2-22-12485/76 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-12485

Kohtuasi

X ja Y hagi C vastu pärandvara jagamiseks ning

C vastuhagi X ja Y vastu pärandvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. märtsi 2024 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

X ja Y apellatsioonkaebus 3500 eurot C

apellatsioonkaebus 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), hagejate

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov

Kostja: C (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Istungi toimumise aeg

30. oktoober 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27. märtsi 2024 otsus muutmata.

2. Jätta X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta C apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, millega C palus tühistada Harju

Maakohtu 27. märtsi 2024 otsuse resolutsiooni punkt 2, millega maakohus jättis

rahuldamata C 26. veebruaril 2024 kohtu tegevusele esitatud vastuväite. Jätta C

apellatsioonkaebus muus osas rahuldamata.

4. Jätta C kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus rahuldamata.

5. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-22-12485

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid 24.08.2022 Harju Maakohtule hagi C vastu, milles

palusid osaliselt lõpetada hagejate ja kostja Q pärandvara ühisuse, s.o OÜ W (registrikood

XXXXXXXX) osa, OÜ F (registrikood XXXXXXXX) osa, sõiduautode TOYOTA AYGO ja

TOYOTA COROLLA VERSO ning haagise MAZ 8114 suhtes järgmiselt (09.09.2022

täpsustatud sõnastuses):

a.

lõpetada ühisomand OÜ W osale nimiväärtusega 639 eurot ja jagada see reaalosadeks

selliselt, et hageja I ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, hageja II

ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot ja kostja ainuomandisse jääb osa

nimiväärtusega 213 eurot,

b. kohustada kostjat tegema tahteavaldus OÜ W osa nimiväärtusega 639 eurot jagamiseks

reaalosadeks punktis 1.a nimetatud viisil,

c.

kohustada kostjat andma hagejale I üle 213 euro nimiväärtusega osa ja hagejale II üle 213

euro nimiväärtusega osa OÜ W osast nimiväärtusega 639 eurot,

d. lõpetada ühisomand OÜ F osale nimiväärtusega 639 eurot ja jagada see reaalosadeks

selliselt, et hageja I ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, hageja II

ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot ja kostja ainuomandisse jääb osa

nimiväärtusega 213 eurot,

e.

kohustada kostjat tegema tahteavaldus OÜ F osa nimiväärtusega 639 eurot jagamiseks

reaalosadeks punktis 1.d nimetatud viisil,

f.

kohustada kostjat andma hagejale I üle 213 euro nimiväärtusega osa ja hagejale II üle

213 euro nimiväärtusega osa OÜ F osast nimiväärtusega 639 eurot,

g. lõpetada ühisomand sõiduautole TOYOTA AYGO (registreerimismärk HHHHHH) ja jätta

see kostjale,

h. kohustada kostjat tegema tahteavaldus sõiduauto TOYOTA AYGO (registreerimismärk

HHHHHH), jagamiseks punktis 1.g nimetatud viisil ja kohustada kostjat sõlmima selle

kohta asjaõigusleping,

i.

lõpetada ühisomand sõiduautole TOYOTA COROLLA VERSO (registreerimismärk

LLLLLL) ja jätta see ½ mõttelises osas hagejale I ja ½ mõttelises osas hagejale II,

j.

kohustada kostjat tegema tahteavaldus sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO

(registreerimismärk LLLLLL) jagamiseks punktis 1.i nimetatud viisil ja kohustada kostjat

sõlmima selle kohta asjaõigusleping,

k. lõpetada ühisomand haagisele MAZ 8114 (registreerimismärk EEEEE) ja jätta see

½ mõttelises osas hagejale I ja ½ mõttelises osas hagejale II,

l.

kohustada kostjat tegema tahteavaldus haagise MAZ 8114 (registreerimismärgiga EEEEE)

jagamiseks punktis 1.k nimetatud viisil ja kohustada kostjat sõlmima selle kohta

asjaõigusleping.

2-22-12485

Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt suri Q (isikukood XXXXXXXXX) 18.03.2017 ning tema

pärijad on võrdsetes mõttelistes osades tema pojad (hagejad) ja tütar (kostja). Pärandvara on

jagamata. Hagejad soovivad lõpetada pärandvara ühisuse hagiavalduses nimetatud vara osas.

3. Pärandvara ühisusse kuuluvad OÜ W osa ja OÜ F osa. Osaühingute osade

reaalosadeks jagamine on kõige mõistlikum, kuna selliselt saavad kõik pärijad võrdse osa,

kõigil pärijatel on võimalus endale kuuluvat osa käsutada, ükski pärija ei muutu

väikeosanikuks, ühegi pärija osa väärtus ei vähene ja puudub vajadus maksta välja teistele

pärijatele nende osa rahas.

4. Pärandvara ühisusse kuuluvad sõiduauto Toyota Aygro, mis on olnud kostja valduses,

Toyota Corolla Verso, mis on olnud hageja II valduses ja haagis, mis on olnud hagejate

valduses. Toyota Aygro tuleb seega jätta kostjale ning Toyota Corolla Verso ja haagis hagejate

kaasomandisse. Toyota Aygro turuhind on kõrgem, kui Toyota Corolla Verso oma ja haagis on

vanaraua väärtusega. Sõidukite jagamise tulem ei mõjuta kostja omandiõigust negatiivselt.

Vastus hagiavaldusele ja vastuhagi

5. Kostja esitas 01.11.2022 hagejate vastu vastuhagi, milles palus lõpetada Q pärandvara

ühisuse kõikide pärandvarasse kuuluvate esemete osas järgmiselt (06.06.2023, 20.10.2023 ja

15.02.2024 (kohtuistungil) täiendatud sõnastuses):

a.

sõiduauto TOYOTA AYGRO, TOYOTA COROLLA VERSO ja haagise MAZ 8114 suhtes

hagejate avalduses märgitud viisil,

b. Versobank AS-s, Coop Pank AS-s, AS-s LHV pank, Swedbank AS-s ja AS-s Citadele

banka Eesti filiaal kontodel olev raha ning Swedbank AS-ga sõlmitud käenduslepingutest

tulenevad jagada hagejate ja kostja vahel võrdselt,

c.

jätta OÜ W ja OÜ F pärandvarasse kuuluv osa kostjale, kohustades teda maksma

hagejatele selle eest hüvitist ja kohustada hagejaid andma tahteavaldused pärandvara

jagamise kokkuleppe sõlmimiseks nimetatud viisil ning käsutustehingu tegemiseks,

d. alternatiivselt palub kostja müüa OÜ W osa nimiväärtusega 639 eurot ja OÜ F osa

nimiväärtusega 639 eurot avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha

kostja ja hagejate vahel võrdselt.

Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda või poolte endi kanda.

6. Kostja ei soovi suurendada oma osalust pärandvarasse kuuluvates ettevõtetes.

Pooltevahelised suhted ei ole head. Seoses ühisomandis olevate ühingutega toimub poolte

vahel veel kolm kohtuvaidlust. Hagejad üritavad tõrjuda kostjat äriühingute juhtimisest ja teha

ühingute nimel endale isiklikult kasulikke tehinguid, kahjustades sellega äriühinguid ja kostja

osaluse väärtust. Halbade suhete tõttu on ettevõtete juhtimine häiritud ja nende käekäik

kannatab. Edasiste vaidluste vältimiseks on kõige otstarbekam ettevõtted müüa, arvestades ka,

et kostjale ei ole ettevõtete varaline seis teada. Kostja ei soovi ettevõtete reaalosa kujunenud

olukorras endale jätta ja seda ei saa talle jätta tema tahte vastaselt. Hagejate pakutud

ühisomandi lõpetamise viis ei ole ühisomanike huvides. Avalikul enampakkumisel on samad

eelised nagu hagejate taotletud pärandvara jagamise viisil.

7. Ühingute osaluste jagamisel hagejate soovitud viisil muutuks kostja osalus

väärtusetuks. Kui ühisvaraks olev osalus jätta kostja ainuomandisse, tekiks olukord, kus

hagejatele kuulub kokku 50% osalusest ja kostjale samuti 50% osalusest ehk kellelgi ei oleks

enamust ja pooled oleksid sunnitud osaniku õiguste teostamisel koostööd tegema.

Hageja vastuväited vastuhagile

2-22-12485

8. Hagejad ei nõustu äriühingute osade jagamisega kostja taotletud viisidel.

Pärandvarasse kuulub üksnes 25% äriühingute osadest. Kummalegi hagejale kuulub veel 25%

ja kostjale samuti veel 25% osadest. Kui pooled on nagunii osanikud, on otstarbekas just

osaluse reaalosadeks jagamine ja seeläbi iga osaniku juba olemasoleva osaluse suurendamine.

Selliselt saavad osanikud edaspidi oma õigusi realiseerida seaduses ettenähtud korras. See ei

ole vastuolus osanike huvidega. Sisuliselt säilitatakse olemasolev olukord. Pärandvarasse

kuuluva osa müügi korral lisanduks osanike ringi veel neljas isik.

9. Hagejad on firmadega aastaid tegelenud ja ei ole nõus oma osalusi müüma.

Vähemusosaniku püüd realiseerida kohtumenetluses oma huve läbi enamusosanike huvide

vastase müügi ei ole äriseadustiku põhimõtetega kooskõlas. Lisaks kaasnevad

enampakkumisega täitekulud. Kostja võib tema ainuomandisse kuuluvad osad müüa.

Ühingute juhtimine ei ole häiritud. Kostja ise algatas erinevad kohtumenetlused pärast seda,

kui jäi vahele OÜ W dokumentide võltsimisega. Kostja ei ole selgitanud, milles seisneb tema

väidetav kahju ühisomandi hagejate taotletud viisil jagamise korral.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas nii hagi kui vastuhagi osaliselt. Maakohus jättis TOYOTA

AYGRO kostjale ning TOYOTA COROLLA VERSO ja haagise MAZ 8114 hagejate

kaasomandisse. Maakohus jättis vastuhagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg

2 p 2 alusel läbi vaatamata osas, millega kostja palus jagada pärandvarana samad sõiduautod

ja haagise hageja hagiavalduses taotletud viisil ning rahuldamata osas, millega kostja palus

jagada OÜ W osad ning OÜ F osad nende jätmisega kostjale, pannes kostjale kohustuse

tasuda hagejale nende osad rahas. Samuti jättis maakohus rahuldamata hagiavalduse osas,

millega hagejad palusid jagada OÜ W osad ning OÜ F osad nende jagamisega reaalosadeks

võrdsetes mõttelistes osades. Maakohus rahuldas vastuhagi osas, millega kostja palus jagada

OÜ W osad ja OÜ F osad nende võõrandamisega avalikul enampakkumisel ja saadud raha

jagamisega pärijate vahel vastavalt nende pärandiosade suurustele. Ühtlasi jättis maakohus

rahuldamata kostja 26.02.2024 kohtu tegevusele esitatud vastuväite. Menetluskulud jättis

kohus menetlusosaliste endi kanda.

11. Maakohus tuvastas, et hagejad ja kostja on 18.03.2017 surnud Q pärijad võrdsetes

mõttelistes osades, st iga kaaspärija osa on 1/3. Pärandvara hulka kuuluvad sõiduauto

TOYOTA AYGRO (registreerimismärk HHHHHH), Toyota COROLLA VERSO

(registreerimismärk LLLLLL), haagis MAZ8114 (registreerimismärk EEEEE), OÜ W

(registrikood XXXXXXXX) osa nimiväärtusega 639 eurot ja OÜ F (registrikood

XXXXXXXX) osa nimiväärtusega 639 eurot. Kuna pooled ei vaielnud sõiduautode ja haagise

jagamise üle hagejate pakutud viisil, rahuldas maakohus selles osas hagi.

12. Pärimisseaduse (PärS) § 159 lg-te 2 ja 3 kohaselt antakse pärandvara hulka kuuluv ese,

mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset

otstarbekalt kasutada, ühele pärijale. Kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda,

müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate

vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. PärS § 159 lg-t 3 kohaldatakse seega siis, kui

pärandvara hulka kuuluvat eset ei saa jagada reaalosadeks või jätta kaaspärijate

kaasomandisse (PärS § 159 lg 2) ning pärijad ei jõua kokkuleppele, millisele pärijale selline

jagamatu ese anda. Sätet kohaldatakse aga ka siis, kui pooled vaidlevad selle üle, kas ja

millisteks reaalosadeks tuleb asi jagada. Pärandvara jagamine reaalosadeks on võimalik siis,

kui kaaspärija on valmis moodustatava reaalosa omandama. Põhjendatud ei ole jätta

ühisomandis olevat eset ühele ühisomanikule vastu tema tahtmist (vt ka RKTKo 26.04.2017,

3-2-1-14-17, p 23). Seega ei ole põhjendatud jagada ühisomandis olevat osaühingu osa ühe

poole taotlusel sellisteks reaalosadeks, mille omandamisega ei ole vastaspool nõus.

2-22-12485

13. Osaühingute osade reaalosadeks jagamine hagejate taotletud viisil ei ole seega

võimalik, kuna kostja ei soovi selliselt tekkivaid osasid omandada. Osaühingute osakapitalid

on jagatud neljaks võrdseks osaks. Pärandvarasse kuuluva osa reaalosadeks jagamine toob

kaasa osakapitali kolmeks jagamise. Kõik pärandvara jagamise viisid, mis ei näe ette

pärandvara omandamist kolmanda isiku poolt, kujundavad senise olukorra ümber. Kostjat ei

saa kohustada omandama reaalosade moodustamisel tekkivaid osaühingute osasid vaatamata

sellele, et ta juba on osanik. Kostja ei pea omandama osaühingu osa, kui osakapitali jaotus

muutub.

14. Osaühingute osade jätmine kostjale hagejatele makstava hüvitise vastu ei ole võimalik,

kuna kostja ei esitanud õigeaegselt tõendeid osade väärtuse kohta. Taotletud viisil ei saaks

osaühingute osasid aga igal juhul jagada, kuna see toob kaasa olukorra, kus hagejatele kuulub

pool kummagi osaühingu osadest ja kostjale pool kummagi osaühingu osadest. Siis on

osaühingutes osanike otsuste vastuvõtmiseks vaja vähemalt ühe hageja ja kostja poolthääled.

Poolte läbisaamine ei ole aga hea ja usaldus puudub. Ühingute juhtimine on seetõttu oluliselt

raskendatud. Pärandvara jagamine kostja taotletud viisil kahjustab seega kaaspärijate huve.

15. Osaühingute osade müümine avalikul enampakkumisel ei riku kaaspärijate huve. Kui

osad omandab avalikul enampakkumisel kolmas isik, säilib senine olukord, kus ühingute

osakapital on jagatud neljaks võrdseks osaks. Kaaspärijatel on ka endal võimalik

enampakkumisel osaleda. Enampakkumisega kaasnevate kulude tekkimisega peavad

kaasomanikud kokkuleppe mittesaavutamisel arvestama. See ei koorma pärijaid liigselt.

16. Kuna hagiavaldus rahuldatakse osaliselt, vastuhagi jääb osaliselt läbi vaatamata ja

osaliselt rahuldatakse, on otsus nii hagejate kui kostja kasuks ja menetluskulud jäävad poolte

endi kanda. Hagejate apellatsioonkaebus

17. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi OÜ W

ja OÜ F osade jagamist puudutavas osas rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, samuti

menetluskulude jaotuse osas, ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi

rahuldamata (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2024 kohtuistungi protokoll). Hagejad

paluvad jagada pärandvarasse kuuluvate osaühingute osad nende jagamisega reaalosadeks.

Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

18. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti PärS § 159 lg-t 3. Samuti tuvastas

maakohus ebaõigesti, nagu vaidleksid pooled selle üle, kas ja millisteks reaalosadeks tuleb

osaühingu osad jagada. PärS § 159 lg-t 3 kohaldatakse koostoimes sama paragrahvi teise

lõikega. Osaühingute osad ei vasta PärS § 159 lg 2 kirjeldatud tunnustele.

19. Maakohus teostas diskretsiooniõigust ebaõigesti ja jagas pärandvara lubamatult viisil,

mis koormab ühisomanikke kõige rohkem. Maakohtu valitud viis on vastuolus ühisomanike

huvidega, sest kõik ühisomanikud on avaldanud soovi jätta endale osalus ja ka jätta ühisvara

neile. Enampakkumine tekitab täiendavaid kulusid ja vaidlusi, sest kostja ei taotlenud

enampakkumise läbiviimise korra kindlaksmääramist. Kohtuotsusega ei saavutata

õigusselgust, see tekitab järgmise vaidluse enampakkumise korraldamise üle. Avalik

enampakkumine on koormav nii ajaliselt kui rahaliselt. Osaühingute ega osanike huvides ei

ole osanike ringi uute isikute lisandumine. Avalik enampakkumine on mõistlik siis, kui

kumbki pool asja endale ei soovi. Andud juhul soovivad osasid endale jätta nii hagejad kui

kostja.

20. Kõige vähem koormab ühisomanikke hageja taotletud viis. Osaluste reaalosadeks

jagamisel ei saa kostja osanikuks vastu tahtmist, kuna ta on nagunii osanik. Kuigi osa

2-22-12485

reaalosadeks jagamisel osade arv numbriliselt muutub, on kõik endiselt võrdselt

väikeosanikud. Säilib ka senine osanike ring. Osaluste reaalosadeks jagamine arvestab

kõikide osanike huve. Sellega saavutatakse osaluste osas lõplik otsustus ja nad saavad

osalustest tulenevaid õigusi teostada iseseisvalt. Iga kaaspärija osalus suureneb, kellegi osa

väärtus ei vähene. Kõigil pärijatel on võimalus endale kuuluvat osa iseseisvalt käsutada ja

kõigil on osaühingutes võrdne osalus. Kellelegi ei panda rahalist kohustust, mille täitmine

võib tekitada vaidlusi ja täiendavaid kohustusi. See ei tekita osanikele kahju.

Kostja apellatsioonkaebus

21. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata

kostja 26.02.2024 kohtu tegevusele esitatud vastuväite, jättis rahuldamata kostja nõude jagada

OÜ W ning OÜ F osad nende jätmisega kostjale, pannes kostjale kohustuse maksta hagejatele

välja nende osad rahas, osas, millega maakohus rahuldas kostja vastuhagi osaühingute osade

jagamiseks nende müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks pärijate

vahel võrdselt, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

Kostja palub saata asi tagasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub

kostja teha uue otsuse, millega jagada pärandvara hulka kuuluvate OÜ W ning OÜ F osad

nende jätmisega kostjale, pannes kostjale kohustuse maksta hagejatele välja nende osad rahas.

Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.

22. Kuigi maakohus rahuldas kostja alternatiivse nõude põhimõtteliselt õigesti, oleks

tulnud rahuldada kostja esmane nõue, s.o jätta osaühingute osad kostjale hüvitise maksmise

kohustuse vastu. Maakohus jättis kostja nõude rahuldamata eelkõige põhjusel, et jättis nõude

rahuldamiseks vajalikud tõendid menetlusnorme rikkudes asja materjali juurde võtmata.

Kostja esitas tõendid esimesel võimalusel. Need oleks tulnud asja juurde võtta. Asja

lahendusest sõltub, kas kostja saab endale 50% osadest, rahalist hüvitist või omandab vara,

millel puudub väärtus ja mis muudab väärtusetuks ka varem kostjale kuulunud äriühingute

osaluse.

Seisukohad apellatsioonkaebustele

23. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need

rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata, v.a kostja

apellatsioonkaebus osas, milles ta palub tühistada maakohtu otsustuse kostja 26.02.2024

kohtu tegevusele esitatud vastuväite rahuldamata jätmise kohta. Selles osas jääb kostja

apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda.

25. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes

apellatsioonkaebustega vaidlustatud osas. Hagejad ja kostja vaidlustavad maakohtu otsust

osas, milles maakohus otsustas lõpetada pärijate ühisuse OÜ W ja OÜ F pärandvarasse

kuuluvatele osadele nende müümisega avalikul enampakkumisel, samuti menetluskulude

jaotuse osas. Ülejäänud osas ei ole maakohu otsust vaidlustatud, mistõttu on see TsMS § 456

lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause alusel jõustunud. Hagejad ja kostja vaidlevad seega

apellatsioonimenetluses selle üle, kas pärijate ühisus OÜ W ja OÜ F osadele tuleb lõpetada

nende reaalosadeks jagamisega, kostjale jätmisega hagejatele hüvitise maksmise vastu või

avalikul enampakkumisel müümisega.

2-22-12485

26. Ringkonnakohus lähtub TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel asja lahendamisel maakohtu poolt

tuvastatud asjaoludest (vt käesoleva otsuse p 11). Maakohus ei ole nende asjaolude

tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist

vajalikuks. Käesoleva asja lahendamiseks on oluline markeerida, et mõlema vaidlusaluse

osaühingu osakapital on jagatud neljaks võrdseks osaks, kusjuures hagejale I kuulub 25%,

hagejale II kuulub 25%, kostjale kuulub 25% ja pärandvarasse kuulub samuti 25%.

Kokkuvõttes sõltub praegusel juhul pärandvara jagamise viisist seega see, kas osaühingute

osalused jagunevad 25%-25%-25% (hagejate taotlus); 25%-25%-50% (kostja esmane nõue)

või 25%-25%-25%25% (kostja alternatiivne nõue), kusjuures viimasel juhul võõrandatakse

pärandvarasse kuuluv 25% enampakkumisel ja selle võib omandada ka mõni pärijatest ise.

27. PärS § 152 lg-te 3 ja 4 kohaselt kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva

asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Kaaspärijad jagavad pärandvara

kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja

jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta

teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele. Pärandiühisuse lõpetamise nõue, samamoodi nagu kaasomandi

lõpetamise, lahendatakse poolte huvide kaalumisega (vt ka PärS § 159) kohtu

diskretsiooniotsusega. Kõrgema astme kohus saab sekkuda diskretsiooniotsusesse üksnes

juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme

(vt RKTKo 18.12.2019, 2-18-13306/25, p 11 ja RKTKo 13.01.2020, 2-15-9117/149, p 11).

28. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste väidete ja tsiviilasja materjaliga ning

kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et maakohus ei ole asja lahendamisel

diskretsioonipiire ületanud ega menetlusnorme rikkunud. Maakohus leidis poolte huvisid

kaaludes õigesti, et hagejate ja kostja varaühisus OÜ W ja OÜ F osadele tuleb lõpetada nende

müümisega avalikul enampakkumisel. Apellatsioonkaebuste väited ei anna ringkonnakohtule

alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

29. Iseenesest on õige hagejate seisukoht, et maakohus eksis PärS § 159 lg 3

tõlgendamisel. PärS § 159 näeb ette pärandvara hulka kuuluvate esemete jaotamise reeglid,

mida tuleb arvestada lisaks AÕS §-s 77 sätestatule. PärS § 159 lg 1 kohaselt arvestatakse

pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning

kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori

viimset tahet. Sama sätte teine lõige näeb ette, et kui tegemist on esemega, mida ei saa jagada

reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt

kasutada, antakse see ühele pärijale. PärS § 159 lg 3 kohaselt olukorras, kus pärijad ei jõua

kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja

saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Sama sätte lõige

4 näeb ette teistele pärijatele hüvitise maksmise, kui kaaspärijale jääva vara väärtus on tema

pärandiosast suurem ja lõige 5 kogumisse kuuluvate asjade jagamise erireeglid.

30. Ekslik on maakohtu järeldus, et PärS § 159 lg-t 3 tuleb kohaldada ka olukorras, kus

pooled vaidlevad selle üle, kas ja millisteks reaalosadeks tuleb asi jagada, s.t ka antud juhul,

kuna pooled vaidlevad selle üle, kas jagada osaühingute osad reaalosadeks või mitte. Selline

tõlgendus ei vasta pärimisseaduse mõttele ega eesmärgile. PärS § 159 lg 3 ei piira ühisomandi

lõpetamise viiside valikut olukorras, kus vaidluse all on asi, mis on põhimõtteliselt osadeks

jagatav ja osadena kasutatav, s.t tegemist ei ole PärS § 159 lg-s 2 nimetatud asjaga. PärS §

152 lg-test 1 ja 4 tuleneb, et pärandvara kohtus jagamisel on võimalik kaaluda põhimõtteliselt

2-22-12485

kõiki viise, mis on võimalikud ka kaasomandi lõpetamise puhul. Pärimisseaduse eelnõu (56

SE) seletuskirja kohaselt peeti PärS § 159 lg-ga 3 vajalikuks laiendada pärijate omavaheliste

vaidluste lahendamise võimalusi ilma kohtuprotsessita, sätestades, et kui pärijad ei jõua

kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja

saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Seega oli

seadusandja tahteks laiendada pärandvara jagamise kohtuvälise jagamise viise, mitte piirata

pärandvara jagamisel kohtule AÕS § 77 lg-st 2 ja PärS § 159 lg-st 1 tulenevat

kaalutulusõigust pärandvara hulka kuuluvate esemete jagamise viiside vahel valikut tehes

olukorras, kus kaaspärijad ei jõua kokkuleppele. Selline kaalutlusõiguse piirang ei oleks ka

kooskõlas AÕS § 77 lg-st 2 ja PärS § 159 lg-st 1 tuleneva huvide kaalumise põhimõttega ega

võimaldaks jagada pärandvara sarnaselt kaasomandi lõpetamisele vastavalt asjaoludele kõige

õiglasemal viisi (vt ka TlnRngKo 29.02.2024, 2-21-1582 p 31).

31. Maakohtu ekslik tõlgendus ei viinud aga antud juhul ebaõige lahendi tegemiseni, kuna

maakohus kaalus kõiki taotletud pärandvara jagamise viise sisuliselt ega välistanud neist

ühtegi viitega ainuüksi PärS § 159 lg-le 3. Maakohus leidis, et osaühingute osalusi ei saa

jagada reaalosadeks, kuna kostja ei ole selliselt tekkiva osa omandamisega nõus (hagejate

nõue) (vt p 13 ülalpool). Nimelt ei nõustu kostja sellega, et pärandvara jagamise viis kujundab

olukorra, kus tema kogu osaluse (olemasoleva ja pärandiühisuse arvelt lisanduva) suurus ei

anna osaühingus hääleõigust. Seejuures ei oma tähtsust, et kostja juba on osaühingu osanik,

kuna kostja ei ole iseenesest vastu osa omandamisele, vaid on vastu sellele, milline on

konkreetse suurusega osa omandamise tagajärg tema kui osaniku hääleõigusele. Hagejate

apellatsioonkaebuse väited jätavad selle asjaolu tähelepanuta. Hagejate viide sellele, et

tegemist oli algselt pereettevõtetega, ei anna samuti alust jõuda maakohtust erinevale

järeldusele, kuna poolte suhted on tänaseks konfliktsed ja neil puudub valmisolek koostööks.

32. Ekslik on kostja seisukoht, nagu oleks maakohus jätnud kostja esmase nõude

rahuldamata eelkõige põhjusel, et kostja ei esitanud osaühingute väärtust puudutavaid

tõendeid õigeaegselt. Kostja on jätnud tähelepanuta maakohtu selgituse, et kohus ei toeta

pärandiühisuse lõpetamist kostjale jätmisega sõltumata sellest, kas kostja selle väärtuse

tõendab või mitte. Kuigi ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega, nagu oleks maakohus

rikkunud kostja poolt pärast selleks määratud tähtaega esitatud tõendite vastuvõtmisest

keeldumisel menetlusnorme, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest

tulenevalt otstarbekaks seda pikemalt käsitleda. Käesoleva asja lahendus ei sõltu sellest, kas

kostja saab või ei saa võimaluse kõnealuste osaühingute väärtust tõendada. Maakohus võttis

õigesti arvesse poolte konfliktsed suhted ja leidis, et pärandiühisust ei saa igal juhul lõpetada

viisil, mis tekitab teadvalt olukorra, kus osaühingute juhtimine on raskendatud (vt p 14).

Apellatsioonkaebuse väited ja kostja kirjeldatud eesmärk omandada osaühingust selline osa,

mis võimaldaks ühingutes otsuste vastuvõtmist takistada, ei ole kooskõlas kaaspärijate

huvidega. Ringkonnakohus veendus kohtuistungil, et poolte suhted on konfliktsed. Hagejate

kinnitusel ongi osaühingute majandustegevus seetõttu sisuliselt seiskunud. Nõustuda ei saa

kostja seisukohaga, nagu aitaks osaühingute tegevuse takistamine kaasa poolte konflikti

kiiremale lahendamisele.

33. Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et esitatud taotlustest on võimalik

rahuldada kostja alternatiivne nõue võõrandada ühisomandisse kuuluvad osalused avalikul

enampakkumisel ja see ei koorma pärijaid liigselt. Kuigi eraldivõetuna on võimalikud ka

muud taotletud pärandvara jagamise viisid, ei ületanud maakohus esile toodud asjaolude

kaalumisel konkreetse juhtumi asjaolusid arvestava otsustuse tegemisel diskretsioonipiire.

Avalik enampakkumine ei ole vastuolus ühisomanike huvidega põhjusel, et kõik

ühisomanikud on avaldanud soovi jätta endale osalus ja jätta ühisvara neile. Vastupidi,

olukorras, kus kõik ühisomanikud on avaldanud soovi jätta vara (vähemalt mingis osas)

2-22-12485

endale, on enampakkumise korral kõigil osanikel võrdne võimalus oma rahalist võimekust,

soove ja osaühingu perspektiive kaaluda ning ühisomandis olev osa ka ise omandada (vt

analoogia korras RKTKo 26.04.2017 3-2-1-14-17, p 23–24). Teistsugust järeldust ei võimalda

teha ka asjaolu, et osad võõrandatakse avalikul, mitte kaaspärijate vahelisel enampakkumisel.

Kui hagejad leidsid, et pärandvara tuleks võõrandada pärijatevahelisel enampakkumisel, oli

neil võimalik esitada kohtule vastav taotlus. Seda ei ole hagejad teinud. Maakohus on õigesti

selgitanud, et pärijatel on ka endal võimalik enampakkumisel osaleda ja välistada sellega

kolmandate isikute lisandumine osanike ringi. Käesoleval juhul tuleb arvestada sellegagi, et

nii hagejate kui kostja eelistatud varaühisuse lõpetamise viisid on ajendatud soovist omandada

vastaspoole arvelt eelis ühingute juhtimises osalemisel. Arvestades osaühingu olemust, s.o

tegemist on vabatahtliku isikute ühendusega, millel on omavaheliste suhete kujundamisel

oluline privaatautonoomia, annab enampakkumine osanikele ulatuslikuma võimaluse seda

suhet ise kujundada.

34. Enampakkumise läbiviimisega kaasnevad kulud ei muuda enampakkumist iseenesest

ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Apellatsioonkaebuse väited enampakkumisega kaasnevatest

kuludest on ka üldsõnalised ega võimalda järeldada, et enampakkumine oleks kaaspärijaid

tegelikult kahjustav. Ainuüksi sellest, et enampakkumisega kaasnevad kulud võivad olla

suuremad kui reaalosadeks jagamisega kaasnevad kulud, seda järeldada ei saa. Avalikku

enampakkumist ei muuda pärijaid ebamõistlikult koormavaks ka see, et maakohus ei

määranud kindlaks enampakkumise läbiviimise korda.

35. Esmalt pöörab ringkonnakohus tähelepanu sellele, et hagejad ei tuginenud

enampakkumise korra kindlaksmääramise vajadusele maakohtu menetluses. Ringkonnakohus

selgitas kohtuistungil, et kohtuotsuse täitmise kord on siiski võimalik kindlaks määrata ka

apellatsioonimenetluses, kui see on vajalik maakohtu otsuse täidetavuse tagamiseks.

Tulenevalt hagejate apellatsioonkaebuse väidetest paluski kostja ringkonnakohtu istungil

maakohtu otsuse resolutsiooni täiendamist selliselt, et sellele lisatakse viide avaliku

enampakkumise korraldamisele kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

36. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus

täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Eelkõige

määrab kohus täitmise korra kindlaks siis, kui see lihtsustab otsuse täitmist või on vajalik

muul kaalukal põhjusel (RKTKo 23.10.2023, 2-22-2159/98, p 23). Kui kohtulahendis ei ole

otsuse täitmise viisi ja korda kindlaks määratud, saab kohtulahendi täitmist, sh avaliku

enampakkumise korraldamist, nõuda seaduses sätestatud alustel, s.o täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel (vt enampakkumise läbiviimise kohta ka

RKTKo 26.04.2017, 3-2-114-17, p 36). Kuna kostja palub kohtulahendi täitmise korra

kindlaks määrata viitega kohtulahendi seaduses sätestatud täitmise korrale, täpsustamata või

muutmata seaduses sätestatud täitemenetluse läbiviimise korda, ei ole taotluse rahuldamine

põhjendatud. Selline kohtulahendi täitmise kord ei lihtsusta otsuse täitmist ja asjaoludest ei

nähtu, et see võiks olla vajalik ka muul kaalukal põhjusel. Hagejad nõustusid ringkonnakohtu

istungil, et maakohtu lahend on siiski täidetav täitemenetluse seadustiku alusel ja ei vaielnud

vastu ka kostja taotlusele. Samuti ei taotlenud hagejad hoolimata etteheidest maakohtule ka

ise otsuse täitmise korra täpsustamist või kehtestamist seaduses sätestatust erinevalt.

37. Kostja taotles oma apellatsioonkaebuses muuhulgas maakohtu otsuse punkti 2

tühistamist. Nimetatud punktis jättis maakohus rahuldamata kostja TsMS § 333 lg 1 alusel

26.02.2024 kohtu tegevusele esitatud vastuväite. Kuigi antud juhul lahendas maakohus

vastuväite kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 5 kohtuotsusega, reguleerib vastuväite kohta tehtud

maakohtu otsustuse peale edasikaebeõigust TsMS § 660. TsMS § 333 lg 1 teise lause kohaselt

2-22-12485

lahendab kohus vastuväite määrusega. TsMS § 660 lg 1 ja 2 kohaselt võib maakohtu määruse

peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes

juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Muu määruse peale võib esitada

vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik ei näe TsMS § 333 lg 1 alusel tehtud määruse peale ette kaebeõigust. Seega võib

esitatud vastuväitele tugineda apellatsioonkaebuses, mida kostja ongi teinud. Ringkonnakohus

ei saa aga apellatsioonimenetluses tühistada maakohtu määrust, millega maakohus jättis

kostja vastuväite rahuldamata. Apellatsioonkaebus jääb selles osas TsMS § 643 lg 1 esimese

lause alusel seetõttu läbi vaatamata.

38. Hagejad vaidlustasid oma apellatsioonkaebuses ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotuse, kuid ei esitanud selles osas sisulisi vastuväiteid. Hagejad kinnitasid

ringkonnakohtu istungil, et kaebuse väide seondub taotlusega teha maakohtust erinev otsus.

Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu eksimusi menetluskulude jaotuse määramisel.

39. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuste väited ringkonnakohtule alust

maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks. Ainuüksi see, et pooled maakohtu hinnanguga ei

nõustu, selleks alust ei anna. Maakohtu otsus jääb seetõttu muutmata ja apellatsioonkaebused

rahuldamata. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna praegusel juhul jääb nii

hagejate kui ka kostja apellatsioonkaebus rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

poolte endi kanda (vt ka RKTKo 01.02.2017, 3-2-1-142-16, p 16).

(allkirjastatud digitaalselt)