3-24-2951/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2951

Haldusasi

J.H taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – J.H

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.11.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.H määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse J.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.11.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-2951.

2. Jätta J.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.11.2024 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

119 lg 1, § 235 lg 1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanikule J.H-le on mõistetud Harju Maakohtu 13.03.2017

otsusega karistuseks 14 aastat vangistust (karistuse kandmise alguseks 07.07.2016). J.H

esitas 08.10.2018 taotluse viia ta karistuse kandmise jätkamiseks üle Venemaale. Moskva

linnakohus tunnistas 01.07.2019 määrusega Harju Maakohtu 13.03.2017 otsuse Venemaa

Föderatsioonis täidetavaks. Justiitsministri 17.10.2019 käskkirjaga nr 90 otsustati viia J.H

karistuse kandmise jätkamiseks üle Venemaa Föderatsiooni. J.H avaldas 14.11.2019, et ei

soovi enam karistuse kandmise jätkamiseks Venemaale üleviimist ja seetõttu menetlus lõppes.

J.H esitas 22.12.2023 uue taotluse viia ta karistuse kandmise jätkamiseks üle Venemaale.

Justiitsminister otsustas 15.02.2024 käskkirjaga nr 16 anda J.H üle Venemaa Föderatsioonile

Harju Maakohtu 13.03.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmise jätkamiseks vastavalt

Moskva linnakohtu 01.07.2019 määrusele.

2. Harju Maakohus edastas Tallinna Halduskohtule J.H 24.10.2024 taotluse riigi õigusabi

saamiseks seoses tema väljaandmisega Venemaa Föderatsioonile. Taotleja soovib enda

väljaandmist Venemaale nii kiiresti kui võimalik, sest iga päev pikendab tema tervisega

seotud kannatusi. Taotleja terviseseisund ei ole hea, tal on tugev allergia. Taotluse kohaselt ei

ole praeguseks laekunud Venemaalt teavet, millal oleks võimalik taotleja üle anda. Aktiivselt

3-24-2951

tegeletakse sellega, et taotleja üleandmine Venemaale toimuks esimesel võimalusel.

3. Justiitsministeerium selgitas 08.11.2024 vastuses, et Venemaa Föderatsioonilt ei ole siiani

saabunud vastust, millal oleks võimalik taotleja neile karistuse kandmise jätkamiseks üle

anda. Kui Venemaa annab vastuse taotleja ülevõtmise täpse aja ja koha kohta, planeerib Eesti

Vabariik järgmise sammuna tema toimetamise kokkulepitud ajaks vastavasse asukohta.

Taotleja on omalt poolt teinud taotluse reisidokumendi vormistamiseks. Siiamaani ei ole

Venemaa Föderatsiooni saatkond seda vormistanud ning keeldutud on tulemast saatkonnast

välja isiku dokumendi vormistamiseks. Tavapäraselt tuleb saatkonna töötaja isiku

dokumentide vormistamiseks vajalike toimingute jaoks vanglasse kohapeale. Eesti Vabariik

on andnud kinnipeetavaid Venemaale üle ka nii, et neil on puudunud kehtivad isikut

tõendavad dokumendid ja Venemaa on aktsepteerinud kinnipeetava kehtetuks muutunud

passi. Taotlejal on olemas pass, mille kehtivusaeg on möödunud. Tuginedes varasemale

praktikale, ei takistaks see tema üleandmist Venemaale. Taotleja saab ise võtta ühendust

Venemaa Föderatsiooni saatkonnaga Eestis. Samuti saavad tema lähedased saatkonda

pöörduda või kui lähedased elavad Venemaal, siis pöörduda ka Venemaal olevate vastavate

ametivõimude poole.

4. Tallinna Halduskohus jättis 11.11.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

RÕS § 4 lg 2 kohaselt antakse riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule seoses

menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille

üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses. Ka osutab riigi õigusabi Eesti Advokatuuri

kuuluv advokaat (RÕS § 5 lg 1), kellelt ei ole nõutav välisriigi õiguse tundmine.

Taotlejaga seotud varasematest kohtuasjadest nr 3-23-2746 ja 3-24-2178 ning ka

Justiitsministeeriumi vastusest nähtub, et Eesti Vabariik on teinud vajalikud

toimingud, et korraldada isiku üleandmine Venemaale. Taotleja väljaandmine viibib

tema kodakondsusjärgse riigi, Venemaa tegevusetuse tõttu (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 11.09.2024 määrus nr 3-24-2178, p 15).

Sõltumata sellest, kas taotlejal puudub Eesti ametivõimude tegevusetuse puudumise

tõttu riive, mida haldusmenetluses või halduskohtumenetluses vaidlustada saaks, või

tuleks tegevusetuse ilmselge puudumise tõttu lugeda õiguskaitse vajadus väheseks,

tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel. Taotleja

on halduskohtusse viimase 10 aasta jooksul pöördunud 20 korral ning tema õiguste

kaitse ei ole olnud takistatud seetõttu, et ta ei ole osanud kohtule oma seisukohti

arusaadavalt esitada. Halduskohtul on ka uurimis- ja tõlgendamiskohustus, millega

tagatakse see, et ükski tõend ega avaldus ei jääks kohtule esitamata seetõttu, et

füüsiline isik osaleb kohtumenetluses ilma esindajata. Seega tuleb taotlus jätta

rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.

Taotlejal on võimalik oma õiguseid ennekõike kaitsta, pöördudes oma

kodakondsusjärgse riigi, näiteks saatkonna poole abi saamiseks. Saatkonna poole

pöördumine võiks olla ka kiireim viis selleks, et taotleja saaks enda soovitud

lahenduse ja jõuaks Venemaale. Venemaa Föderatsiooni saatkonna tegevust ei ole

võimalik vaidlustada Eesti Vabariigi kohtus (HKMS § 4 lg 3). Kui taotleja ei nõustu

saatkonna tegevusega, tuleb tal pöörduda Venemaa muude ametivõimude poole.

Taotleja on oma avalduses toonud välja ka ravi saamise vajaduse, kuid tema seisukohti

tervikuna käsitledes saab kohus aru, et tegemist ei ole eraldiseisva nõudega. Taotleja

on ravi saamise vajadusega soovinud põhjendada seda, miks tuleks tema taotlus

Venemaale üle andmiseks lahendada kiirelt (vt taotleja 06.11.2024 avaldus). Seetõttu

kohus seda küsimust eraldi ei käsitle. Kohtute infosüsteemist nähtub, et vanglat on

kohustatud suunama taotlejat arstlikku komisjoni hiljemalt 25.10.2024 ning seejärel

2(3)

3-24-2951

sõltuvalt komisjoni otsusest otsustama esildise esitamise täitmiskohtunikule (Harju

Maakohtu 25.09.2024 määrus nr 1-16-9190). Lisaks on taotleja võimeline vajadusel ka

ravi saamise küsimuses ise oma õiguseid haldusmenetluses või kohtumenetluses

kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Vajadusel saab taotleja esitada kohtule menetlusabi

taotluse kohtumenetluses tõlke tagamiseks.

5. J.H esitas 12.11.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (hiljem korduvalt

täiendatud) halduskohtu 11.11.2024 määruse peale. Taotlejal puudub raha, et pöörduda ise

Venemaa Föderatsiooni ametnike poole. Seda saab teha advokaat. Taotleja tervis on väga

halb.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg

1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. RÕS § 7 lg 1 p-d 1, 2 ja 5 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta juhul, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õiguseid ( p1); kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta

õigusabi taotleb (p 2) või asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks

ilmselt vähene (p 5). Halduskohus jättis õigesti nendel alustel riigi õigusabi taotluse

rahuldamata. Ringkonnakohus on hinnanud taotlejale riigi õigusabi andmise küsimust seoses

Venemaa Föderatsioonile väljaandmisega ka 11.09.2024 määruses nr 3-24-2178.

Ringkonnakohus leidis, et riigi õigusabi andmiseks ei ole alust, sest kavandatav

kohtumenetluses osalemine oleks perspektiivitu ning üleandmismenetluse tarbeks riigi kulul

advokaadi määramine ei aitaks samuti kaitsta kaebaja õigusi. Ringkonnakohus selgitas, et

sisuline küsimus, kas taotleja Venemaale üle anda või mitte, on justiitsministri 15.02.2024

käskkirjaga nr 16 juba tema jaoks positiivselt lahendatud. Üleandmise korraldamine eeldab

aga Venemaa võimude koostööd, mida Eesti pool ei saa kuidagi kiirendada. Seega ei ole

üleandmise viibimine tingitud Eesti ametiasutustest. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha

juurde ka praegu. Nagu ilmneb Justiitsministeeriumi 08.11.2024 vastusest, ei ole Venemaa

siiani astunud samme selleks, et võimaldada taotleja üleandmist. Kui taotleja peab eelnevast

hoolimata vajalikuks esitada halduskohtule kaebuse Eesti ametivõimude vastu seoses tema

Venemaale üleandmise toimingutega, on ta võimeline tegema seda ise, ilma advokaadi abita.

8. RÕS § 4 lg 2 kohaselt antakse riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule seoses

menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle

otsustamine on Eesti kohtu pädevuses. Seega, sõltumata kaebaja majanduslikust olukorrast, ei

ole riigi õigusabi võimalik anda selleks, et pöörduda Venemaa saatkonna või muu

ametiasutuse poole või vaidlustada nende tegevust. Tegemist ei ole Eesti haldusorganitega

ning ühtlasi ei ole nende tegevus vaidlustatav Eesti kohtus.

9. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 11.11.2024 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)