2-24-6411/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6411

Kohtuasi

U.P kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa

12.04.2024 otsusele täiteasjas nr 027/2022/2454

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

U.P määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja U.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Reet Vokk

Puudutatud isik I Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja SR

Puudutatud isik II kohtutäitur Risto Sepp (registrikood

14117651)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05.09.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta U.P määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud U.P kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-6411

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. U.P (võlgnik) esitas 22.04.2024 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Risto Sepa

(kohtutäitur) 12.04.2024 otsuse peale täiteasjas nr 027/2022/2454, paludes otsus tühistada ja

kohustada kohtutäiturit tema tegevuse peale esitatud kaebust uuesti läbi vaatama.

1.1. Kaebuse kohaselt koostas kohtutäitur 22.08.2022 vallasvara (pärandvara ühisuse)

arestimise akti, millega arestis võlgnikule kuuluva 30.01.2016 surnud C. U.P (pärandaja)

pärandvara ühisuse. Pärandvara ühisust aga ei eksisteeri, kuna võlgnik on pärandaja

ainupärija. 15.03.2024 tegi kohtutäitur otsuse 22.08.2022 arestimisakti parandamise kohta.

15.03.2024 otsuse kohaselt arestiti 22.08.2022 arestimisaktiga mitte pärandvara ühisus, vaid

võlgnikule kuuluv pärand. Võlgnik leiab, et võlgnikule ei kuulu ka pärand, vaid talle

kuuluvad pärandina saadud kinnistud. Vara, mida on nimetatud 22.08.2022 arestimisaktis ja

15.03.2024 otsuses arestimisakti parandamise kohta, ei ole olemas. Seetõttu tuleb 22.08.2022

arestimisakt ja 15.03.2024 otsus arestimisakti parandamise kohta tühistada.

1.2. Võlgnik esitas 18.03.2024 kohtutäiturile kaebuse, kuna nägi väljaandest Ametlikud

Teadaanded ja e-oksjoni keskkonnast, et kohtutäitur oli kuulutanud välja enampakkumise

võlgnikule kuuluva vara müümiseks. Võlgnik palus 18.03.2024 kaebuses kohtutäituril

tühistada enampakkumine, 22.08.2022 arestimisakt ja 15.03.2024 otsus arestimisakti

parandamise kohta. Kohtutäitur tegi 12.04.2024 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata.

1.3. Harju Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustas võlgnik kohtutäituri 12.04.2024 otsuse

osas, milles kohtutäitur jättis tühistamata 22.08.2022 arestimisakti ja 15.03.2024 otsuse

arestimisakti parandamise kohta.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur palus jätta võlgniku kaebus kohtutäituri 12.04.2024 otsuse peale rahuldamata.

2.1. Võlgnik on pärandaja testamendijärgne ainupärija, kellele läks pärandi vastuvõtmisega

üle pärandaja ja tema abikaasa Y. U.P ühisvara hulka kuuluvast varast muu hulgas järgmine

vara: 1) registriossa nr 7065402 kantud kinnistu nimega „Harkujärve 9A”; ja 2) registriossa nr

1832302 kantud kinnistu nimega „Harkujärve 9” (kinnistud). Kohtutäitur arestis kinnistud

22.08.2022 arestimisaktiga, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud (tähtaeg lõppes

05.09.2022 ja võlgniku 07.09.2022 kaebus ei olnud tähtaegne).

2.2. 15.03.2024 parandas kohtutäitur 22.08.2022 arestimisakti, kirjeldades arestitavat vara

järgmiselt: „Võlgnikule kuuluv 30.01.2016.a. surnud C. U.P (isikukood XXXXXXXXXXX)

pärand. Pärand kuulub vastavalt Tallinna notar Evi Paberit poolt 07.03.2016.a. notari

ametitegevuse raamatu registri nr 572/2016 all välja antud pärimistunnistusele

testamendijärgsele pärijale U.P ’le (isikukood XXX)”. Seega on 22.08.2022 arestimisakt

parandatud selliselt, et see võimaldab arestida võlgnikule kuuluvat vara. Kohtutäitur parandas

arestimisakti täitemenetluses kehtivast menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, juhindudes

07.03.2016 omandiõiguse tunnistusest ning 07.03.2016 pärimistunnistuses märgitust.

2-24-6411

2.3. Vaidlused vara kuuluvuse üle tuleb üldjuhul lahendada hagimenetluses. Kohtutäitur saab

lähtuda eeskätt formaalsetest kriteeriumidest. Kaebuse väited ei anna alust arestimise tühisuse

tuvastamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 55 alusel, vaid viitavad vaidlusele vara

olemasolu ja vara omandiõiguse kuuluvuse üle.

3. Aktiva Finance Group OÜ (sissenõudja) palus jätta kaebus rahuldamata, nõustudes

kohtutäituri seisukohtadega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 05.09.2024 määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri 12.04.2024

otsuse peale rahuldamata.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on arestimine TMS § 55 alusel tühine arestimise

kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud

ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on

arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest

täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Võlgnik ei ole ühelegi eelnevalt

nimetatud menetlusnormi olulisele rikkumisele tuginenud. Kohus vaatab kohtutäituri otsuse

peale esitatud kaebuse läbi hagita menetluses ning kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevalt TMS §-s 55 toodud arestimise tühisuse aluste (s.o

arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise) olemasolu.

4.2. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja kohtutäiturilt saab oodata asjaolude

tuvastamist seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Kohtutäitur saab lähtuda esmajoones

formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul

kinnistusraamatu kanne. Siinsel juhul on kohtutäitur lähtunud eeldusest, et pärand kuulub

võlgnikule kui testamendijärgsele pärijale vastavalt Tallinna notar Evi Paberit 07.03.2016

notari ametitegevuse raamatu registri nr 572/2016 all välja antud pärimistunnistusele. Kuigi

kohtutäitur kirjeldas 22.08.2022 arestimisaktis võlgnikule kuuluvat vara ekslikult pärandvara

ühisusena, parandas kohtutäitur 15.03.2024 arestimisakti, täpsustades, et tegemist on

pärandiga, mitte pärandvara ühisusega. Konkreetne vara (kinnistud) on arestimisaktis

loetletud, mistõttu see, kas arestimisakti sõnastuse kohaselt arestiti kinnisasjad või pärand, ei

oma määravat tähtsust. Kuna arestitav vara on arestimisaktis loetletud, ei saa nõustuda

võlgniku väitega, et kohtutäitur on arestinud olematut vara. Asjaolu, et arestimisaktis

nimetatud kinnistud kuuluvad võlgnikule, ei ole vaidluse all. Üksnes vara (ekslik)

kirjeldamine pärandvara ühisusena ei ole käsitatav olulise menetlusõiguse rikkumisena, mis

tooks kaasa arestimisakti tühisuse TMS § 55 alusel. Seega jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse

kohtutäituri 12.04.2024 otsuse peale põhjendatult rahuldamata.

Määruskaebus

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada.

5.1. Määruskaebuse kohaselt ei saa kinnisasju arestida vallasvara arestimise kohta käivaid

sätteid kohaldades. Täitemenetluse seadustikus on sätestatud eraldi kord vallasvarale ja

kinnisvarale sissenõude pööramiseks, sh eraldi nõuded kinnisasjade arestimisakti koostamise

kohta. Siinsel juhul arestis kohtutäitur pärandvara ühisuse (ja parandatult pärandi), viidates

vallasvarale sissenõude pööramise sätetele. Võlgnik ei nõustu maakohtu järeldusega, et

arestimisakti sõnastus selles osas, kas arestiti vallas- või kinnisvara, ei oma tähtsust.

2-24-6411

5.2. Maakohtu määruse põhjendustes on ebaõigesti märgitud, et kohtutäitur lähtus vara

arestimisel omandiõiguse tunnistusest. Tegelikult lähtus kohtutäitur pärimistunnistusest, nagu

nähtub 15.03.2024 otsusest arestimisakti parandamise kohta. Pärimistunnistus ei tõenda

omandiõigust, vaid pärimisõigust. Sellest tulenevalt ei eksisteeri ka n-ö „pärandit” kui õiguste

ja kohustuste kogumit, millele saaks pöörata sissenõuet vallasvarale sissenõude pööramise

sätteid kohaldades. Võlgnikule ei kuulu sellist vara („pärandit”), mida kohtutäitur oleks

saanud vallasvara arestimise sätteid kohaldades arestida.

Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta

6. Kohtutäituri 05.10.2024 seisukoha kohaselt puudub määruskaebuse rahuldamiseks alus.

6.1. Vaidlust ei ole asjaolus, et pärandaja vara on üle läinud võlgnikule kui pärandaja

ainupärijale – st võlgnikust sai pärandaja vara omanik. Varaks, mille võlgnik omandas, olid

muu hulgas kinnistud. Arestitud vara loetelu (sh kinnistud) on arestimisaktis esile toodud.

Asjaolu, et kohtutäitur kirjeldas arestitavat vara algselt pärandvara ühisusena ja pärast

arestimisakti parandamist pärandina, ei ole arestimise kohta käiva menetlusnormi oluline

rikkumine, mis muudaks arestimise tühiseks.

6.2. TMS § 217 lg-s 1 toodud tähtaeg 22.08.2022 arestimisakti vaidlustamiseks on möödunud.

Asjaolu, et kohtutäitur arestis 22.08.2022 arestimisaktiga kinnistud, oli võlgnikule teada juba

22.08.2022 arestimisakti tegemisel. Võlgnik esitas 07.09.2022 kaebuse 22.08.2022

arestimisakti kohta, kuid see ei olnud tähtaegne. 15.03.2024 otsusega arestimisakti

parandamise kohta täpsustas kohtutäitur üksnes seda, et arestitud vara kuulus võlgniku

pärandi hulka, mitte pärandvara ühisusse.

7. Sissenõudja 04.10.2024 seisukoha järgi on maakohtu määrus põhjendatud ning selle

tühistamiseks puudub alus.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

resolutsiooni muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS §

657 lg 1 p 21). Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei muuda ega

täienda, nõustub ringkonnakohus põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus

TsMS §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.

10. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi selles osas, kas kohtutäitur

rakendas kinnistute arestimisel nõuetekohaselt täitemenetluses kehtivat formaliseerituse

põhimõtet ja arestis kinnistud õiguspäraselt.

10.1. Kinnistusraamatust nähtub, et kinnistud on võlgniku ja Y. U.P ühisomandis.

Kinnistusraamatu registriosadesse nr 7065402 ja 1832302 sisse kantud kinnistute II jaos

paikneva omanikukande järgi kanti võlgnik ja Y. U.P kinnistute ühisomanikena

kinnistusraamatusse 10.03.2016. Seejuures tehti kanne 07.03.2016 omandiõiguse tunnistuse ja

07.03.2016 pärimistunnistuse alusel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse

2-24-6411

kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Täitemenetluses kehtivast formaliseerituse

printsiibist lähtudes pidanuks kohtutäitur kinnistute omaniku tuvastamisel juhinduma

kinnistusraamatu kandest. Kinnistusraamatu õigsuse eeldus kehtib ka sissenõudja suhtes.

TMS § 140 lg 1 järgi võib sissenõudja pöörata nõude täitmiseks kinnisasjale sissenõude, kui

võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on

kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. Siinsel juhul on sissenõudja pööranud

sissenõude ning kohtutäitur arestinud kinnistud, mis kuuluvad võlgniku ja kolmanda isiku

ühisomandisse.

10.2. Kinnistute kuulumine võlgniku ja Y. U.P ühisomandisse nähtub ka 07.03.2016 Y. U.P-

le väljastatud omandiõiguse tunnistusest (dtl 117–118), mille kohaselt kuulusid kinnistud enne

pärandaja surma pärandaja ja Y. U.P ühisvarasse. 07.03.2016 pärimistunnistuse (dtl 121–122)

kohaselt on pärandaja vara (sh kinnistud, mis kuuluvad Y. U.P ühisvarasse) läinud üle

võlgnikule.

10.3. AÕS § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt

kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Kuna ühisomandis oleval esemel

puuduvad mõttelised osad (nagu see on kaasomandi puhul), saab ühisomandis olevat eset

käsutada üksnes tervikuna. Ühisomandis olevat eset ei saa üldjuhul täitemenetluses käsutada

(RKTKm 29.09.2015, 3-2-1-95-15, p 17). Muu hulgas ei saa ühisomandis olevale varale

pöörata sissenõuet võlgniku kui ühe ühisomaniku kohustuste täitmiseks, sh vara arestida.

Seega on siinsel juhul võlgniku ja kolmanda isiku ühisomandis olevatele kinnistutele

sissenõue pööratud ja kinnistud arestitud kolmanda isiku suhtes õigusvastaselt.

11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on 22.08.2022 arestimisaktist piisavalt selgelt arusaadav, et

kohtutäitur arestis kinnistud, kuigi arestimisakti ei ole vormistatud kinnisvara arestimise

aktina. 22.08.2022 arestimisakti kohaselt arestis kohtutäitur pärandvara ühisuse. 15.03.2024

otsuses arestimisakti parandamise kohta viitas kohtutäitur pärandavara ühisuse asemel pärandi

arestimisele. 22.08.2022 arestimisaktis on arestitud varana siiski loetletud ka kinnistud.

Arestimisaktis sisalduvad kinnistusraamatu andmed kinnistute kohta, andmed ühel kinnistul

asuva elamu kohta, ning arestitud vara hind. 22.08.2022 arestimisaktis tehtud viide

pärandvara ühisuse arestimisele (ning 15.03.2024 otsuses arestimisakti parandamise kohta

tehtud viide pärandi arestimisele) on küll ebaselge osas, kas kohtutäitur soovis lisaks

kinnistutele arestida veel mingit pärandiks saadud (vallas)vara, kuid see ei muuda ebaselgeks

asjaolu, et kohtutäitur arestis pärandiks saadud kinnistud. Kuna (vallas)vara arestimine eeldab

vara üleskirjutamist, kuid 22.08.2022 arestimisaktis seda tehtud ei ole, tuleb eeldada, et muud

vara peale kinnistute kohtutäitur ei arestinud.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et TMS § 217 lg-st 1 tulenev tähtaeg

22.08.2022 arestimisakti peale kaebuse esitamiseks on möödunud. 15.03.2024 otsusega

arestimisakti parandamise kohta ei muutnud kohtutäitur 22.08.2022 arestimisakti sisu selles

osas, et arestitud varaks on muu hulgas kinnistud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse järeldusega, et asjaolu, et kohtutäitur nimetas 15.03.2024 arestimisakti parandamise

otsuses arestitud kinnistuid pärandiks (võrreldes varasema olukorraga, kus kohtutäitur nimetas

kinnistuid pärandvara ühisuse osaks), ei ole iseenesest käsitatav TMS §-s 55 viidatud olulise

menetlusnormide rikkumisena, mis annaks aluse 15.03.2024 otsuse tühistamiseks. Kuna

22.08.2022 arestimisakti vaidlustamise tähtaeg on möödunud ja kohtutäituri 15.03.2024

otsuse tühistamiseks puudub alus, ei ole alust ka kohtutäituri 12.04.2024 otsuse peale esitatud

kaebuse ning maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks.

2-24-6411

14. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

15. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et olukorras, kus kohtutäitur on arestinud vara, mis

ei kuulu võlgnikule (või ainult võlgnikule), saab kohtutäitur taotleda vara arestist

vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult TMS § 77 lg 1 järgi (koosmõjus TMS §-ga 137)

vara arestist vabastamiseks vajalikke tahteavaldusi. Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile

avaldust vara arestist vabastamiseks või võlgnik ei nõustu vara arestist vabastamisega, saab

kolmas isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat, esitada TMS § 222 järgi hagi

sissenõudja ja võlgniku vastu (RKTKm 29.09.2015, 3-2-1-95-15, p 20 teine lõik).

16. Kolmandal isikul on ka endal võimalik oma õiguste kaitseks kohtutäituri poolt pöörduda,

esitades TMS § 77 lg 2 alusel (koosmõjus TMS §-ga 137) avalduse vara arestist

vabastamiseks. Kui kolmas isik taotleb asja arestist vabastamist ja kohtutäitur sellest keeldub,

tuleb kohtutäituril selgitada kolmandale isikule õigust esitada vara arestist vabastamise hagi

(TMS § 77 lg 3).

Menetluskulude jaotus

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel jätta võlgniku kanda.

18. Menetluskulude, sh määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse määrab maakohus

mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2 ja § 174

lg 4 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)