2-24-11425/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-11425

Tsiviilasi

J.L.-i avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine,

maksejõuetusavalduse läbivaatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: J.L. (isikukood XXX), viibimiskoht: Tartu

Vangla, Tartu Turu 56

Kohtuistungi toimumise aeg

11.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta J.L.-i maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Jätta J.L.-i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud J.L.-i kanda.

4. Määrus toimetada kätte avaldajale.

5. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest (FIMS § 7 lg 1 lause 2).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib võlgnik esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (FIMS § 18

lg 10, TsMS § 661 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.L. (avaldaja/võlgnik) esitas 26.07.2024 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldaja andmetel on

ta vallaline ja tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada

võlausaldajate nõudeid. Avaldaja andmetel tema kohustuste suurus avalduse esitamise seisuga

53 613,84 eurot.

2. Kohus jättis 26.08.2024 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse käiguta ja määras

võlgnikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – maksejõuetusavalduse täpsustamiseks ja

riigilõivu tasumiseks. Võlgnik teatas 04.09.2024 kohtule, et riigilõivu tasus tema eest tema

ema 29.08.2024. Avaldaja andmetel viibib ta Tartu vanglas. Karistusaja lõpp on 17.06.2026,

kuid võlgnikul võib avaneda võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Võlgnik töötab vanglas

majandustöölisena 2-3 tundi päevas, lisaks toetavad teda lähedased. 11.10.2024 toimunud

ärakuulamisel avaldas võlgnik, et viibib vangistuses alates 2018.a. Võlad on tekkinud võlgniku

poolt toime pandud kuritegude tagajärjel.

KOHTU SEISUKOHT

3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse

esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest

vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse

kohta sätestatut, kui FIMS-st ei tulene teisiti. Maksejõuetusavalduse vaatab kohus läbi

pankrotiseaduses (PankrS) pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui FIMS-s ei ole

ette nähtud teisiti.

4. FIMS eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi ka võlgnik)

maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine,

tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1). Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 kohaselt

rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses

ettenähtud korras. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus

vabaneda oma kohustustest. Riigikohus on leidnud, et võimalus vabaneda oma kohustustest

pankrotiseaduses sätestatud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult

iga võlgniku õigus (Riigikohtu 20.06.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16 p 15).

5. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi ja täitemenetluse registri andmete põhjal, et:

5.1.

võlgnikult on Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku

8131,76 eurot, mille sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlused:

-

Kohtutäitur Aive Kolsar on 16.03.2023 alustanud täiteasja nr 170/2023/301 Tartu Maakohtu

21.04.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-225/334 välja mõistetud 6926,37 euro

sissenõudmiseks. Nõue on seisuga 18.11.2024 täies ulatuses tasumata. Lisanduvad

täitemenetluse kulud.

-

Kohtutäitur Oleg Sirotin on 12.08.2022 alustanud täiteasja nr 187/2022/719 Tartu Maakohtu

25.04.2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-225/376 välja mõistetud 97,20 euro

sissenõudmiseks. Nõue on seisuga 18.11.2024 täies ulatuses tasumata. Lisanduvad

täitemenetluse kulud.

-

Kohtutäitur Anne Böckler on 07.02.2024 alustanud täiteasja nr 182/2024/553 Viru Maakohtu

28.11.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-6780/6 välja mõistetud 1108.20 euro

sissenõudmiseks. Nõude jääk seisuga 18.11.2024 on 1108,19 eurot. Lisanduvad täitemenetluse

kulud.

5.2.

Lisaks on võlgnikult kohtuotsustega välja mõistetud nõudeid kokku 40 707,85 euro ulatuses, sh

õigusvastaselt tekitatud kahjunõuded kokku 34 025,35 eurot, mille sissenõudmiseks on

algatatud täitemenetlused:

-

Kohtutäitur Janek Pool on 20.02.2023 alustanud täiteasja nr 171/2023/189 Tartu Maakohtu

08.02.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-19121 Eesti Haigekassa kasuks välja mõistetud

ravikindlustuse kahju sissenõudmiseks. Nõude jääk seisuga 18.11.2024 on 24 435,35 eurot

Lisanduvad täitemenetluse kulud.

-

Kohtutäitur Andrei Krek on 28.08.2023 alustanud täiteasja nr 066/2023/3426 Tartu Maakohtu

24.03.2023 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-23-2287 Sotsiaalkindlustusameti kasuks välja

mõistetud kahju sissenõudmiseks (regressnõue ohvriabi seaduse alusel). Nõue summas 9590

eurot on seisuga 18.11.2024 täies ulatuses tasumata.

-

Kohtutäitur Oksana Kutšmei on 01.02.2024 alustanud täiteasja nr 084/2024/735 Tartu

Maakohtu 29.01.2024 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-23-17292 võlgnikult välja mõistetud

menetluskulude nõude sissenõudmiseks. Nõude summas 1215 eurot on seisuga 18.11.2024

täies ulatuses tasumata.

-

Kohtutäitur Oksana Kutšmei on 01.02.2024 alustanud täiteasja nr 084/2024/733 Tartu

Maakohtu tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-23-17292 võlgnikult välja mõistetud võlanõuete

2(3)

sissenõudmiseks. Nõuded summas 5467,50 eurot on seisuga 18.11.2024 täies ulatuses

tasumata.

6. Kohus selgitas välja, et võlgnik ei ole e-kinnistusraamatu andmetel omanud ega oma kinnisvara.

Transpordiameti andmetel ei ole seisuga 18.11.2024 liiklusregistris registreeritud võlgniku nimele

sõidukeid ega väikelaevu. E-äriregistri andmetel ei ole võlgnikul kehtivaid seoseid äriühingutega.

Võttes arvesse, et võlgniku suhtes pooleliolevates täitemenetlustes on võlgnikult välja mõistetud

nõuded rahuldamata, loeb kohus tõendatuks, et võlgnik on PankrS § 1 lg 2 mõttes püsivalt

maksejõuetu ja tal puudub vara, mille arvelt täita võlausaldajate nõudeid ja tasuda

pankrotimenetluse kulusid. Seega esineb PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alus menetluse

raugemiseks, mille esinemisel kuulutab kohus FIMS § 45 lg 2 kohaselt pankroti välja üksnes siis,

kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

7. Võlausaldajate nõuded võlgniku vastu on tekkinud võlgniku süülise tegevuse tagajärjel. Võlgnik

on Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28.11.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-6780 (jõustunud

17.12.2022) süüdi tunnistatud karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi (s.o korduvalt toime

pandud kehalise väärkohtlemise eest) ning mõistetud talle karistuseks 6 kuud vangistust.

Võlgnikule mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu 21.04.2021 otsusega mõistetud

karistuse (6 aastat vangistust) ärakandmata osa võrra ning mõisteti kohtuotsuses kogumis

liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 19 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestatakse alates

28.11.2022. Pankrotiseadus ei näe ette kohtu kohustust võtta kohustustest vabastamise menetluse

algatamise otsustamisel arvesse vanglakaristust kandva võlgniku võimalikku ennetähtaegset

vabanemist ning kohus ei saa selle oletusliku võimalusega arvestada (Riigikohtu 3-2-1-92-15 p 10).

8. FIMS § 18 lg 2 sätestab, et kohus vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb ühe alljärgnevatest

otsustest: 1) kuulutab välja võlgniku pankroti; 2) kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab

kohustustest vabastamise menetluse; 3) algatab võlgade ümberkujundamise menetluse; 4) jätab

avalduse rahuldamata või 5) lõpetab pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja

kuulutamata. Kohus kontrollib menetluse valikul muu hulgas seda, millist menetlust ta algatada

saab.

9. FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei ole kohustustest vabastamise menetluse kaudu võlgnikul võimalik

vabaneda õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Riigikohus on leidnud,

et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest

hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (23.09.2015

kohtumäärus 3-2-1-92-15 p 10). Võlgnikult riigi kasuks kriminaalasjades väljamõistetud

menetluskulude täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks (KarS § 82 lg 5,

täitemenetluse seadustik §-d 207, 210). Asjaolude muutumisel on võlgnikul pärast vangistusest

vabanemist ja tööle asumist võimalik esitada maksejõuetusavaldus uuesti.

10. Võttes arvesse võlgniku kohustuste struktuuri, jätab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse

rahuldamata (FIMS § 18 lg 2 p 4) ja usaldusisiku nimetamata. Usaldusisiku nimetamata jätmise

korral maksejõuetusavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (FIMS § 15 lg 8).

11. Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

12. FIMS § 8 lg 3 ls 3 ja PankrS § 6 alusel kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud

pankrotiavalduse esitaja. Tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik

3(3)