutoimiku lk 28. Sj väitis kaebaja väärteoasjas, et on

ladustanud hoone Kalda kinnistule transpordi ootele, vt kohtuasjas nr 4-24-965 kaebuse punkt 1.