Legislator Case Law & Legislation
3-24-2099/15 AI generated

3-24-2099/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-2099/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta menetlusse X. X. määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.10.2024 määruse määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi

Legislator headnote

AI generated

3-24-2099/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Võtta menetlusse X. X. määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.10.2024 määruse määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi

Keywords

AI generated
fraudulent use of cheque cards cheque guarantee card capacity to incur bill liability unfit notwithstanding health condition capacity to pursue debt enforcement special scheme for travel agents
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2099

Haldusasi

X. X. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X.

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.10.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X. X. määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.10.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-2099.

2. Jätta X. X. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.10.2024

määrus haldusasjas nr 3-24-2099 muutmata.

3. Jätta X. X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib määruse tagastamist puudutavas osas ning osas, milles ringkonnakohus

lahendas kaebaja riigi õigusabi taotluse, esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1;

RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. esitas 16.04.2024 Tallinna Vanglale taotluse, milles soovis kahju hüvitamist tema

haigena seljavaludega ja madratsita kartserisse paigutamise eest. Täiendavalt soovis X. X.

hüvitist selle eest, et ta jäeti 13.04.2024 hommiku- ja lõunasöögita ning talle ei antud

meditsiinilist abi, kui ta sai peavigastusi. Hingeliste läbielamiste tõttu jäi taotleja nädalaks

pikali ja oli rasketes haigushoogudes pärast inspektor-kontaktisiku C 12.04.2024 külaskäiku.

3-24-2099

2. Tallinna Vangla tagastas 08.07.2024 vastusega nr 5-37/24/45-3 X. X. taotluse osas, mis

puudutas 8 ööpäevast kartserikaristuse kandmist (p 1) ning jättis muus osas taotluse

rahuldamata (p 2).

3. X. X. esitas 17.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt 9700 euro

suuruse hüvitise väljamõistmiseks kaebajale kehavigastuse tekitamisega tekitatud

mittevaralise kahju eest. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust

vabastamiseks ja riigi õigusabi taotluse.

4. Tallinna Halduskohus jättis 18.07.2024 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja.

Kaebajal tuli vaidluse eseme

kindlakstegemiseks välja tuua nõuded, alus ja faktilised tagajärjed, mida kaebaja käsitleb

kahjuna ning seostada see kahjuhüvitise summaga.

5. X. X. esitas 20.07.2024 kaebuse täienduse, milles taotles kahju eest kokku 9977 euro

suurust hüvitist. Kaebaja selgitas, et taotleb 400 eurot kartserisse paigutamise eest, 5000 eurot

invaliidist kinnipeetava erivajaduste ignoreerimise eest, 1077 eurot kehavigastuse tekitamise

eest ning 3500 eurot 12.‒13.04.2024 söögita jätmise, vangistusseaduse (VangS) § 4 lg 1 ning

§-de 49, 52, 53 ja 135 rikkumise eest, hingelise kahju, posttraumaatilise stressi ja füüsilise

valu põhjustamise eest, väärikust alandava käitumise eest valvurite ja meedikute poolt,

meediku poolt terviseabi andmata jätmise eest, C tekitatud psühhoosi ja ahistamise tõttu

tekkinud kehavigastuse eest.

6. Tallinna Halduskohus jättis 23.07.2024 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.08.2024 määrusega X. X. määruskaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.07.2024 määruse muutmata.

7. Tallinna Halduskohus jättis 10.09.2024 määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste

kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal detailselt kirjeldada

asjaolusid, mis talle kahju tekitasid.

8. X. X. esitas 11.09.2024 kaebuse täienduse. Kaebaja kordas 20.07.2024 kaebuse

täienduses toodut ning taotles riigi õigusabi.

9. Tallinna Halduskohus tagastas 02.10.2024 määrusega kaebuse ning jättis riigi õigusabi

taotluse läbi vaatamata ja menetlusabi taotluse rahuldamata.

Kinnipeetav saab esitada halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks juhul, kui on läbitud

kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 8. Tallinna Vangla tagastas

08.07.2024 vastusega nr 5-37/24/45-3 X. X. taotluse osas, mis puudutab vangla 8 ööpäevast

kartserikaristuse kandmist (p 1). Tallinna Vangla tõi 20.05.2024 kirjas nr 5-18/24/7469-2

välja, et: “Tallinna Vanglas on registreeritud 16.04.2024 Teie pöördumine nr-ga 5-

18/24/7469-1, mis on mitmekümnel lehel ning raskesti mõistetav ja jälgitav. Oma

pöördumises olete esitanud segamini distsiplinaarmenetluse materjale ning selle juurde

käivaid enda poolseid selgitusi, meditsiinilisi dokumente ning koopia töövõimetuskaardist,

kahjunõude vanglale ning kaebusi teenistujate tegevuse osas“ (dtl 104). Samuti andis Tallinna

Vangla 14.06.2024 kirjaga nr 5-37/24/45-2 X. X.le tähtaja taotluses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks. Vangla palus välja tuua faktilised tagajärjed, mida kaebaja käsitleb kahjuna

ning seostada need kahjuhüvitise summaga (dtl 123). Tallinna Vangla 08.07.2024 vastusest nr

5-37/24/45-3 nähtuvalt ei kõrvaldanud kaebaja puuduseid tähtaegselt. Kohus nõustub

vanglaga, et kaebaja esitatud pöördumine on osaliselt arusaamatu. Pöördumises on esitatud

erinevaid taotlusi ning avaldusi, mida ei ole seostatud kahjunõudega. Taotluse sisu on

osaliselt korduv (dtl 57‒103). Arvestades, et kaebaja ei esitanud tähtaegselt nõuetele vastavat

2(5)

3-24-2099

taotlust, tagastas vangla taotluse osaliselt õiguspäraselt. Eelnevast tulenevalt tuleb kohtule

esitatud kaebuse nõue (seoses 8 ööpäevase kartserikaristuse kandmisega) tagastada HKMS §

121 lg 1 p 4 alusel.

Tallinna Vangla vaatas kaebaja taotluse sisuliselt läbi vanglaametnike Q ja C tegevuse osas

ajavahemikul 12.04.‒13.04.2024. Kaebaja esitas 17.07.2024 kohtule Tallinna Vangla

08.07.2024 vastuse nr 5-37/24/45-3, mille lõppu on käsikirjaliselt lisanud nõude (dtl 5) ning

väljavõtted haigusloost (dtl 6‒10). Kaebaja täiendas 20.07.2024 kaebust ning tõi välja, et

esitas kaebuse psüühilisest pingest lahtisaamiseks (dtl 16). Kaebuse täienduse viiendas osas

toob kaebaja välja, et kaebajale tekkis kahju seoses julgeolekumeetme rakendamisega.

Kaebaja isoleerimise tagajärjel kannatas kaebaja psüühilist ja füüsilist valu. Vangla ametnikud

eirasid kaebaja meditsiiniabi palveid ning aitasid kaasa vigastuste tekkimisele (dtl 19).

Kaebaja täiendas 11.09.2024 esitatud kaebust. Õigusvastaste toimingutena nimetas kaebaja

tema kartserisse paigutamist, kehavigastuste tekitamist, 12.‒13.04.2024 söögita jätmist ning

VangS § 4 lg 1 ja §-de 53, 52, 49 ja 135 rikkumist (dtl 48).

Nagu kohus eelnevalt leidis, on kartserisse paigutamise osas läbimata kohustuslik kohtueelne

menetlus. Teised kahjunõude aluseks olevad asjaolud on vaatamata kohtu palvele

põhistamata. Kirjeldatud ei ole sündmuseid või toiminguid, mille alusel kaebaja kahju

hüvitamist nõuab (miks jäeti söögita või kas kaebaja keeldus söögist; kes, milliseid

kehavigastusi tekitas; kuidas ametnikud ja meedikud väärikust alandavalt käitusid; millised

meedikud, kuidas ning millal jätsid andmata terviseabi; milline oli C õigusvastane käitumine

jne). Kaebaja ei märkinud ka, et jääb vanglale esitatud kahjunõudes toodud asjaolude juurde.

Eelnevatel põhjustel ei ole vastustajal võimalik kaebusele vastata ning hinnata kaebuses

väljatoodud toimingute õigusvastasust. Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tuleb kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.

Riigi õigusabi seadus (RÕS) välistab üldjuhul riigi poolse õigusabi andmise mittevaralise

kahju nõude esitamisel (RÕS § 7 lg 1 p 6), kuna üksnes kaebaja ise saab kirjeldada asjaolusid,

mis talle kahju tekitasid. Kaebaja märkus, et ta ei suuda enda kohtule esitatud rohkearvuliste

kaebuste menetluste õiguspärasust jälgida, ei ole aluseks riigi õigusabi saamisel. Kuivõrd

kohus on lahendanud kaebaja riigi õigusabi taotluse, on tegemist korduva taotlusega ja kohus

jätab taotluse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 3).

Et kohus tagastab kaebuse, jääb rahuldamata ka kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust

vabastamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. X. X. esitas 06.10.2024 määruskaebuse (täiendatud 07.10.2024) Tallinna Halduskohtu

02.10.2024 määruse peale.

Kaebaja on algdokumentides (nõuetes) esitanud detailselt Q ja Y ebaseadusliku tegevuse.

Kohus on eiranud uurimisprintsiipi. Q jättis kaebaja toiduta ja tõi rohud 1,5 tundi hiljem.

Kohus peaks välja selgitama, millal antud asjad aset leidsid. Kaebajal on 2020. a-l saadud

ajutrauma ning 2019‒2020 a-tel rahustite ületarvitamise tagajärjel tekkinud tugevad

mäluprobleemid ja raske midagi juhtunust meelde tuletada. Tegemist on keerulise

haldusasjaga, kaebajal on vaja riigi õigusabi (sh määruskaebuse esitamiseks

ringkonnakohtule). Kõik asjaolud on toodud halduskohtule esitatud kaebuses. Kaebajale on

määratud riigi õigusabi asjas nr 3-24-1248. Kaebaja ei suuda ise oma õiguseid kaitsta.

Kaebaja palub asendada tema nimi tähemärgiga. Kaebaja palub tema terviseinfo asja

materjalidest eemaldada ja vanglat selle esitamise eest trahvida.

3(5)

3-24-2099

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ja vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja

205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

12. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8

kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu

on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse

vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata

jätnud. Kui haldusmenetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem

kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-

3-1-78-13, p 19).

13. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 16.04.2024 Tallinna Vanglale kahju

hüvitamise taotluse nr 5-18/24/7469-1. Tallinna Vangla juhtis 20.05.2024 vastuses nr 5-

18/24/7469-2 kaebaja tähelepanu, et tema mitmekümneleheline pöördumine on raskesti

mõistetav ja jälgitav ning paljudes osades ebaselge. Vangla tõi välja, et kaebaja on esitanud

segamini distsiplinaarmenetluse materjale ja endapoolseid selgitusi, meditsiinilisi dokumente,

koopia töövõimetuskaardist, kahjunõude vanglale ning kaebused teenistujate tegevusele.

Vangla esitas vastuse inspektor-kontaktisiku C tegevusega seotud väidete osas. Tallinna

Vangla andis 14.06.2024 kirjaga nr 5-37/24/45-2 kaebajale 10-päevase tähtaja 16.04.2024

taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. X. X.l tuli lühidalt ja konkreetselt välja tuua

taotluse nõuded, alus ja tagajärjed ning selgitada, kuidas kahju tekkis, milliste sündmustega

seonduvalt on kahjusummad esitatud ja kuidas need kujunesid. Kaebajale selgitati, et

puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral on vanglal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

Tallinna Vangla 08.07.2024 kirja nr 5-37/24/45-3 kohaselt sai X. X. vangla 14.06.2024 kirja

kätte samal päeval, kuid ei ole tähtaegselt puudusi kõrvaldanud. Vangla leidis, et puuduste

kõrvaldamata jätmise tõttu on taotlus osaliselt arusaamatu ning tagastas taotluse

kartserikaristuse kandmist puudutavas osas. Kaebaja taotlus vaadati läbi Q ja C tegevuse osas

ajavahemikul 12.04.2024‒13.04.2024. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et

16.04.2024 taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, mis takistasid taotluse menetlemist

kartserikaristust puudutavas osas, on vangla 08.07.2024 kirjaga nr 5-37/24/45-3 tagastanud

kaebaja taotluse õiguspäraselt. Järelikult on kaebajal osas, mis puudutab 8 ööpäevase

kartserikaristuse kandmisega tekitatud kahju hüvitamist, kohustuslik kohtueelne menetlus

läbimata ja HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse tagastamine oli õiguspärane.

14. Halduskohus on jätnud kaebuse 18.07.2024 ja 10.09.2024 määrusega käiguta, paludes

esitada kaebuse nõuded, alus ja tagajärjed, st kirjeldada detailselt asjaolusid ja tuua välja

faktilised tagajärjed, mida kaebaja käsitleb kahjuna ning seostada see kahjunõude summaga.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja ei ole 20.07.2024 ja 11.09.2024

vastustes kaebuse puudusi kõrvaldanud. Kohus ei saa sisustada kahju hüvitamise nõuet

tervikuna kaebaja eest. Kaebaja määrab kaebuse esitamisel ära kaebuse nõude ja aluse

(põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse) ning piiritleb sellega vaidluse

eseme (HKMS § 41 lg 1; HKMS § 38 lg 1 p-d 5 ja 7). Kaebajal tuleb kahju hüvitamise nõude

esitamisel ära näidata kahju põhjustanud avaliku võimu kandja (praegusel juhul vangla)

4(5)

3-24-2099

tegevus ning väidetavalt saabunud kahjulikud tagajärjed. Kaebaja ei ole üheselt arusaadavalt

välja toonud faktilisi põhjendusi ega konkreetset vangla tegevust, millega ta seostab oma

õiguste rikkumist (HKMS § 38 lg 1 p-d 6 ja 7). Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et

kaebaja ei oleks ise võimeline välja tooma kahjunõude faktilisi asjaolusid, millega ta oma

õiguste rikkumist seostab. Kaebaja ei ole menetlusdokumentides märkinud ka seda, et ta jääb

kohtueelses menetluses esitatud kahjunõude juurde. Halduskohus tagastas seega õigesti

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul

puudusi kõrvaldanud ja puudused takistasid asja läbivaatamist. Seejuures on halduskohus

asjakohaselt selgitanud, mida tuleb kaebuse puuduste kõrvaldamiseks teha.

15. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis halduskohus kaebaja riigi õigusabi

taotluse läbi vaatamata. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata sellise

avalduse, mis on esitatud samadel asjaoludel ja samal alusel nagu sama kohtu poolt juba

varasemalt lahendatud avaldus. Kaebaja riigi õigusabi taotlus on lahendatud halduskohtu

23.07.2024 määrusega, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.08.2024 määrusega

muutmata. Kaebaja 11.09.2024 riigi õigusabi taotluses ei ole toodud välja asjaolusid, mis

muudaks menetluslikku olukorda praeguses haldusasjas. HKMS § 55 lg 3 kohaldamise ei

välista asjaolu, et kaebajale on teises kohtuasjas antud riigi õigusabi, sest see ei saa mõjutada

hinnangut sellele, kas praeguses asjas oli alust riigi õigusabi andmisest keelduda RÕS § 7 lg 1

p-de 1 ja 6 alusel. Kuna iga taotlus lahendatakse individuaalselt ja lähtudes konkreetse

vaidlusega seotud asjaoludest, ei ole seega määrav kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamine

haldusasjas nr 3-24-1248 (vt Tallinna Halduskohtu 08.05.2024 määrus).

16. Rahuldamata jääb kaebaja määruskaebuses esitatud riigi õigusabi taotlus määruskaebuse

esitamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jääb enda 30.08.2024 määruses nr 3-24-2099

toodud seisukoha juurde, et isegi kui asja menetlemise vastu võiks esineda teatav avalik huvi,

sest kaebaja väidab ka temale vangla poolt tervisekahju tekitamist, ei ole vaidlus olemuselt

keerukas ja puudub alus arvata, et kaebaja ei oleks kohtu selgitusi järgides iseseisvalt

suuteline tooma välja nõudega seonduvaid asjaolusid ja põhjendusi (RÕS § 7 lg 1 p-d 1 ja 6).

17. Kuna halduskohus on X. X. kaebuse õigesti tagastanud, siis riigilõivu tasumise küsimust

ei tõusetu. HKMS § 28 lg-s 2 sätestatud kohustusi pole Tallinna Vangla rikkunud.

Kokkuvõttes jääb X. X. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.10.2024

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)